Avsnitt

  • Europarlamendi liige Sven Mikser joonib lõpetava parlamendi koosseisusule tagasi vaadates alla mitmeid Venemaa ja Ukrainaga seotud resolutsioone ja ka viie aasta jooksul koostatud julgeoleku- ja kaitsepoliitika raporteid. Viimaste osas on koostatud viiest kahel olnud ta isiklikult ka raportöör.

    Raportite olulist välja tuues ei nõustu sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni kuuluv Mikser ka identiteedi ja demokraatia fraktsiooniliikme Jaak Madisoniga, kes väljendanud seisukohta, et raportitel pole mõju ega tähtsust. „Arvata, et pean ühe raju kõne, saadan kõik sinnasamusesse ja maailm on muutunud, niimoodi see paraku ei käi,“ sõnastab Mikser saates „Fookuses: Euroopa majandus“.

    „Väiksema täitevvõimu kogemusega kolleeg Jaak Madison ei mõista päriselt seda, et diplomaatia ja poliitika ongi väga pikka meelt nõudev, tilk-tilga haaval kivisse augu uuristamise protsess,“ selgitab Mikser.

    Poliitikas on tema sõnul võib-olla ühed vähem tajutavamad, aga kõige olulisemate mõjudega protsessid need, mis aitavad muuta ühiskondlikke sündmusi ja nende tagajärgi ning Euroopas on üheks selliseks ühtsus eksistentsiaalses julgeolekupoliitilises küsimuses, mis tähendab abi Ukrainale.

    Saates räägiti põhjalikumalt veel Euroopa Liidu toimimisest ja seal otsuste vastuvõtmise raskustest, lähenevatest valmistest, samuti ka sellest, mis sotsiaaldemokraatlik vaade on ühiskonnas Mikseri veendumisel oluline. „Eriti kriisis peavad need, kel laiemad õlad, kandma mõnevõrra rohkem,“ on Mikser veendunud.

    Saatejuht on Lauri Leet.

    Fotol Sven Mikser välisministrina 2018. aastal, foto autor Andras Kralla.

  • Euroopa innovatsiooni tulemustabeli alusel on Eesti mõõdukas innovaator. Meist eelpool on enamasti Põhjamaad ja esimesel kohal oli viimati Taani.

    Tugevate innovaatorite sekka jõudmiseks piiravad meid suuresti jätkusuutlikkuse ja rohetehnoloogiatega seotud arendustegevused. Kui digitaliseerimisega on meil lood hästi, siis rohetehnoloogias on meil veel pikk tee minna.

    "Juhtimisauditi" saates võtamegi luubi alla innovatsioonijuhtimise ja uurime, kuidas ettevõtete innovatsioonivõimekust suurendada.

    Eesti Tööandjate Keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt räägib lähemalt Eesti ettevõtete innovatsioonivõimekusest ja seda soodustavatest teguritest. Eesti tööandjate Keskliit koos valdkondlike tippspetsialistidega on välja töötanud Innovatsioonitrepi mudeli.

    Saadet juhib Helen Klettenberg.

    Pildil: Helen Klettenberg ja Kati Rostfeldt. Pildi autor: Rain Jüristo

  • Suurprojektideks olulised investeeringud takerduvad Eestis pikkade haldusmenetluste taha ja realiseeritakse teistes riikides. Kui Soomes, Rootsis ja näiteks Hollandis saab, siis miks ei peaks oluliselt kiiremad haldusmenetlused olema võimalikud ka Eestis?

    Saates arutame, kuidas välisinvesteeringuid riiki meelitada ja menetlusi tõhusamaks teha, et investorite raha Eestist välja ei voolaks. Räägime ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rohelise Koridori pilootprojektist, mille eeskmärk on meelitada Eestisse kõrgema lisandväärtusega välisinvesteeringuid.

    Saatekülalised on MKMi äriarenduse ja ekspordi valdkonnajuht Indrek Kaing ning advokaadibüroo Sorainen partner ning kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht Paul Künnap. Saadet juhivad Oliver Ämarik ja Mario Sõrm.

    Fotol Oliver Ämarik, Paul Künnap, Indrek Kaing ja Mario Sõrm.
    Foto autor: Andres Laanem.

  • Üha rohkem inimesi eelistab asjade päriseks ostmise asemel neid rentida – ühest küljest on nii soodsam, teisalt võimaldab see vanaks jääma kippuva eseme asendada uuega. Samuti on selline käitumine keskkonnasõbralik, sest ese leiab uue omaniku.  

    Inbanki äriarenduse juht Piret Paulus toob saates välja, et renditeenust hoogustab tarbijate ootus saada kõige uuemat ja kõige paremat. Seadmed ja nende funktsioonid arenevad lihtsalt nii kiirelt.  

    Teiseks tõukab renditeenuse eelistamist tagant inimeste arusaam, et asju ei pea tingimata omama. Jätkusuutlikkus ja roheline mõtteviis aitavad seadmetel uuesti ringlusse sattuda ja toote eluiga pikendada. 

    Kuid millistes sektorites renditeenus enim õitseb? Tehnoloogia rentimine on harjumuspärane, kuid mujal Euroopas pakutakse renditeenusena näiteks elektrijalgrattaid, fototehnikat, aga ka prille. Renditeenusest saab kaubanduse tulevik. Kuid kaupmehed võiksid seadmete rentimisega julgemad olla. Kui klient saab hea kogemuse, elavdab see müüki ja toob brändile kasu, selgitab iDeal Groupi juht Antti Adur. 

    Renditeenuste ja ringmajanduse teemadel räägivad saates Inbanki äriarenduse juht Piret Paulus ja iDeal Groupi juht Antti Adur. Juttu tuleb nii renditeenuste turust üldiselt, tarbijatrendidest kui regulatsioonidest, mis suunavad uute teenusteni. Toome näiteid ka Inbanki renditeenuse lahenduse edulugudest. Saadet juhib Hando Sinisalu. 

    Fotol Antti Adur ja Piret Paulus.
    Foto: Äripäev

  • „Teabevara tund“ keskendub seekord riskide ja kriiside juhtimisele töökeskkonnas. Oma kogemusi ja teadmisi jagavad tööohutuse spetsialist ja konsultant Mari-Liis Ivask ning tuleohutuse spetsialist ja kriisireguleerimise ekspert Enn Eberg ettevõttest Protect Estonia OÜ.

    Selgitame, mis on riskid töökeskkonnas ja mida peaks tööandjad tegema riskide ennetamiseks. Samuti räägime sellest, kas töökeskkonna riskianalüüsi peavad tegema kõik ettevõtted, kui sageli seda teha tuleb ning kas selleks tuleb kasutada eraldi teenust.

    Enn Eberg toob muuhulgas näiteid riskide hindamisest väljaspool ettevõtet: „Tellides tuleohutuse töödeks partneri väljastpoolt, eeldame, et ta on pädev, sest seda tööd tohivad teha ainult väljaõppinud inimesed. Ja kui tagajärjeks on tulekahju, ongi kannataja pool heausklik töö tellija.“ Mari-Liis Ivask nõustub, et teenusepakkuja tihtipeale ei hoomagi, et tuletööde tegijatel peab olema vastav tunnistus. „Seda teadmist on ettevõtete seas üsna vähe,“ nendib Ivask.

    Saadet juhib Äripäeva teabevara projektijuht-toimetaja Külli Seppa.

    Fotol: Enn Eberg ja Mari-Liis Ivask. Foto autor: Andres Laanem

  • Kvalifitseeritud tööjõu puudus on üks suurimaid väljakutseid, millega ettevõtted igapäevaselt silmitsi seisavad. Erialad arenevad ja muutuvad ning koos nendega muutuvad ka töö sisu ja kvalifikatsiooninõuded.

    Üks võimalik lahendus, mis probleemile leevendust pakub, on töökohapõhine ehk õpipoisiõpe, mida Eesti kutsekoolides on läbi viidud pea paarkümmend aastat ning seda on tehtud erinevate programmide raames Euroopa Sotsiaalfondi toel.

    Õpipoisiõpe toimub ettevõtte, kooli ja õppija koostöös ning vähemalt 2/3 õpet toimub töökohal ning kuni 1/3 koolis. Läbitakse kutseõppekava ning lõpetanule omistatakse kutsekvalifikatsioon. Õpipoisiõpe on eriti oluline valdkondades, kus töö iseloom ja tingimused ei võimaldagi õpet läbi viia kooli keskkonnas, samuti erialadel, kus kvalifikatsiooninõuded on muutumas või kus kvalifitseeritud tööjõudu napib ning ümberõpe tööjõupuudusele leevendust võiks pakkuda.

    Räägime saates lahti töökohapõhiseõppe protsessi, selle väljakutsed ja kasutegurid ning teeme seda elektritööde ettevõtte E-Servise näitel, kus Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu eestvedamisel ja koostöös Tallinna Polütehnikumiga sel viisil töötajaid koolitatakse juba kaheksandat aastat.

    Saatekülalisteks on Tallinna Polütehnikumi energeetika ja automaatika erialaosakonna kutseõpetaja ja projektijuht Lembit Vali ning elektritööde ettevõtte E-Service tegevjuht ja juhatuse liige Krister Peetmaa ning projektijuht Margus Zujev.

    "Õppetunni" saadet juhib Katre Savi.

    Pildil vasakult: Margus Zujev, Krister Peetmaa ja Lembit Vali. Foto: Andres Laanem

  • Saates „Digitark äri” räägime tehisaru ja intellektuaalse omandi õiguslikest teemadest. Vastame küsimustele, kellele kuulub AI loodu ja kas õiguslikult saab üldse rääkida AI loodud teostest. Juttu tuleb ka paarist kohtukaasusest ja Euroopa Liidu teedrajavast tehisaru määrusest, mis on maailmas esimene omalaadne õigusakt.

    Ettevõtluses kasutatakse üha rohkem sisu loomisel tehisintellekti, sest selle suur eelis on kiire tulemus väiksemate kuludega. Seejuures on muidugi oluline, et tehisaru abil loodud materjali saaks kasutada kartmata, et rikutakse kellegi õigusi.

    Hiljuti vastu võetud Euroopa Liidu tehisaru määrus on maailmas esimene omalaadne õigusakt, mille abil püütakse maandada AI kasutamisest tulenevaid riske. Tutvustame saates lähemalt, mida määrus reguleerib ning millega tuleb tehisintellekti kasutajatel arvestada. Juttu tuleb ka tehisaruga seotud kohtukaasustest, näiteks New York Timesi hagist OpenAI vastu Ühendriikides.

    Saates on külas TGS Balticu vandeadvokaat Silvia Urgas ja Heiki Luts ettevõttest FrostFilms. Saatejuht on Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht.

    Fotol: Silvia Urgas, Mare Timian ja Heiki Luts. Foto autor: Kai Koks

  • Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee raadiosaade „Kasvupinnas“ annab ülevaate Maaelu Teadmuskeskuse tegemistest – juba enam kui aasta on asutus uue nime all toiminud ja paljugi on selle aja jooksul muutunud.
    Maaelu Teadmuskeskuse (METK) direktor Andre Veskioja selgitab saates, milline on tema nägemus asutuse ülesehitamisel, millised tööd on tehtud ja mis veel teha. „Kui suveks oli meil paigas juhtkond, siis nüüd on olemas ka keskastmejuhid, tippspetsialistid. Aga meie meeskond on kokku 300 inimest, kaheksas eri asukohas ja eks kaadrivoolavust ikka natuke on, nii et iga kuu otsime jätkuvalt uusi kolleege,“ rääkis Veskioja.
    Ta lisas, et hetkel on vaja uute teadmistega ja oskustega inimesi, sest klientide nõudmised on ajas muutunud. „Oleme oma kaadriotsingutes leidnud inimesi ka erasektorist, inimesi kes on juba palju saavutanud ja nüüd tunnevad soovi panustada ka laiemalt. Ka kõrgkoolidega teema aktiivset koostööd, teeme suunatud pakkumisi erialaspetsialistidele.“
    Viimased aastad on METK palju investeerinud hoonetesse ja plaanid edasiseks on samuti ambitsioonikad.
    Saadet juhib Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus.

    Foto: Maaelu Teadmuskeskuse direktor Andre Veskioja. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

  • Seekordse "Eetris on turundusuudised" saate keskmes on küsimus, kas sponsorlus on tõesti ainult suurte ettevõtete mängumaa või on seal koht ka väiksematel tegijatel.

    Saatesse oleme kutsunud Telia turundus- ja kommunikatsioonijuhi Luulea Kuriksi ning Tabasco tegevjuhi Karl Multeri, kellega arutleti selle üle, kuidas valida ettevõttele sponsorpartner, kuidas mõõta sponsorluse mõju ja tagada, et see toetab ettevõtte üldist turundusstrateegiat.

    Saates tuli juttu ka mõningatest edukatest sponsorkampaaniatest, mis on ettevõtetele tulu ja tuntust toonud. Samuti rääkisid saatekülalised sellest, milline peaks olema ettevõtete eeltöö enne, kui nad sponsorlust lähevad küsima. Natuke puudutatakse ka metseenluse ja heategevuse teemat.

    Saadet juhib Keit Ausner.

    Pildil vasakult: Tabasco tegevjuht Karl Multer ning Telia turundus- ja kommunikatsioonijuht Luulea Kuriks. Allikas: Äripäev

  • Miks on nii, et osa meist (nii inimesed kui ettevõtted) suudavad olenemata olukorrast pidevalt areneda, kuid suurem osa mitte? Kas praegustes rasketes majandusoludes on arengule mõistlik keskenduda? Kuidas analüüsida enda või oma meeskonna hetkeseisu ja leida üles olulised arengukohad?

    Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja müügitreener-konsultant Mardo Kase räägivad "Nimed müügitahvlil" saates, millised on peamised piiravad mõtteviisid, mis hoiavad meid autopiloodil ja välistavad uutesse kõrgustesse jõudmise.

    Kuidas neid enda või oma meeskonna puhul tuvastada ja seejärel ümber kujundada? Toome praktilisi näiteid, kuidas arenguga tegelemine on aidanud ellu viia suuri muutusi.

    Pildil vasakult: Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja müügitreener-konsultant Mardo Kase. Foto: Äripäev

  • Kaks kolmest saate “Tööandjate tund” külalistest hindasid, et majanduse põhi ei ole veel käes ja enne olukorra paranemist kriis veel süveneb. “Päris käes veel ei ole,” vastas Maag Food juht Silver Kaur. “Loodetavasti aasta teises pooles läheb paremaks, aga enne läheb veel halvemaks.”

    Saates tulebki sel korral juttu, millises sektoris on optimistid ja millises pessimistid, millised ettevõtete ja majanduse konkurentsivõimest ning sellest, mis seda räsivad – vohav bürokraatia, üleöö muutuvad seadused ja maksud, ebakindlus ning riigirisk – ja mis kasvatada aitab.

    Lisaks selgub, millised õppetunnid on andnud kestev ja vinduv kriis, kuidas agressiivse naabri kõrval investeeringutele atraktiivne olla ja kuidas nii riik kui ettevõtted peaksid ambitsiooni tõstma.

    Saates on külas A Le Coqi juht Jaanus Vihand, Maag Food juht Silver Kaur ja Baltic Restaurants Estonia juht Aaro Lode. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit.

  • Märts on hea teeninduse kuu, kuid teeninduskvaliteedi arendamine ja tunnustamine on aktuaalne ka teistel kuudel aastas.

    Saates jagab Hea teeninduse kuu eestvedaja Urmas Kõiv pikaajalise algatuse tagamaid ja annab oma hinnangu arengutele teeninduses viimase kahe aastakümne jooksul. Tele2 Eesti tunnustatud teenindaja Priit Allik räägib, kuidas teenindajaid tunnustada, tagada nende töö kvaliteet ja hoida neid vaimselt vormis, et kliendid saaksid parima võimaliku kogemuse.

    Saates tuleb juttu ka sellest, kuidas teenindaja saab teha ettevõttes karjääri ja kuidas Tele2 toetab oma töötajate arengut.

    Saadet juhib Alyona Stadnik.

    Fotol: Hea teeninduse kuu eestvedaja Urmas Kõiv, saatejuht Alyona Stadnik ja Tele2 Eesti tunnustatud teenindaja Priit Allik. Allikas: Äripäev

  • Muusikute palgad on dramaatiliselt väikesed, kuid õnneks pole eraraha veel maailmast otsa saanud, tõdevad Eesti Rahvusliku Sümfooniaorkestri (ERSO) kunstiline juht ja peadirigent Olari Elts ja Iute Groupi tegevjuht Tarmo Sild saates „Kultuur veab majandust“.

    Kui Sild maestro Neeme Järviga lõunalauda istus, polnud sponsorrahad veel jagatud. Küll aga tunnistas Sild raadiosaates, et pärast maestro avaldust, et maailmast pole raha veel otsa saanud oli temaga raske vaielda. „Sinna juurde veel Olari poolt jagatud ERSO suured plaanid ja tundsime, et see kõik inspireerib meid, et toetada midagi, millesse usume,“ rääkis Sild, kuidas tee ERSO sponsorlepinguni viis.

    Eelmise aasta alguses sõlmisid Iute Group ja ERSO lepingu, millega otsustati, et esimene toetab teist kolme aasta jooksul 360 tuhande euroga. Võimalusel pikendatakse lepingut veel kahe aasta võrra, mis teeb toetuse summaks 600 tuhat eurot.

    Kuigi summa on suur siis osundab see suuremale probleemile. Nimelt on nii riiklikku kui eraraha kultuuris vähe ja kultuuritegelaste palgad juba pikemat aega olnud kurvakstegevalt madalad. „Meil on väga heal tasemel muusikud ja ka noored talendid, kes tulevad suurepärasel tasemel peale. Samal ajal oleme me ka tugevas rahvusvahelises konkurentsis ja keegi ei taha, et me palgataseme pärast nendest inimestest ilma jääksime,” rääkis Elts.

    Lahendusena pakub Sild välja võimaluse, kus iga erasektori poolt kultuuri panustatud eurole vastaks riik omalt poolt sama summaga. „Mul on üks lihtne soovitus ja üks veidi keerulisem, aga mõlemad on teostatavad. Lihtne on see, kui riik ütleks, et osa kultuuri rahastust põhineb sellel, kui palju iga kultuuritegija suudab erakapitali kaasata. Nii, et kui sponsoriga rääkida, siis ta teab, et kui tema paneb 1000 eurot, siis riigi poolt tuleb tuhat juurde. See oleks huvitav ja innustav,” pakub Sild välja.

    Teise lahendusena on Silla sõnul vaja riigieelarve kui juhtimisinstrument üle vaadata. “Hetkel tundub meediat vaadates, et see on oma tähenduse minetanud ja riigieelarve järgi enam ei juhita, sest keegi ei saa sellest aru. Kas see eeldab riigieelarves lihtsustusi või riigi juhtimiskompetentsi tõstmist, on juba omette teema,” jätab Sild teema lahtiseks.

    Eltsi sõnul peaks riik ja meie maksusüsteem toimima ettevõtjatele innustavalt. “Me peame oma kultuuri eesti ise hoolitsema, keegi teine seda ei tee.”

    “Lisaks valitseb oht, et me langeme liiga turvalisse kultuurikeskkonda. Rohkem pulbitsemist võiks olla. Noorema generatsiooniga tuleb kaasa värskus ja soov asju teisiti teha. Seda peab toetama,” räägib Elts.

    Lisaks kuuleb saatest, kas ja kuidas erineb kultuuri- ja ärikeskkond Eestis ja Balkanil. Samuti arutlevad saatekülalised ettevõtete kasumi ühiskonda tagasi andmise üle ning mõtestavad kultuuri ja spordi toetamise erisusi.

    Saadet juhib Sigrid Hiis.

    Fotol Tarmo Sild ja Olari Elts, foto: Sigrid Hiis.

  • Suure osa ärkvelolekuajast veedavad täiskasvanud koos oma tööperega. Tööl käivad ka inimesed, kel on rängad või kroonilised peavalu- või migreenihood, sestap on oluline teada, mis migreeni võib vallandada ja mida see endast kujutab. Saates selgitab Pealinna Perearstide juhataja dr Kristel Amjärv, mis eristab migreeni „tavalistest“ peavaludest, miks tuleks peavaludega arsti poole pöörduda ning millised ohud varitsevad käsimüügi-valuvaigistite pikaajalisel tarbimisel. Saame teada, mis asjad on prodroom, aura ja migreenipohmell, kuidas mõjutab saavutussurve peavalusid, miks on peavalude ennetamises oluline ka hea sotsiaalne tervis ning mida võiks tööandjad ära teha, et töötajate peavaluhoogude sagedust vähendada ning raskust leevendada.
    Saatejuht on Tuuli Seinberg.
    Foto: Shutterstock

  • Statistilisi anomaaliaid tuleb üsna palju, Maa-ameti puhul seda õiget sisendit ei tulegi hindajate, analüütikute ja pankurite lauale, tõdesid Kinnisvarauudised.ee elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates Restate´i kinnisvaraanalüütik Julia Linde ja LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing.
    „Hea küsimus…,“ kostis kohmetusega Saksing küsimusele, kas kinnisvarasse tasub investeerida, kas oled viie aasta pärast võidus. „Viie aasta pärast kindlasti… investeeringutega kinnisvaramaailmas minu arust on lihtne. Kui sa teed seda oma raha eest ja väga hooletu ei ole valikute tegemisel, siis on peaaegu võimatu kaotada.“
    „Kinnisvara saaks kasutada ka tagatisena,“ lisas omalt poolt Linde, „Kui sul on laen 10-20 aastaga tagasimakstud, siis tulevaste investeeringute tarvis sa saad seda vara järjepidevalt kasutada tagatisena – see on üks oluline komponent kinnisvaraportfelli kasvamiseks.“
    „Oleme juba neli aastat kriiside keskkonnas,“ selgitas Linde, „kus iga aasta tuleb midagi veel ja veel ja üllatab..“
    „Kas midagi enam üllatab?,“ sekundeeris Saksing muigega.
    „Ikka, ikka tuleb midagi uut,“ kostis Linde hooga, „Aga,“ lisas ta tõsisemalt, „kinnisvaraturul on juba poolteist aastat hinnakorrektuur toimunud. Küll on see toimunud erinevates segmentides. Nagu Ingmar rääkis, kuna need uusarenduste hinnad jõuavad statistikasse hilja, siis see statistika on selline… nii nagu ta on,“ lisas Linde diplomaatilisemalt.
    „Aga teeme korda, teeme korda!,“ hõikas Saksing vahele. „Tegelikult on ju lihtne: kõik notaribürood esitavad statistikaametile andmeid… See on täpselt ju ainult korraldamise küsimus. Me saaksime väga palju parema kompassi või kaardi, mille järgi turul liikuda.“
    „Jah, olen nõus,“ täiendas Linde.
    Saates eksperdid analüüsivad kinnisvarasse investeerimise võimaluste, mõistlikkuse ja turutegelikkuse üle. Lisaks turgu suisa eksitavale anomaalsele statistikale, räägivad eksperdid üüriturust, üüriinvesteeringutest - „Laiem portfell, rohkem kapitali, vähem võõrkapitali – siis on uni rahulikum“ lisas siin Saksing. Eksperdid teevad lisaks põgusa sissevaate ka ärkinnisvaraturule - üürniku vaatest on üüriturg jätkuvalt väga soodne – „Peab paika,“ kinnitas Linde.
    Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson.

    Fotol (autor: Andres Laanem, Äripäev) Restate´i kinnisvaraanalüütik Julia Linde ja LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing.

  • Dr Meg Arroll toob raamatus „Petlikud pisitraumad“ fookusesse nii töö- kui eraelu psühholoogilised müksud ja vopsud, mis võivad kuhjudes tasakaalu paigast lüüa ning inimest salamisi räsida. Saates arutlevad psühholoog, Tallinna Ülikooli õiguspsühholoogia doktorant Mari-Liis Tohvelmann ja Tuuli Seinberg raamatu põhjal selle üle, mis juhtub siis, kui laseme oma sisalikuajul otsuseid langetada, miks on vaja ka näiliselt tühiste vaimsete traumade puhul põhjused välja selgitada ning probleemid samm-sammult lahendada, miks on naised suurema saavutussurve all ning mis asi on toksiline maskuliinsus. Lisaks saame teada, mida kujutab endast toksiline positiivsus ning mida tähendab soomekeelne termin „myötähäpea“.
    Foto: Äripäev

  • Äripäeva Logistika teabevara teeb lähikuudel läbi põhjaliku restardi: muutub nii nimi, teemadering, kui ka toimetajad. Millised saavad muudatused täpsemalt olema, rääkis saates „Logistikauudised eetris“ uue teabevara üks toimetajatest, Hannes Laaser.

    Äripäeva erialase info keskkond „Teabevara“ avab aprilli alguses uue Tarneahela teabevara, mille toimetajateks on Eesti ühed tuntumad tarneaheleksperdid Kerttily Golubeva ja Hannes Laaser. Nad on ühiselt loonud ka nõustamisettevõtte SuCha: lühend sõnades Supply Chain, ehk tarneahel.
    Kunagisest Äripäeva Logistika käsiraamatust välja kasvanud Logistika teabevara jääb mõneks ajaks avatuks, kuid aprillikuu jooksul liidetakse sealsed materjalid lõplikult Tarneahela teabevarasse ja alates maikuust senine Logistika teabevara suletakse.
    „Tegemist on päris suure väljakutsega kirjutada kokku sisuliselt kogu tarneahela ABC,“ tunnistas Hannes Laaser saates „Logistikauudised eetris“. Tema sõnul on senise Logistika teabevara materjalid aastakümnete jooksul kirjutatud väga erinevate inimeste poolt, mistõttu on ka nende stiil ja arusaadavuse lihtsus väga erinev.
    „On lihtsamalt omandatavaid materjale, kuid on ka väga detailseid ja akadeemilisi tekste. Meie eesmärgiks on, et kogu teabevara oleks kirjutatud ühtses ja lihtsalt arusaadavas stiilis ja selle mahuka töö usaldasime Chat GPT-le. Tuleb tunnistada, et ta on olnud väga tubli ja temast on väga palju abi olnud,“ tunnistas Laaser
    Mõistagi lisandub Tarneahela teabevarasse mitmeid teemasid, mida Logistika teabevaras seni polnud: ostu- ja hankejuhtimine, digitaliseerimine ja palju muud, kuid üle ega ümber ei pääse ka jätkusuutlikkusest, mis paratamatult varem või hiljem kõiki ettevõtteid vägagi otseselt puudutama hakkab.
    „Isegi kui ettevõttel ei ole täna veel ESG aruande kohustust, tuleb selle teemaga aktiivselt tegelda juba täna. Mitte sellepärast, et keegi kusagil käsib ja kontrollib, vaid selleks, et säilitada iseenda konkurentsivõime. Kui sa täna sellele ei mõtle, lülitatakse sind homme tarneahelast lihtsalt välja. Keegi ei taha endale partneriks ettevõtet, kes mõjutab negatiivselt teiste ettevõtete tarneahela keskkonnajalajälge,“ nentis Laaser, kes ka ise juhib igapäevaselt metallitööstusettevõtte Leden Estonia tarneahelat.
    Millised on tarneahela suurimad väljakutsed täna ja millised saavad olema need tulevikus, saates pikemalt räägitaksegi. Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee.
    Foto: Raul Mee, fotol: Hannes Laaser

  • Seekordses “Infopankuri” saates räägime, kas ja kuidas on majandussurutis võlamaastikku mõjutanud. Stuudios on inkassoettevõtte GS Core tegevjuht Sofia Kirsimaa (pildil vasakul ees), advokaadibüroo KPMG Law kohtuvaidluste advokaat Liisi Kents (vasakul taga) ja Äripäeva infopanga arendusjuht Indrek Valm (esiplaanil). Saate teises pooles kommenteerib võlatrende ka- finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.

    Kirsimaa toob välja, et kui ettevõttel on valida, kas jääda võlgu äripartnerile või riigle, on võimalik viimasega kokku leppida, maksuvõlgu saab ajatada. Partneritele võlgu jäämine võib tähendada aga ärilist kaotust. Samas on maksuvõla tekkimine sageli oluline indikatsioon ettevõtte võimalikest raskustest ja potentsiaalsest võlgujäämisest partneritele.

    Indrek Valm ütleb, et Eestis on umbes 7000 ettevõtet, kellel on äripartneri ees võlg, kuid pole maksuvõlga. Tema hinnangul on turg harjunud, et maksuvõlg on väga nähtav: kui maksuvõlg tekib, on see kohe üleval kõigis infoportaalides. Äride omavaheline võlg on palju varjatum: pärast selle tekkimist kulub veel aega, kuni see kuhugi maksehäireregistrisse jõuab ning ka siis pole see niisama näha, vaid päring on tasuline.

    Liisi Kents rõhutas, et võlaküsimuste lahendamine on sageli kinni ka omavahelises dialoogis. Saatejuht on Sigrid Kõiv. Foto: Äripäev.

  • Sa lähed esimest korda kohtuma oma võimaliku tulevase tööandjaga. Sammud sirgelt mööda koridori lähemale ja … komistad. Põmm! Esmamulje sinust ongi tekkinud! Olgugi et see oli sul ehk esimene kord sedasi komistada, oled selle inimese jaoks saanud külge lipiku „komistaja“.

    Miks õige esmamulje loomine töökeskkonnas nii töötaja kui tööandja seisukohast üldse oluline on? Psühholoogilise konsultatsiooni agentuuri Addicere juhi ja Sisekaitseakadeemia kriisipsühholoogia õppejõu Erik Rüütli arvukate näidete varal saab värskes saates „Töö ja palk“ selgeks, kuidas jätta endast soodne esmamulje ja kas seda on võimalik ka hiljem muuta
    • Kuidas käituda töövestlusel ja esimesel tööpäeval uute kolleegidega kohtudes?
    • Kuidas kommunikeerida oma seisukohti nii, et sellest ka üheselt aru saadaks?
    • Mil moel kehtestada end inimestega, kes püüavad sulle delegeerida midagi, mida sa teha ei taha?
    • Kuidas tööandjana endast õige mulje jätta ja aidata seda teha ka uuel töötajal?
    • Mis on haloefekt ja mis atributsiooniviga? Kuidas värbajana kandidaati lugeda?

    Need ja paljud teised küsimused leiavad saates vastuse ja saavad juurde nii mõnegi toreda piltliku näite. Vestlust veab Personaliuudised.ee juht Helen Roots.

    Pildil: Helen Roots ja Erik Rüütel. Foto: Andres Laanem

  • "E-kaubanduse arengu ja tuleviku" saates tuleb juttu sellest, kuidas praegune majanduslik olukord on mõjutanud tarbijate käitumist e‑kauplustes. Selleks oleme saatesse kutsunud SEB Eesti majandusanalüütiku Mihkel Nestori ja DPD Eesti müügi- ja turundusjuhi Janek Kivimurru.
    Saates räägitakse ka sellest, kui palju Baltikumi tarbijad erinevad oma ostukäitumistes. Millistes tootekategooriates on näha e‑ostlemise vähenemisi ning kuidas e‑poed peaksid silma jääma e‑ostlejatele.
    Kivimurd ja Nestor räägivad ka turvaliste maksete olulisusest ja toodete tagastamisest ning jagavad soovitusi e‑kauplejatele.
    Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest.

    Saadet toetab DPD Eesti.

    Foto: SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor, saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest ja DPD Eesti müügi- ja turundusjuht Janek Kivimurd. Allikas: Äripäev