Avsnitt
-
Kui me rahastame innovatsiooni ega lase andmete liiga tugeva kaitsmisega Euroopas endale jalga, püsime tehisintellekti võidujooksus, selgub uuest Äripäeva raadio tehisarule pühendatud saatesarjast “AI faktor”.
Avasaates võetakse luubi alla AI-lahenduste kasutamine Eestis, Euroopas ja mujal maailmas. Kas Euroopa Liit on oma privaatsusseadete pärast lootusetult maha jäänud või viib võiduni tasa ja targu tegutsemine, arutlevad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav ja GDPR Registri tegevjuht Krete Paal. Saatejuht on Mart Valner.
Sandra Särav tõi välja, et me püsime võidujooksus, kui täidame raportites püstitatud eesmärgid lisada innovatsiooni 800 miljonit eurot aastas. Kui me aga ei lase Euroopas meie andmeid kasutada, ei saa ka tehisaru arendada piisavalt kiiresti. “Kui me räägime suurte keelemudelite arendamisest ja Euroopa andmete põhiselt ei saa neid süsteeme treenida, siis me jääme sellest võidujooksust maha,” hoiatas Särav.
Krete Paal lisas, et andmekaitse on tihti selle ühe inimese nägu, kes ettevõttes või riigis andmekaitsega tegeleb. "Me peame aru saama, kas see inimene on orienteeritud lahendustele, kas ta püüab võtta arvesse äriperspektiivi ja leida lahendusi. Tegelikult need inimesed on olemas ka siin Eestis ja me peame neid tõstma esile. Andmekaitses ei ole kirjas, kas asju tohib teha või ei tohi – seal on raamid, mille sees saab mängida,“ ütles Paal.
Kuhu suunas liigub tehisaru lähiriikides ja kaugemal, saab kuulda juba saatest. Külalistele esitab küsimusi lisaks saatejuhile ka tehisaru ise.
Fotol Mart Valner Krete Paal ja Sandra Särav.
Foto autor: Andres Laanem.
Fotol Mart Valner Krete Paal ja Sandra Särav.
Foto autor: Andres Laanem. -
Idufirmade valdkonna arengu üle Eestis alates selle sünnist praeguseni arutlevad VentureWave Capitali partner ja presidendi diginõukoja liige Kaidi Ruusalepp ning advokaadibüroo Sorainen partner ja Baltikumi ühinemiste ja ülevõtmiste, era- ja riskikapitali valdkonna juht Toomas Prangli Ennustatakse ka lähiaastate trende.
2006. aastal veel alles lapsekingades valdkonnast on tänaseks saanud Eesti kõige kiiremini kasvav majandussektor. Kust selline kõrge lend alguse on saanud ja mis võiks olla meie järgmine vahepeatus sel teekonnal, kuuleb lähemalt juba saatest.
Saatejuht on Soraineni advokaat Helery Maidlas, kes nõustab idufirmasid igapäevaselt eelkõige intellektuaalse omandi valdkonnas.
Fotol Toomas Prangli, Helery Maidlas ja Kaidi Ruusalepp.
Foto autor: Andres Laanem.
2025. aastal tähistab advokaadibüroo Sorainen 30. sünnipäeva. Juubeliaasta „Soraineni sageduse“ saadetes analüüsime põhjalikumalt Eesti riigielus oluliste valdkondade arengut 30 aasta jooksul, ennustame tulevikutrende ja arutleme, missugune on nõustajate ja ettevõtjate roll oluliste muudatuste elluviimisel. Maailm muutub, kui tegutseme! -
Saknas det avsnitt?
-
Raamatupidamisbüroode sektori 2024. aasta nelja kvartali tulemused näitavad koondkäibe mahu kasvu 8%. Raamatupidamisbüroode TOPi viiendaks tulnud Grow Finance tegevjuht Ulvi Tallo hinnangul kasvab raamatupidamisbüroode sektor seepärast, et raamatupidajad loovad oma bürood ja hakkavad selle alt arveid esitama
Raamatupidamisbüroode sektor kasvab nii Eestis kui ka mujal maailmas, sest automatiseerimise ja digitaliseerimise tõttu pole ettevõttesisest raamatupidajat enam vaja ning teenust ostetakse büroolt. „Ühemehe või siin sektoris pigem ühenaise firmasid tekib nagu seeni pärast vihma ja hindu tõsta pole praktiliselt võimalik,“ ütleb Ulvi Tallo.
Tema hinnangul on see üks kõige konkurentsitihedam ala: „Siin tuleb olla väga leidlik, et oma firmat kasvatada ja kliente hoida.“ Raamatupidamisteenuse hind pole tõusnud viimased kümme aastat, ent juurde on tulnud lisateenused, mida raamatupidajad varem ei teinud, näiteks liidestamine ja ettevõtte juhtide töökoormuse vähendamine parema aruandluse kaudu jne.
Üks oluline samm sektori digitaliseermisel on e-arvete muutumine kohustuslikuks eelseisval suvel, kuid revolutsiooni Ulvi Tallo sellest ei oota. Tekib õigus nõuda e-arvet, kuid kui seda ei tehta, siis pole sellel ka mingeid tagajärgi. Ja kui e-arvet ei saadeta, siis hakkab raamatupidaja helistama ja kirjutama, et saada e-arve. "Aga kas te kujutate ette, kui suur ajakulu see on?“ ütleb ta. Aastaks 2030 on e-arved Euroopa Liidus kohustuslikud, kuid Tallo loodab, et eestlastena me suudame e-arved juurutada ikka varem.
Saates tuleb juttu ka audiitorite puudusest, raamatupidamisbüroode kvaliteedist ning raamatupidajate juurdekasvust.
Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv -
Kuigi Haapsalu Uksetehase nime järgi võiks arvata, et tegemist on uksetootjaga, siis tegelikult valmistatakse Haapsalu külje all Uuemõisas ka aknaid. Ettevõte on keerulised ajad edukalt üle elanud ja tänavu plaanib avada esindussalongi ka Tartus.
Haapsalu Uksetehase jaoks on viimased aastad olnud stabiilsed, möödunud aasta tõi kaasa käibekasvugi. “Meie kliendid on meid hinnanud ja lojaalsust üles näidanud,” rääkis Äripäeva raadios firma juht Tõnu Saaber. “Kasvame rahulikult, aga kindlalt.”
Pool ettevõtte toodangust läheb ekspordiks, ülejäänu müüakse Eestis. Eesti omanike ettevõte on liimpuittooteid pakkunud üle 30 aasta ja valitud 2023. aasta Läänemaa parimaks ettevõtteks.
Äripäeva raadio saates räägivad Haapsalu Uksetehase müügidirektor Ivar Astok ja firma tegevjuht Tõnu Saaber, kuidas olla küllaltki muutumatus ja turvalises valdkonnas uuendusmeelne, kuidas kliendisuhtlus annab inspiratsiooni uuteks toodeteks ja milline on ettevõtte panus kogukonna arengusse.
Saadet juhib Tõnu Einasto.
Foto autor: Liis Treimann. -
Riigi majanduses on struktuurseid probleeme ning ettevõtjad peavad ellujäämiseks muudkui otsima uusi lahendusi ja kuluefektiivsust, ütles Tele2 Eesti tegevjuht Margus Nõlvak.
Kogu riik vajab Nõlvaku sõnul struktuurset restarti: “Elanikkond vananeb, tööjõudu jääb vähemaks, töötlev tööstus vireleb juba pikalt ning ega selliste energiahindade juures pikka pidu ei ole – selle kõige juures teebki muret just riigi tervis. Probleem ongi pika vaate puudumine. Meie ettevõtjatena otsime pidevalt uusi lahendusi, oleme rohkem kuluefektiivsed ja struktureerime ennast ümber, et ellu jääda.”
Riigi kulude suurenemise ja majanduse kasvu proportsioonid on paigast, see paneb muretsema. “Sellele pööras tähelepanu ka tööandjate keskliit, et viimase kuue aasta jooksul on riigi vajadused kasvanud 70% ja majandus vaid 45%,” osutas Nõlvak.
“Uus normaalsus on see, et kõik muutub. Arvan, et pole kaugel aeg, kus me peame ennast muutma üsna struktuurselt. Praegu ettevõtted kohanevad väga jõudsalt, me räägime väga suurest kulude kokkuhoiust,” toonitas ta.
Tele2 Eesti tegevjuht Margus Nõlvak ja Mainor Ülemiste juht Ursel Velve räägivad Äripäeva raadios, millised on B2B ootused muutuvatel turgudel, millist personali ettevõtted vajavad ja kuidas ettevõtte juhtimiskultuur aitab ületada kriise.
Sisuturundussaadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Ursel Velve ja Margus Nõlvak.
Foto autor: Juuli Nemvalts. -
Energeetikaekspert, Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson sõnab saates Energiatund, et pärast Vene võrgust lahkumist hoiab Leedu oma tootjaid ja osaliselt ka tarbijaid rohkem kui Eesti. Kogu Baltikumi jaoks saab sageduse hoidmise nabanöör Euroopaga olema vaid üks õhuliin.
Kuni juuni lõpuni katab Eestis teadupärast sageduse hoidmisega seotud kulud võrguhaldur Elering, misjärel hakkavad seda katma aga tootjad ja tarbijad.
"Leedus kannab aga terve 2025. aasta kulud võrguhaldur ise," räägib Allikson. Ka seejärel suunatakse kulud tarbijatele seal kolme aasta jooksul järk-järgult, mitte korraga.
Samas on Alliksoni sõnul aspekte siin aga palju ning kuidas jagada sageduse hoidmise kulud tootja ja tarbija vahel või nõuda need sisse bilansihalduritelt ebabilansi tariifi kaudu, nõuab hoolikat kaalumist. "Arvan, et kuna see kord pole ka Eestis veel kehtima hakanud, seisab see diskussioon osaliselt veel ees."
Allikson hoiatab, et oma tootjatele piirkonnaga võrreldes kõrgemate tariifidele seadmine võib anda hoobi taastuvenergia rajamisele, sest kõige rohkem ebabilanssi tekib just taastuvenergia tootmises. "Ebabilansi tariifile kulude lisamine tundub küll ühest küljest kõige õiglasem, aga siin on omad riskid," sõnab Allikson ja ütleb samas, et lõpuks maksab kõik kinni tarbija, sellest pole pääsu.
Balti turud on omavahel võrrelduna olnud Marko Alliksoni sõnul seni sageduse hoidmise mõttes natuke erinevas seisus. Leedus on töös suur pump-hüdrojaam Kruonises ning seal on ka varem investeeritud akudesse.
Saates räägib Baltikumi elektrivõrgu toimimisest, sageduse hoidmisest ja töösse rakenduvast sagedusturust ka Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp. Saatejuht on Lauri Leet.
Fotol Marko Allikson Baltic Energy Partnersi kontoris 2016. aastal. Foto autor Eiko Kink. -
Vale on arusaam, et küll see raamatupidaja või finantstiim teeb ESG auditi ära, rääkis Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper. Kui aga ESG-audit jääbki tegemata, siis järgneb oluline tagajärg.
Kestlikkusuudised kirjutas, et audiitorid hoiatavad, et kes pole selle aasta kestlikkusaruandega alustanud, on juba jäänud hiljaks. “See, et ollakse võib-olla natukene juba hiljaks jäänud, ei tähenda, et võiks siis täitsa loobuda. Siiski tasub pingutada ja teha ära kas või pool aruandlusest,” rääkis Nõmper.
Aruannet ei saa jätta tegemata, sest siis ei ole võimalik esitada aastaaruannet. “Kui plaanite jätta ESG aruande esitamata, siis tegelikult plaanite praegu jätta esitamata aastaaruande, millel on päris olulised tagajärjed,” ütles Nõmper.
Saates räägivad Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper, partner ja auditijuht Anni Vaiksaar ning Alexela ESG juht Kadri Ambos, mis on oluline ESG auditi juures, kuidas sellega alustada ja milline abimees võiks tehisaru olla auditi valmimisel.
Saatejuht on Ireene Kilusk.
Fotol vasakult paremale: Anni Vaiksaar, Mart Nõmper ja Kadri Ambos. Foto autor: Andres Laanem. -
“Küsimus ei ole selles, kas rohepööret on vaja. Küsimus on selles, kuidas me seda teeme,” ütles vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks saates “Äripäeva fookuses”.
Lähiaastail ei peaks Jõksi arvates rohepööre Eesti ega Euroopa Liidu prioriteetidesse mahtuma, sest meil on pakilisemaid kriise.
Küll aga tahab Jõks näha sisukat avalikku arutelu, kus võtame rohepöördel ajutiselt hoogu maha ja kus jätkame. Seda pole tema sõnul aga mitmel põhjusel.
Miks rohepööre teeb haiget maakatele, kuidas meil on esimest korda tekkinud sügav lõhe noorte ja vanade vahel ning miks on demokraatia ohus, sellest saab pikemalt kuulda saatest.
Jõksil on suured ootused riigikogule, aga erilist usku rahvasaadikutesse pole. “Riigikogu ei ole ammu enam poliitiliste või Eesti tuleviku seisukohalt oluliste arutelude toimumiskoht,” märkis ta.
Veel tuleb saates juttu Eesti konkurentsivõimest ja energeetikast, ESGst ja bürokraatiast. Samuti puudutame seaduste rohkust ja ülereguleerimist ning lobitööd.
Geopoliitiliselt põikame USAsse, kus asus Trump taas presidendiks, ja Poola, mis on praegu ELi eesistujariik. Vaagime, kuidas mõjutavad need sündmused kliimapoliitikat ja Pariisi kliimaleppe eesmärke.
Saatejuht on Karmen Laur.
Fotol Allar Jõks. Foto: Priit Mürk/ERR/Scanpix -
Õpilaste oskusi mõõtvast PISA uuringu põhjal on Eesti laste teadmised maailma tipus ja Euroopa absoluutses tipus. Sellest tuleneb ootus, et noorte kõrged PISA tulemused väljenduksid ka hilisemas tööeluks. Kas see tegelikult nii on? Vastuse aitavad leida PIAAC uuringu tulemused.
Saates "Õppetund" arutleme rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu teise laine tulemuste üle. Saatekülalisteks on Haridus- ja Teadusministeeriumi PIAAC uuringu projektijuht Triin Savisto ja juhtivanalüütik Mari Liis Räis.
Saadet juhib Katre Savi.
Fotol: Triin Savisto ja Mari Liis Räis. Autor: Andres Laanem -
Saates "Digitark äri" räägime, kuidas ettevõtted saavad innovatsiooni ja tehnoloogia abil leida uut kasvu ning tõsta oma äri efektiivsust. Uurime külalistega innovatsiooni rolli äris. Saate külalised toovad välja, et innovatsioon ei pea olema midagi mastaapset ja pöördelist – olulised on ka väikesed muudatused, mis teevad ettevõtte töö tõhusamaks või klientide elu lihtsamaks.
Muudatustega on otseselt seotud ka ettevõtte andmed ja oskus neid äri jaoks tööle panna. Arutame, kuidas ettevõtted saavad oma andmeid nutikalt kasutada paremate otsuste tegemiseks. Saatekülalised jagasid praktilisi näiteid andmepõhisest innovatsioonist ning jagasid soovitusi andmete kvaliteedi tagamiseks. Arto Aas, OIXIO Advisory ärivaldkonna juht tõdeb, et täna siiski on veel väga palju selliseid ettevõtteid, kus andmeid ei osta hinnata ega kasutada või ei teata, milliseid andmeid kogutakse ja kus need asuvad. See väärtuslik info on sageli näiteks töötajate peades, paberil kuskil sahtlis, juhuslikus tabelis või e‑mailis. Ja seda tohutut väärtust ei osata välja võtta, mis ettevõttel aastate jooksul koguneb, ei osata kasuta ei sisemiste protsesside tõhustamiseks ega müügis või tootearenduses.
Võimalusi innovatsiooniks pakub muu hulgas ka tormiliselt arenev tehisaru. Saate külalised tõdesid, et AI pole enam tulevikutehnoloogia, vaid reaalne tööriist, mis aitab ettevõtetel juba täna näiteks klientide päringutele vastata sekunditega, teha finantsanalüüsi minutitega ning optimeerida tootmisprotsesse reaalajas.
Saate lõpuosas uurime, kust leida ettevõttele raha innovatsiooniks. Saame teada, milliseid riiklikke toetusmeetmeid saab täna kasutada, et katta kuni 70% tehnoloogiainvesteeringutest maksimaalse toetussummaga 400 000 eurot.
Saates on külas Arto Aas, kes on OIXIO Advisory ärivaldkonna juht ja Coop Pank IT juht Martin Kuustik. Saatejuht on Mare Timian, raamatupidaja.ee äriportfelli juht.
Saatesarja "Digitark äri" toob kuulajateni OIXIO Digital.
Fotol vasakult: Martin Kuustik, Mare Timian ja Arto Aas. Autor: Andres Laanem -
Eelmisel aastal kinnisvaraturg hangus, ka sel aastal pole mahud varasemaga võrreldes taastunud. Scandium Kinnisvara tegevjuhi Maido Lüiste sõnul on kinnisvaraarenduse segmendis käibed lausa kolm korda langenud ja arendajatel tuleb tegutseda täiesti uues turusituatsioonis.
„Tänaseks on saavutatud uus normaalsus ja arendajad on kohandunud uue situatsiooniga. Meil tuleb pidevalt nuputada, millises segmendis saab klientidele väärtust pakkuda. Scandiumi segment ongi premium kinnisvara, ka varasemalt on selles sektoris tegutsemine olnud meile väga edukas,“ tõdes Lüiste.
Hetkel on neil avatud kaks eksklusiivset projekti: Haapsalus Marienholm ja Pärnus Bellevue, kus eestlaste ihalus katusekorterite järgi sai hea tõestuse – esimesena napsati ära just need pinnad.
Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste ja kinnisvara müügi- ja tootearenduse juht Carmen Pissarenko räägivad saates, millised korterid on ka tulevikus hinnas ja miks Mustamäe Tervisemaja arendus neid ärikinnisvaras tegutsema pani.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Scandiumi tegevjuht Maido Lüiste Marienholmi sarikapeol. Foto autor: Silver Raidla. -
Saates „Kasvupinnas“ teeme tagasivaate konverentsile „Põllumajanduse Äriplaan 2025“. Sel korral kuulame panga majandusprognoosi sektorile ja saame teada kui jätkusuutlik on meie aiandussektor.
Saate esimeses pooles kuulame Swedbanki põllumajandussektori juhti Brit Padjust, kes rääkis konverentsil põllumajanduse väljavaadetest ja panga finantseerimispõhimõtetest sektoris, rõhutades järgmisi peamisi punkte nagu põllumajanduse ja toiduainetööstuse olukord, investeeringud ja finatseerimine, põllumaa hinnad ja sektorisisene volatiilsus.
Kasvupinnase teine osa keskendub aiandusele. Saame kuulata Kadarbiku talu juhi Veiko Paki lugu alates ettevõtte algusaastatest kuni praeguseni. Staažika aiandusettevõtjana nendib Pak, et köögiviljasektor seisab silmitsi tööjõupuuduse, väikese turu, ilmastikuolude ja bürokraatlike takistustega, kuid sellele vaatamata on sektoril kasvuruumi.
Fotol: Brit Padjus ja Veiko Pak. Autor: Oleg Hartsenko -
Kuidas hoida brändi tähtsust maailmas, kus trendid aeguvad kiiremini, kui turundajad nendega kohanduda jõuavad? "Eetris on turundusuudised" saates on külas Trickster Studios kaasasutaja Karl Altraja ja Kontuur Leo Burnetti loovjuht Urmas Villmann, kes jagavad oma vaateid noorte sihtrühmade, brändilojaalsuse ja trendidega kaasas käimise väljakutsetest.
Noorte tarbijate analüüsimisel toodi esile vastuoluline nähtus: nad võivad olla pühendunud brändidele, mille tooteid nad pole veel kunagi ostnud, kuid mida nad aktiivselt jälgivad ja ihaldavad. See avab uusi strateegilisi võimalusi, kuid nõuab turundajatelt järjepidevust ja autentsust. „Noorte kõnetamine ei ole ühekordne kampaania, vaid pikaajaline strateegiline töö,“ rõhutas Altraja.
Lisaks keskenduti brändilojaalsuse ja hinnatundlikkuse küsimustele. Praeguses keerulises majandusolukorras kipub hinnakommunikatsioon varjutama emotsionaalset sidet, mida brändid on hoolikalt ehitanud. Villmann hoiatas, et lühiajaliste trendide pimesi järgimine võib brändi hoopis kahjustada. „Trendide pimesi jäljendamine on ohtlik lõks. Bränd peab igal kanalil olema järjepidev ja äratuntav,“ rõhutas ta.
Saadet juhib Keit Alev.
Fotol: (esiplaanil) Kontuur Leo Burnett loovjuht Urmas Villmann, (taga vasakult) saatejuht Keit Alev ja Trickster Studios kaasasutaja Karl Altraja. Allikas: Äripäev -
Müügiprotsessi sügavus ja meisterlikkus tulevad esile just siis, kui keskenduda kliendi vajadustele, väärtustele ja kogemusele. Seekordses "Nimed müügitahvlil" saates jätkavad Dominate Salesi juht Silver Rooger ja Goldtime'i tippmüüja Katrin Muld sealt maalt, kus eelmine kord pooleli jäi ja räägivad sellest, milline on hea müügiprotsess ja kuidas seda igas etapis teha, et pakkuda kliendile tõeliselt inspireerivat ostukogemust.
Saates tuleb juttu müügiprotsesside erinevatest etappidest, alates kliendiga konktakti loomisest kuni sobiva lahenduse pakkumiseni. Samuti jagavad saateosalised praktilisi tehnikaid ja nippe, kuidas tehinguid edukalt lõpuni viia. Katrin Muld toob näiteid peegeldamisest, kaardistamisest kui ka personaalse lähenemise tähtsusest.
Lisaks jagatakse kuulajatele kasulikke võtteid, kuidas erinevates situatsioonides klienti kuulata, mõista ja juhendada.
Foto: Pexels -
Sisuturunduslikus saates arutlevad advokaadibüroo Sorainen partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Oliver Ämarik tehinguturu trendide üle: mis põhjustel ettevõtteid müüakse-ostetakse, miks tehingud ära jäävad, kust tuleb tänasel ostjaturul Eestisse kapital ning millele tasub ostu-müüki planeerivatel ettevõtjatel ja investoritel praegu mõelda.
Saatekülalised on investeerimisühingu Redgate Capital partner Valeria Kiisk ja Soraineni M&A valdkonna juht Toomas Prangli, kes on ka üks hiljuti ilmunud uuringu „Baltic Private M&A Deal Points Study 2024“ autoritest.
Fotol Oliver Ämarik, Valeria Kiisk, Toomas Prangli ja Kaupo Lepasepp.
Foto: Andres Laanem. -
Saates "Teeninduse teejuht" vaatame lähemalt otsa, mis on vastutustundlik ja vajaduspõhine müük, tuues esile, kuidas need põhimõtted aitavad pakkuda klientidele tõeliselt väärtuslikke lahendusi ja kasvatada lojaalsust.
Stuudios jagavad enda kogemusi Tele2 Eesti müügitreener Veiko Reimand ning Apotheka apteegiteenuste innovatsiooni projektijuht Jaanika Jaarman. Saatekülalised võtavad pulkadeks lahti, mis asi on üldse vastutustundlik ja vajaduspõhine müük.
Lisaks arutletakse selle üle, kuidas ettevõtted koolitavad oma töötajaid parema kliendikogemuse nimel ning milliseid väljakutseid toob kaasa kliendi ootuste ja vajaduste tasakaalustamine. Olulise tähelepanuna tõdetakse, et tänapäeva kliendid ootavad teenindajatelt rohkem – olgu selleks personaalsus, usaldusväärne nõu või jätkusutlikkust rõhutavad lahendused. „Kui soovitame kliendile ausalt ja siiralt, mida ta vajab, kasbav ka meie enda usaldusväärsus,“ ütles Reimand.
Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Eerme.
Fotol: Apotheka apteegiteenuse innovatsiooni projektijuht Jaanika Jaarman ja Tele2 Eesti müügitreener Veiko Reimand. Allikas: Äripäev -
28. veebruaril tähistatakse kogu maailmas harvikhaiguste päeva. Termini põhjal võiks arvata, et harvikhaigus puudutab väga väheseid inimesi. Tegelikult on Eestis hinnanguliselt umbes 80 000 – 100 000 harvikhaigusega patsienti ning nende haiguste otsesed ja kaudsed mõjud puudutavad palju rohkemaid inimesi, nii perekondi kui kogukondi. Saates räägib SA Tartu Kliinikumi Lastefond juhatuse liige ja strateegiajuht Siiri Ottender-Paasma sellest, kuidas erineb harvikhaiguste ravi tavalisest ravist, millega, kuidas ja kui kaua Lastefond harvikhaigustega lapsi ja nende peresid abistab ning millised on üldse harvikhaigustega kaasnevad probleemid, mille lahendamisele saaks igaüks veidi kaasa aidata.
Saatejuht on Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik Tuuli Seinberg
Foto: erakogu. Fotol Siiri Ottender-Paasma. -
Uue saatesarja "Password" avasaates sukeldume emotsionaalse turunduse maailma ning analüüsime, miks emotsioonid mängivad reklaamis ja meedias tihti ratsionaalsest lähenemisest suuremat rolli.
Stuudios on TV3 Eesti juht Signe Suur, kellega arutame, kuidas traditsiooniline televisioon on kohanenud voogedastuse ja sotsiaalmeedia ajastuga, kuidas noored vaatajad tagasi teleekraanide juurde tuua ning miks kvaliteetne kureeritud sisu on endiselt oluline.
Lisaks saame teada, millised saated ja formaadid Eestis enim vaatajaid köidavad, kuidas televisioon ja reklaamid on tehnoloogia arenguga muutunud ning millised uuenduslikud lahendused lähiaastatel turule jõuavad. Signe Suur selgitab, kuidas televisioon loob brändidele emotsionaalse sideme ning pikas perspektiivis tugevdab brändi tuntust ja aitab jõuda suure auditooriumini.
Signe jagab ka praktilisi nõuandeid reklaami planeerimiseks.
Saadet juhib Hando Sinisalu.
Fotol TV3 Eesti juht Signe Suur. Foto: TV3 Eesti -
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates tehnikaringlust korraldava Green Dice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete toomine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha - keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“
Seetõttu peab tema sõnul igas valdkonnas mõtlema, kuhu asjad pärast kasutust välja jõuavad ega tohi leppida loosungiga “too oma kasutatud asjad siia”. Elektroonikajäätmed on maailma kõige kiiremini kasvav jäätmete valdkond, kuid neid pole lihtne utiliseerida ja lõviosa nendest käideldakse ebaseaduslikult. Seetõttu vajab turg juurde uusi lahendusi, mis tekitaks juurde läbipaistvust seadmete saatuse ja elukaare lõpu kohta.
Temaga tulebki saates juttu sellest, kuidas IT-tehnika elukaare pikendamine aitab nii keskkonnaalaseid eesmärke täita, jalajälge vähendada kui viia vajalikud seadmed neid vajavate inimesteni, näiteks õpilasteni. Lisaks tuleb juttu eeskujuks olemisest, ambitsioonikate eesmärkide võtmisest, uuest majandusmudelist, jätkusuutlikkuse ümber käivatest müütidest ja muutuste juhtimise võtmetest.
Saadet juhib Rivo Sarapik.
Foto: Andras Kralla -
Vigade tegemine võib nii inimest kui ka organisatsiooni edasi viia – seda muidugi juhul, kui nendest osatakse õppust võtta. Coach ja organisatsioonide turvalisuse edendaja Liina Kadari räägib Äripäeva raamatuklubis maailma ühe mõjukaima organisatsioonipsühholoogi Amy Edmondsoni raamatu "Õiget sorti viga. Eduka põrumise kunst" põhjal sellest, miks on ettevõttes ja meeskonnas nii oluline vigadest rääkida.
Saatest saad teada, kuidas erinevad lihtsad vead, komplekssed vead ja intelligentsed ehk "õiget sorti vead", kuidas need organisatsiooni kultuuri mõjutavad ning kas ja kuidas saab õppida edukat põrumist. Kas on võimalik üles ehitada süsteeme, kus vigu ei tekigi? Kuidas on iseliimuv post-it märkmepaber seotud lennukite ehitamise tehnoloogiaga? Ja kas edukad meeskonnad teevad tõesti rohkem vigu?
Kui me oma vigasid ei jaga, siis jätame organisatsiooni nii mõnestki arenguvõimalusest ilma, ütleb Liina Kadari.
Saatejuhid on Õnne Puhk ja Kadi Heinsalu.
Fotol Liina Kadari, foto Õnne Puhk. - Visa fler
