Avsnitt
-
Minu seekordseks vestluspartneriks on Indrek Maripuu, strateegilise loovuse ekspert ja innovatsiooniprotsesside juht, kelle töö keskmes on küsimus: kuidas leida tõeliselt uusi ja toimivaid lahendusi? Selles vestluses räägime loovusest kui metoodilisest protsessist, kus lahenduste leidmine algab mitte juhuslikust inspiratsioonist, vaid sügavast probleemi mõistmisest. Indrek jagab oma kogemusi sellest, kuidas meeskonnad võivad kiirete vastuste otsimise asemel investeerida aega õige küsimuse leidmisse ja miks parimad ideed sünnivad alles siis, kui probleem on põhjalikult läbi töötatud.
💬 "Pange rohkem aega probleemi uurimisse ja selle tegeliku olemuse mõistmisse. Kui sul on probleem, mida tuleb lahendada, siis enne lahenduste kallale asumist proovi tiimiga maha istuda ja kirja panna 50 küsimust selle kohta. Kui uurime probleemi süvitsi ja küsime piisavalt küsimusi, hakkavad lahendused vaikselt ise esile kerkima. Sageli juhtub aga hoopis vastupidine – meil on juba kuskil kuklas lahendus olemas, mis on meile nii armas, et me painutame kogu eelneva arutelu selle ümber, et probleem näiks sobivat meie eelküpsenud lahendusele." – Indrek Maripuu
Kui sind huvitab, kuidas süsteemne lähenemine loovusele võib tuua paremaid lahendusi, siis see episood on just sulle! 🎧 -
Minu seekordseks vestluspartneriks on Rinel Pius, SOL Balticsi tegevjuht, kelle juhtimisstiil põhineb usaldusel, vastutuse jagamisel ja töötajatele vabaduse andmisel. Rinel usub, et parimad tulemused sünnivad siis, kui inimesed tunnevad end piisavalt autonoomsetena, kuid samal ajal vastutavad oma tegude ja otsuste eest.
Selles vestluses räägimegi sellest, kuidas luua organisatsioonikultuur, kus vabadus ja vastutus on tasakaalus, miks juhtimine ei tähenda alati kontrollimist ning kuidas anda meeskonnale ruumi ise kasvada ja areneda. Samuti puudutame muutuste juhtimist, inimeste motiveerimist ning seda, kuidas juhina leida tasakaal usalduse ja tulemuslikkuse vahel.
💬 "Meil SOLis on vabaduse ja vastutuse kultuur. Me ei mõõda tegevust, me mõõdame tulemust. On inimesi, kellel on üpris keeruline sellise juhtimisstiiliga kohaneda, sest see nõuab 100 protsenti enesejuhtimist. Aga need, kes on selle omaks võtnud, ütlevadki, et kõige hirmsam asi, mis võib juhtuda, on see, et peaks siit töölt ära minema. Sellepärast, et see on privileeg töötada sellises töökeskkonnas. See nõuab küll tugevat enesejuhtimist, aga annab vastu suurema rahulolu ja tulemused." – Rinel Pius
Kui sind huvitab kaasaegne inimkeskne juhtimine, siis see episood on sulle! 🎧 -
Saknas det avsnitt?
-
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tarmo Pohlak, kogenud ehitusvaldkonna tippjuht, kelle karjäär on olnud täis väljakutseid, muutusi ja edasiviivaid otsuseid. Tarmo on täna Nordecon AS-i juhatuse liige, vastutades ehitustegevuse eest. Varasemalt on ta aidanud kasvada sellistel ehitusvaldkonna ettevõtetel nagu Merko Ehitus, Oma Ehitaja ja US Real Estate. Tarmo on ka kahekordne aasta ehitaja tiitli laureaat – 2009. aastal Tallinki peahoone ja 2016. aastal Hilton Tallinn Park hotelli ehituse eest. Vestlusest jookseb selgelt välja, et Tarmo jaoks ei ole juhtimine kunagi olnud pelgalt protsesside haldamine – tema kirg on uute asjade ülesehitamine, meeskondade arendamine ja muutuste elluviimine. Ta usub, et kasvav organisatsioon vajab selget sihti, süsteemset tegutsemist ja otsustavat juhti. Kõva maratonijooksjana näeb Tarmo ka tugevat sidet spordi ja juhtimise vahel – mõlemad nõuavad sihikindlust, pikaajalist plaani ja raskuste ületamist.
"Kui sa minusuguse venna endale palkad, siis sa palkad ikkagi kedagi, kes drive’ib arengut ja kasvu – ma olen tiimide moodustaja, protsesside käimalükkaja ja lahtimõtestaja. Mulle meeldib üles ehitada, mitte ainult hoida käimas. Muutuste puhul ongi see, et sa tegeled eelkõige nö probleemidega. Kui juhid lükkavad probleemid eemale ja tegelevad ainult mõnusate asjadega, siis need ei lahene. Vaiba alla lükatud probleemid kuhjuvad, kuni lõpuks tuleb, kas juht välja vahetada või ettevõte kukub kokku. Minu jaoks on oluline otsustada, tegutseda ja edasi liikuda. Ma ei kohku ära, olen järjekindel ja süsteemne. Just see hoiak on viinud mind ettevõtetesse, kus on midagi vaja muuta, midagi on natuke korrast ära või on vaja tõsta uuele tasemele. See on minu jaoks väga huvitav. Ja praegu Nordeconis on sama lugu – kust me alustasime ja kuhu me nüüd, pluss aastaga, jõudnud oleme, on ikka väga äge." – Tarmo Pohlak
Kui sind huvitab, kuidas juhtida muutusi, kasvatada nii meeskonda kui ka organisatsiooni ning hoida end juhina vaimselt ja füüsiliselt vormis, siis see episood on just sulle! 🎧 -
Minu seekordseks vestluspartneriks on Ave-Gail Kaskla-Kuprys, kogenud töö- ja organisatsioonipsühholoog ning kriisinõustaja, kelle igapäevane töö on aidata nii juhte kui ka organisatsioone keerulistes tööheaoluga seotud küsimustes.
Räägime sellest, millist rolli mängivad juhid meeskonna psühholoogilise heaolu kujundamisel ning kuidas juhtimisstiil ja organisatsioonikultuur võivad meeskonna vaimset tervist, kas toetada või siis hoopis pärssida. Arutame, kuidas märgata stressi ja läbipõlemise märke, milliseid praktilisi samme saab juht astuda, et luua toetav ja tasakaalukas töökeskkond ning miks psühholoogiline turvalisus on tänapäeva organisatsioonides kriitilise tähtsusega.
💬 "Juhina tuleks teadvustada, kas ma üldse olen loonud õhkkonna, et minu inimene tuleks ja julgeks mulle öelda, et meil on siin "toksiline" keskkond? Kas ta julgeb öelda, et minu arust see, mismoodi me siin asju ajame, ei ole okei? Samas, meeskonna liikmena tuleks endale aru anda, et tööandja ei saa meilt ära võtta sisemist ärevust. Siin on see koht, kus me peame ka ise väga selgelt endale aru andma, mis kõiges selles on minu kui tiimiliikme roll ja mida mina ise saan ette võtta olukorra parandamiseks. Ainuke, mis meid edasi aitab, on teod – mõtted või mured, ükskõik kui kuldsed, ei vii muutusteni." – Ave-Gail Kaskla-Kuprys
Kui sind huvitab, kuidas muuta oma töökeskkond vaimselt toetavamaks ja ennetada läbipõlemist, siis see episood on sulle! Kuulake ikka ... 🎧 -
Käesolev episood on eriline ja on valminud koostöös Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlasühinguga Hermes. Tegemist on ühingu podcasti “Tippude teejuht” raames toimunud Tallinna avaliku salvestusega, kus mul oli au külalissaatejuhina vestelda vilistlaste Tea Danilovi (Arenguseire Keskuse juhataja) ja Eero Pärgmäega (Tallinna Lennujaama juhatuse liige).
Vestluses käsitleme Eero ja Tea meenutusi ülikooliajast, juhiks kasvamise teekonda ning suurimaid saavutusi ja tänaseid väljakutseid. Samuti arutleme, kuidas on juhtimine ja organisatsioonid ajas muutunud ning milliseid oskusi ja omadusi on kaasaegses juhtimises vaja. Vestlus kätkeb endas isiklikke lugusid, praktilisi tarkusi ja ka mõnusa doosi inspiratsiooni! Kuulake ikka! -
Minu seekordseks vestluspartneriks on Primend grupi tegevjuht Teet Raudsep. Meie tutvus Teeduga ulatub rohkem kui 15 aasta taha, kui toonases Elionis (tänases Telias) meie teed ristusid. On olnud tõeliselt inspireeriv jälgida Teedu arengut ja silmapaistvat karjääri – tänaseks on Teedul ligi 20-aastane tippjuhi kogemus erinevatest ettevõtetest, sh Airport City AS juhatuse esimehena, Forus Haldus tegevjuhina, Mainor Ülemiste juhatuse liikme ja COO’na ning telkodest Telefonicas ja Telias (varasemalt Elion). Mul on hea meel, et saime võtta aja, et korra koos reflekteerida, kuidas tema teekond on kujunenud ja milliseid väärtuslikke õppetunde ta on sellel teel kogunud.
Vestluses räägime enese ja meeskonna tundmaõppimise olulisusest, tasakaalu leidmisest tulemuste saavutamise ja protsesside nautimise vahel, autonoomia ja usalduse kasvatamisest ning meeskondade komplekteerimisest viisil, mis toob esile liikmete tugevused. Lisaks puudutame visiooni loomist, erinevaid juhtimiskogemusi ja väljakutseid, mis on aidanud Teedul kujundada omanäolise tasakaaluka ja tõhusa juhtimisstiili.
Teet jagab oma kogemusi, lugusid ja mõtteid juhtimise olemusest, sealhulgas õnnestumistest, väljakutsetest ja neist saadud väärtuslikest õppetundidest. See vestlus on inspireeriv kuulamine kõigile, kes soovivad juhina kasvada – olgu nad alles teekonna alguses või juba kogenud juhid.
Kuulake ikka! 🎧 -
In this special episode of "Leadership is a Competitive Advantage," we dive deep into the art of transformational connection and relational intelligence with my guest, John Thompson, co-founder of Transformational Connection. John’s work is rooted in helping individuals and teams foster self-awareness, presence and authentic relationships. As an Integral Master Coach and the originator of the 5 Principles of Surrendered Leadership, he has collaborated with leaders across AI, business, and collective intelligence to explore the intersection of personal growth and systemic impact.
Our conversation unpacks the potential of transformational practices to bridge the gap between structural frameworks like Holacracy and the human capacity to sense and process tensions. Together, we examine the cultural and psychological dimensions of connection, from overcoming barriers to presence and vulnerability to integrating these practices into everyday life. John shares his insights on personal maturity, self-leadership and the spiritual depths of relational work, illustrating how these practices can catalyze not only individual growth but also collective transformation. I found it a rich and inspiring discussion on what it means to connect deeply, lead authentically and create meaningful change.
I am grateful to Alar Ojastu for this opportunity to engage in a wide-ranging conversation with John, and I hope you will love it too! Listen and enjoy! -
In this episode, I am joined by Christiane Seuhs-Schoeller, a seasoned entrepreneur and global expert in self-organization, power systems and purpose-driven work. With over fifteen years of experience in exploring the shift from traditional hierarchies to self-managed structures, Christiane has focused on understanding how these changes impact individuals and organizations. Her journey led her to write a book “New Stories of Love, Power, and Purpose: A Global Invitation to Experiment With the Unknown,” where she examines the evolving dynamics of power and purpose in the workplace. In our conversation, we discuss how organizations can move beyond hierarchical systems by adopting distributed authority, the challenges and opportunities this shift presents and the practical ways individuals can develop greater agency and self-awareness. Drawing on her extensive experience, Christiane provides valuable commentary into navigating this new organizational paradigm and fostering collaboration in decentralized environments. Enjoy and listen!
-
Minu seekordne vestluskaaslane on Juta Palmeri – coach, konsultant ja Fontese Heaolu Hubi eestvedaja. Ta on õppinud coachimist, nõustamist ja ärijuhtimist ning töötanud 12 aastat personalijuhina Swedbanki IT üksuses. Viimasel ajal on Juta keskendunud Heaolu Hubi arendamisele Fonteses. Tema tegevuse eesmärk on teadvustada tasakaalukama ja rahulolevama elu olulisust ning aidata organisatsioonidel ja talentidel heaoluga teadlikumalt tegeleda.
Podcastis rääkisime Jutaga tööheaolust ning selle kasvavast tähtsusest tänapäeva organisatsioonides. Arutlesime, kuidas psühholoogiline turvalisus, tähenduslikud suhted ja töötajate autonoomia mõjutavad nii üksikisikute heaolu kui ka organisatsiooni tulemuslikkust. Juta tõi esile, kuidas heaolu käsitlus on aja jooksul muutunud – traditsioonilisest töö ja palga vahetusest kuni partnerlussuhte ja vaimse tervise olulisuse teadvustamiseni. Puudutasime ka juhtide rolli töötajate heaolu toetamisel ning organisatsioonikultuuri kohandamisel, et luua keskkond, kus töötajad tunnevad end väärtustatuna ja motiveerituna. Lisaks pakkus Juta praktilisi nõuandeid, kuidas alustada tööheaoluga tegelemist ja teha teadlikumaid otsuseid, mis tõstavad nii töötajate rahulolu kui ka organisatsiooni edukust.
Kuulake ikka ... -
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on majandusekspert Lenno Uusküla. Täna on ta Luminori peaökonomist. Enne seda on ta töötanud Arenguseire Keskuses uuringute juhina, Eesti Pangas majandusuuringute allosakonnas vanemökonomistina ja Euroopa Keskpangas ökonomistina. Tema tegevus on tugevalt seotud ka akadeemilise maailmaga. Ta on avaldanud teadusartikleid eriala juhtivates teadusajakirjades ning lisaks põhitööle juhendab ja õpetab tudengeid Tartu Ülikoolis.
Uurisime koos Lennoga, kuidas majandustrendid ja makroökonoomilised otsused mõjutavad juhtimist ning millised väljakutsed kaasnevad demograafiliste muutustega, rohepöörde ja üha komplekssemaks kujuneva informatsiooni ajastuga. Lisaks puudutasime innovatsiooni ja uuendusmeelsuse olulisust ning seda, kuidas juhid ja organisatsioonid suudavad nimetatud muutustega kohaneda. Vestlus kulmineerus mõttega, et üha keerukamas maailmas on ühistarkuse rakendamine ning vastutuse optimaalne jaotus nii organisatsioonides kui ühiskonnas võtmetähtsusega.
Kuulake ikka ... -
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajalise kogemusega tippjuht Aavo Kärmas. Viimased seitse aastat on ta olnud Enefit Greeni juht, enne seda viis aastat Omniva eesotsas. Minul on olnud au põgusalt Aavoga ka koos asju teha ja ma olen alati imetlenud tema energia taset ja võimekust inimestega soe ja ehe kontakt saavutada. Vestluse käigus rääkisime Aavo karjääriteekonnast, juhtimisfilosoofiast, lugude rääkimise olulisusest, organisatsioonide arendamisest ja meeskonnatööst. Puudutasime ka juhiteel ette tulnud väljakutseid ja õppetunde ning isiklikumaid teemasid, nagu lapsepõlves kujunenud väärtused ja motivatsiooni leidmine. Inspireeriv!
“Juhi üks peamisi funktsioone on oskus lugu jutustada – oma tiimile rääkida, kuhu me läheme, miks me läheme ja siis luua kultuur, kus väärtused, mida me tähtsaks peame, toetavad kõike seda. Töötajad tajuvad ja mõistavad, kui lugu on aus ja autentne. Kui juht räägib organisatsiooni väärtustest, peab see tulema sügavalt juhi enda DNA-st, sest just see loob töötajatele arusaama, miks midagi tehakse ja annab neile hea tunde iga päev selles suunas koos liikuda.”– Aavo Kärmas
Kuulake ikka ... -
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Ericsson Eesti juht Sirli Männiksaar. Tema karjäär Ericssoni globaalses organisatsioonis algas juba 2004. aastal, hõlmates erinevaid rolle tarneahela, strateegia ja juhtimiskvaliteedi valdkondades. Alates 2023. aastast on ta Ericsson Eesti tegevjuht ja juhatuse esimees. Vestluse käigus avab Sirli oma senist teekonda juhina ning oma juhtimiskäekirja kujunemislugu, mis seob usalduse, mitmekesisuse ja vastutuse, luues seeläbi organisatsioonis ruumi innovatsioonile ja ühistarkusele.
“Minu jaoks on oluline, et meeskond oleks mitmekesine – erinevad vaatenurgad, vanused ja taustad annavad parema pildi igast teemakäsitlusest. Kui kõik nõustuvad, võib tekkida oht ühiselt eksida, aga mitmekesisus aitab leida paremaid lahendusi. See annab hoogu uuendusmeelsusele ja loob aluse ühistarkuse esilekerkimiseks. Usaldus aga võimaldab inimestel oma unikaalseid vaatenurki jagada ning lõpuks on ka vastutuse jagamine kriitiline – igaüks võtab vastutuse oma panuse ja valikute eest.” – Sirli Männiksaar
Kuulake ikka ... -
Käesolev episood on valminud koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ning käsitleb naisjuhtide edulugusid ja väljakutseid. Episood salvestati avaliku salvestusena 1. novembril Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, kus arutlesime teemal “Juhtimiskvaliteet ja -paradigmad naisjuhi vaatevinklist”. Vestluses osalesid inspireerivad naisjuhid Merle Harjo (Tervisekeskus Corrigo tegevjuht), Janika Aan (Telia Eesti andmeteaduse osakonna juht) ja Kätlin Udde (kliendikogemuse, teenusedisaini ja strateegiliste partnerluste ekspert). Vestlust juhtisime koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teenuste osakonna juhi Piret Potiseppaga.
Selles ägedas episoodis uurime, miks on naisjuhtidel tippu jõudmine sageli keerulisem kui meesjuhtidel, arutame klaaslae tekkepõhjuseid ja selle murdmise võimalusi ning käsitleme organisatsioonikultuuri ja soolise mitmekesisuse mõju naiste karjäärile. Vestluse jooksul puudutame ka teemasid, nagu tasakaalu leidmine professionaalse ja isikliku elu vahel, “privileegituimus” ning kuidas Naisjuhtide kiirendi on aidanud naistel oma juhtimisteekonda edendada.
Kuulake ikka ...
Muide, kuni 1. detsembrini 2024 on võimalik kandideerida Naisjuhtide kiirendi programmi 2025! See programm pakub tuge ja praktilisi oskusi, mis on vajalikud tippjuhtkonna tasemele jõudmiseks ja seal läbilöömiseks. Lisainfo: https://www.koda.ee/et/sundmused/naisjuhtide-kiirendi-jaanuar-juuni-2025 -
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on René Mõttus, Tartu Ülikooli ja Edinburghi Ülikooli isiksusepsühholoogia professor. René on avaldanud üle saja (!) teadusartikli ning aidanud läbi viia ka maailma mastaabis unikaalseid projekte, nt Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu isiksuseuuringu. Selles episoodis uurimegi, kas igast isiksusetüübist saab kujundada eduka juhi ja milline on geenide ning keskkonna roll juhiomaduste kujunemisel. René räägib, kuidas erinevad isiksuseomadused võivad mõjutada inimese teekonda juhiks ning mida üldse psühholoogilised teadmised võivad juhtimismaailmas juhiks saamise kohta õpetada.
“Küsimus, kas juhiks sünnitakse või kujunetakse, on keeruline. Geenidel ja keskkonnal on mõlemal oma osa, aga kui vaadata sellele otsa praktiliselt, siis hea juhi kujunemist mõjutab tõesti kombinatsioon isiksuseomadustest ja sellest, millises keskkonnas ta arenenud on. Juhtide hulgas on väga erinevaid inimesi, samas mõned omadused, nagu näiteks ekstravertsus ja meelekindlus, on neil keskmiselt rohkem väljendunud. Sellegipoolest ei tähenda see, et ainult kindlate omadustega inimene võiks olla edukas juht – kõik sõltub kontekstist ja organisatsiooni vajadustest.” – René Mõttus
Kuulake ikka ... -
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Antropoloogia Keskuse antropoloog Keiu Telve, kes on viimaste aastate jooksul läbi viinud mitmeid uurimisprojekte, sh ka äriorganisatsioonides. Keiu on oma magistri- ja doktorikraadi omandanud Tartu Ülikoolis ning hetkel töötab ta järeldoktorantuuris Austraalias Edith Cowani Ülikoolis. Lisaks on Keiu andnud välja koos teiste antropoloogidega raamatu “Antropoloogiline: inimestega koos lahendusteni”, mis käsitleb inimkeskset lähenemist ja lahenduste leidmist organisatsioonides. Selles episoodis arutame, kuidas antropoloogia aitab kujundada inimkeskseid organisatsioone ja milliseid praktilisi lahendusi see juhidele pakub.
“Antropoloogia uurib inimest ja tema toimimist igapäevaelus, sealhulgas seda, kuidas me oma tööelu korraldame ning ka seda, kuidas me organisatsioonides koos töötame. Antropoloogid toovad esile varjatud kultuurimustreid, mis aitavad paremini mõista, kuidas meeskonnad ja juhid tegelikult toimivad ning aitavad seeläbi teadlikumalt luua toetavaid ja tulemuslikke töökohti. Me kõik töötame kolmandiku oma elust, mistõttu on ilmatuma oluline, et see oleks mõtestatult ning tulemuslikult veedetud aeg. Antropoloogia aitab tuua esile need elemendid, mis pakuvad töötajatele rõõmu, eneseteostust ja tähendust, muutes töö inimkeskemaks ja sisukamaks.” – Keiu Telve
Kuulake ikka ... -
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on mõttekoda Praxis analüütik Maarja Tinn. Mind viis Maarjaga kokku Praxise poolt läbiviidud uuring, mis käsitles Eesti nais- ja meestippjuhtide juhiks saamise teekondi ning seda, kas naistel ja meestel on tippjuhiks saamisel erinevad soodustavad või takistavad tegurid. Maarja, olles uuringu peamine autor, jagab oma tähelepanekuid, kuidas naised juhivad end teadlikult juhiks, samal ajal kui meeste jaoks võib juhiks saamine tihti lihtsalt ‘juhtuda’. Arutame organisatsioonikultuuri mõju naisjuhtide karjäärile ning miks naisjuhtide teekond on tihti oluliselt planeeritum ja keerukam võrreldes meeste omaga.
“Pigem oli ka meie kui uurijate jaoks suur üllatus, et seni on olnud meeste ja naiste tippjuhtideks saamise teed nii erinevad. Pingutuse ja enese tõestamise komponent oli naistel oluliselt suurem ning meeste tee oli aste-astmelisem, kus tippjuhi positsioon oli tihti loomuliku karjääri jätk. Naistel oli oluliselt enam planeerimist ja enesetäiendamist nii formaalse kui mitteformaalse hariduse osas ja juhuse elementi ei esinenud. Samas see, kui palju kasutasid meesjuhid sõna "juhus", oli omaette fenomenaalne. Minnes ühelt intervjuult teisele, ikka kordus neid juhuseid ja juhtumisi.” – Maarja Tinn
Kuulake ikka ... -
In today’s episode, I have the privilege of speaking with John Croft, the visionary creator of the Dragon Dreaming method. With decades of experience in helping people to successfully undertake various projects, John has developed a powerful framework for turning dreams into reality by harnessing the collective wisdom of people. His method, influenced by native Australian (Aboriginal) cultures, emphasizes four key stages – dreaming, planning, doing and celebrating – each of them essential for any successful team project.
During our conversation, I was struck by John’s warmth and his immense life wisdom. He is not just intellectually sharp, but truly empathetic in sensing people’s desires and helping them reach their full potential. His sense of compassion and his strong desire to make people’s lives better shines through in every word.
In our conversation, we explore how Dragon Dreaming transforms conflict into creativity, how personal growth, community building and having a larger mission are integral to any meaningful project. We dive deep into the dynamics of team collaboration, the role of collective intelligence and how to “dance with your fears” to push the boundaries of what is possible. And how celebrating success is crucial to avoid burnout.
“To make your dream come true, you need a team that has all four kinds of people – the dreamers, planners, doers and celebrators. But if you have a team with all four kinds, you are going to have a lot of conflict. The secret then is how you convert that conflict into creativity – and if you can do that, that’s the source of Dragon Dreaming.” – John Croft
If you are curious about how to bring your dreams to life while fostering creativity and collaboration, this is an episode you won’t want to miss! Listen and enjoy! -
Tänane episood on kantud eesseisvatest Ameerika Ühendriikide presidendivalimistest, mis toimuvad täpselt kuu aja pärast. Meie fookuses on Donald Trump – üks vastuolulisemaid ja mõjukamaid figuure nii poliitikas kui ka ärimaailmas. Seda teemat aitab mul lahti harutada kogenud juhtide hindamise ja otsingu ekspert Alo Naelapea. Minu jaoks on Alo olnud erinevates kontekstides väärtuslik koostööpartner ja laia silmaringiga sõber, kellega arutleda maailma asjade üle. Nii nagu mina, on ka tema õppinud psühholoogiat Tallinna Ülikoolis, mis süvendas tema huvi juhtide isiksuste, juhtimiskvaliteedi ja loomuomaste tööalaste edueelduste vastu.
Aloga räägime Trumpi vastuolulisest juhtimisstiilist, mis on omakorda tugevalt mõjutatud tema keerukast isiksuse profiilist – võitluslikkus, riskijulgus ja fenomenaalne stressitaluvus on omadused, mis on olnud tema senise (pigem üllatusliku!) edu aluseks. Arutleme Trumpi brändi ja meediaga suhtlemise maneeri üle – kuidas küll õnnestus tal, selliste värvikate väljaütlemiste meistrina, kes naudib konflikte ja vastandumisi, luua endast sedavõrd eduka juhtfiguuri kuvand? Vaatleme ka tema erakordset võimet tulla toime kriiside ja kohtuvaidlustega, kus Trumpi filosoofia “mitte kunagi alla anda” on jällegi üllatavalt edukaks osutunud. Kuid Trumpi fassaadi tagant ei leia me vaid edu – käsitleme, kuidas ta on teadlikult polariseerinud poliitilisi gruppe, kasutades labasusteni ulatuvat matterdamist poliitilise strateegiana. Episoodi lõpus küsime endilt, mis on need õppetunnid, mida on Trumpi kompleksse ja vastuolulise profiili juures siiski õppida? Võib-olla tema imetlusväärne võimekus luua omale tugev persoonibränd, jääda lõpuni kindlaks oma eesmärkidele ja leida energiat ka kõige raskematest olukordadest.
Kuulake ikka ... -
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Priit Ilomets, AI-koolitaja ja sooloettevõtja, kelle missiooniks on luua sild tehisintellekti ja inimmaailma vahel. Arutame koos Priiduga, kuidas tehisintellekt muudab juhtide igapäevaste ülesannete täitmise efektiivsemaks ning seeläbi vabastab nende aega loovusele ja inimsuhetele.
“Kui AI suudab kaasa aidata juhi igapäevaste ülesannete täitmisele, siis juhtide jaoks tähendab see, et nad saavad investeerida rohkem aega meeskondade arendamisse ja kultuuri loomisesse. AI on vahend, mitte asendaja – ta täiendab ja võimendab juhi tööd, andes seeläbi talle rohkem vabadust tegeleda kõige olulisemaga. Mida rohkem me laseme AI-l rutiinseid ülesandeid täita, seda rohkem saame keskenduda juhtimise inimlikele aspektidele, nagu suhted, loovus ja emotsionaalne kontakt. AI areneb ülikiiresti ja juhid, kes suudavad sellega kaasnevad võimalused enda kasuks tööle panna, saavutavad konkurentsieelise. Need juhid, kes jäävad vana lähenemise juurde ega kohane tehnoloogiaga, jäävad aga ajale jalgu.” – Priit Ilomets
Kuulake ikka ... -
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on internetiturunduse ja sotsiaalmeedia ekspert Priit Kallas, kes viimastel aastatel on üha rohkem süvenenud tehisintellekti maailma. See oli ka põhjus, miks ma kutsusin Priidu põrgatama mõtteid tehisaru kasvavast rollist juhtimises ja otsuste tegemises. Priit on oma olemuselt pragmaatik ja jagab mitmeid silmi avavaid praktilisi näiteid, kuidas saab tehistaipu kasutada igapäevaste ülesannete lihtsustamiseks, ideede genereerimiseks ja otsuste toetamiseks. Minu jaoks andis vestlus veelkord kinnitust, et juhid peavad hakkama koheselt tehisintellekti oma töös kasutama, sest see tehnoloogia tuleb tohutu kiirusega peale ja muudab radikaalselt organisatsioonide toimimist tulevikus.
“Kui sa küsid, kust võiks juht alustada, siis esimese asjana hakka lihtsalt AI-d ise kasutama, ära delegeeri seda IT-juhile või kellelegi teisele. Küsi tehisaru käest nõu otsuste tegemisel – küsi ideid, küsi tagasisidet oma mõtetele ja valikuvariantidele. Tehisaru suudab olla suurepäraseks sparringupartneriks, olgu selleks siis olukorra analüüs, ideede genereerimine või otsuste toetamine. AI-d tulebki võtta kui oma vääruslikku assistenti, kes ei tee küll kõike täiuslikult, aga tema abi muudab otsuste langetamise palju tõhusamaks. Juhina pead juba täna AI-d kasutama igapäevases otsuste tegemises ja mõtlema, kuidas AI võib sinu tööd hõlbustada ja täiustada. Kui sa viie aasta pärast AI-d ei kasuta, siis sind enam ei ole. Isiklikult usun, et viie aasta pärast teeb AI vähemalt 90% minu tööst.” – Priit Kallas
Kuulake ikka ... - Visa fler
