Avsnitt
-
Saates "Digitark äri" räägivad raamatupidamisbüroode juhid pöördelistest muudatustest, mis on kohe-kohe jõudmas raamatupidamisse. Räägime eelkõige tehisarust ja uutest tehnoloogiatest, mis tüürivad raamatupidamise uude ajastusse. Vaatame juhtidega raamatupidamise tulevikku ning uurime, millisteks pöördelisteks muutusteks peavad juhid, raamatupidajad ja raamatupidamise teenusepakkujad valmistuma ja kuidas seda teha. Saame teada, millised oskused teevad sind raamatupidajana tuleviku tööturul asendamatuks, arutleme teemal, kuidas muutuvad raamatupidaja rollid, mida ootavad meilt kliendid ja kuidas neile rohkem väärtust luua.
Alustame arutelu küsimusega juhtidele, mis on üldse tehisaru raamatupidamise valdkonnas ja raamatupidamisbüroode juhtide jaoks. Saame teada, et juhid mõtestavad tehisaru enda jaoks ja ka enda äri jaoks erinevalt, sõltuvalt senistest kogemustest, ootustest ja reaalsetest praktikatest. Ka juhtide kriitilisus ja pessimism seoses tehisaruga on üsna erinev.
Kuuleme ka näiteid, kuidas raamatupidamisbüroodes tehisaru juba kasutatakse. Ühtlasi jagavad juhid oma mõtteid ja toovad näiteid, miks on mõistlik olla tehisaru suhtes ettevaatlik ja omada kriitilist meelt. Küsime sedagi, milliseid võimalusi juhid näevad tehisaru kasutamiseks raamatupidamises, millised on selleks olulised eeldused ning mis mõtteid tekitab ettevõtte andmete liikumine masinalt masinale ilma inimese sekkumiseta.
Juhtide arutelu on salvestatud 13. detsembril konverentsil „Mis muutub raamatupidaja töös 2025?“ Arutelus osalevad raamatupidamisbüroode juhid: Grow Finance OÜ partner Helari Pallas, IMG Numeri OÜ tegevjuht Kadri Kukk, Mingelston OÜ juhatuse liige Ülo Mängel ja Leinonen Group AS arendusjuht Pille Reiljan. Arutelu juhib koolitaja ja mälutreener Tauri Tallermaa.
Foto: Raul Mee -
Aasta viimases Kasvupinnase saates teeme tagasivaate 27. novembril toimunud konverentsile „Põllumajanduse Äriplaan 2025“, kus võtsid sõna sektori arvamusliidrid, kes rääkisid oma nägemusest sektori tulevikule, peamistest murekohtadest ning oma ettevõtte põhjal järgmise aasta plaanidest.
Selles saates kuulame neist ettekannetest kahte. Saate esimeses osas räägib piimakarjakasvatuse võimalustest ja väljakutsetest Vändra AS juhatuse liige, Põllumajandussektori tippjuht 2024 Margus Lepp. Saate teine pool keskendub seakasvatuses toimuvale. Sellest teeb läbi oma ettevõtte ja Eesti Tõusigade Aretusühistu tegemiste kokkuvõtte Kõpsta Seafarm OÜ juhatuse esimees, aretusühistu nõukogu esimees Timo Vunder.
Saate pani kokku Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus.
Fotol: Margus Lepp ja Timo Vunder. Autor: Oleg Hartsenko -
Saknas det avsnitt?
-
Kui koroonaaeg lõi valusalt kaupluste külastusnumbreid ja käibeid, siis e-kaubandus tegi tõelise sööstu üles. Kuigi viimase kahe aasta jooksul on mahud kaubanduses teinud vähikäiku, on e-kaubanduse osakaal kasvanud 20 protsendini.
Samas usub LHV panga kaupmeeste makselahenduste juht Indrek Kaljumäe, et mõõnaaeg on ületatud, kuna kaubandusmahtud näitasid oktoobris juba kerget tõusu.
Seda enam saab ettevõtetele otsustavaks teguriks e-makselahenduste võimekus. E-müügikanalite kasv toob muutusi ka traditsioonilise kaupluse kontseptsiooni – poed muutuvad rohkem kauba esitluskohtadeks, kuhu klient tuleb enne suurema ostu sooritamist tootega lähemalt tutvuma.
Indrek Kaljumäe räägib saates, milliseid tegevusi teevad edukad e-kauplejad ja mida saab neilt õppida. Teeme ka selgeks, kui suur võiks olla makselahenduste valik e-poes ja millist mugavust pakub LHV Kassa kaupmehele ja kliendile. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Indrek Kaljumäe.
Foto autor: Raul Mee. -
Uut aastaringi alustame lõppenud aasta edukaimate koolitusfirmade esindajatega. Äripäeva 2024. aasta koolitusfirmade TOPis tõusid esile keeltekoolitajad. Saates on külas esikolmiku ettevõtete esindajad: Hannela Tamagno, Multilingua Keeltekeskuse kaasomanik ja keelõppe turismi projektijuht; Kristel Toomel, KeeleLabori kaasomanik ja koolitaja ning Kaja Põld, Keeltekeskus Kaja juhataja.
Seekordne vestlus keerleb keeleõppe ümber – räägime keeleõppest ja sellest, kuidas universaalsed teemad nagu efektiivsus, motivatsioon ja metoodikad keeleõppes käsitlust leiavad. Vestleme ka laiemalt koolitusturust ja seda mõjutavatest teguritest.
"Õppetunni" saadet juhib Katre Savi.
Fotol (vastakult): Hannela Tamagno, Kaja Põld, Kristel Toomel. Autor: Andres Laanem -
Detsembrikuu „Soraineni sageduse“ saates vaatavad advokaadibüroo Sorainen tegevjuht Kaupo Lepasepp ja Eesti Vabariigi peaminister Kristen Michal tagasi Eesti elule lõppeval aastal, ennustavad uue aasta trende ning arutlevad selle üle, kas vaba turumajandus on ohus, kodanike vabadused ja vastutus tasakaalus ja Eesti hääl Euroopas kosta.
Ka räägivad nad, kuidas plaanib valitsus vähendada bürokraatiat ja aidata kaasa majanduse kasvule uuel aastal.
Fotol Kaupo Lepasepp ja Kristen Michal.
Foto autor: Rain Jüristo
Sisuturunduslikus saatesarjas vestlevad advokaadibüroo Sorainen õiguseksperdid päevakajalistel teemadel ja annavad nõu õigusvaldkonnas. -
Värskelt ilmunud raamatu „360° mudel tööandja brändingus“ autorid Evelin Org ja Olesija Saue tutvustavad saates „Äripäeva raamatuklubi“ lähemalt, mis on tööandja bränding, miks sellega peaksid tegelema kõik ettevõtted mis tahes sektorist ja kuidas see viib ettevõtte tulemuslikkuse ja töötajate rahulolu järgmisele tasandile.
Laias maailmas on tööandja bränding teemana juba pikemat aega tuntud, samas Eestis on see uus suundumus alles hoogu võtmas. Kohalike ettevõtete ja asutuste seas on valdkonna pioneerid ja koolitajad Evelin Org ja Olesija Saue, kes on teemaga tegelenud ligi kümme aastat. Nende kogemuse põhjal on igasugune brändingutegevus viimastel aastatel tohutus tõusutrendis – edulugusid on palju, näiteid on erinevaid ja neid on palju –, samas on veel arenguruumi teadlikkuse tõstmisel, juhtide kaasamisel ja ka tööelu mõtestamisel.
Saatekülalised avavad tööandja brändingu teemat mitmekülgselt ja arutlevad, miks peaks tegelema digitaalse kuvandiga, kes võiks olla hea brändisaadik, missuguseid kulusid aitab tugev bränding kokku hoida ja millest brändi kujundamisel peale hakata. Tuuakse ka inspiratsiooninäiteid ettevõtetest, keda selles vallas eeskujuks võtta. Saadet juhib Eva Kinkar.
Pildil Evelin Org. Foto: Evelin Org -
„Logistikauudised eetris“ aastalõpusaade on traditsiooniliselt lavajuttude päralt ning seekord pakume kuulamiseks debatti teemal: millised on Eesti võimalused väljuda logistilisest tupikust, kus me paratamatult oma geograafilise asukoha ja idanaabri tegevuse tõttu täna asume?
Väljapääsu tupikust otsivad majandusekspert ja LHV panga analüütik Heido Vitsur, DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke, DB Schenkeri Põhja- ja Ida-Euroopa ärijuht Janek Saareoks, HHLA TK Estonia müügijuht Andres Uusoja ning Kliimaministeeriumi teede ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.
Vestlusring on salvestatud mõni nädal tagasi toimunud Logistika aastakonverentsil, arutelu juhib konverentsi moderaator Urmas Vaino. Raadiosaate juhatab sisse Logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm.
„Logistikauudised eetris“ saatesarja toob kuulajateni Digimeerik.ee.
Foto: Marko Mumm -
Saates "Fookuses: tark tööstus" on teemaks ettevõtete valmisolek investeerida keerulisest ajast hoolimata digitaliseerimisse. Märksõnad on ka tehisintellekt, andmete korrasolek ja küberturvalisusele tähelepanu pööramine. Lisaks on juttu ka konkursist „Aasta tehas 2025“ ja sellest, mida žürii liikmed kandidaattehaste puhul jälgida plaanivad. Saates on külas Lean Digitali partner ja aasta tehase žürii liige Aleksandr Miina ning Leanest juht ja samuti aasta tehase žürii liige Marko Saviauk. Saadet juhib Harro Puusild.
Nii Saviauk kui Miina räägivad saates, et näevad turul positiivseid signaale ettevõtete olukorra paranemisest.
„Tegelen iga päev puidutööstuse ettevõtetega ja nemad on põhjast läbi käinud, nad on paari aasta jooksul palju pihta saanud. Turupõhi on vähemalt selles tööstusharus läbitud, aga kõik tööstusharud ei ole vennad. Aga üldine tendents on ikkagi ülespoole,“ tõdes Marko Saviauk.
„Oleme näinud ka nende ettevõtete seas, kes on leidnud aega tegeleda protsessidega, et ka neil on olnud rasked ajad, aga nad on õppinud sellest olukorrast, tuleb rohkem valmis olla. Olen [Markoga] nõus, et olukord on üldiselt positiivsem kui aasta tagasi,“ nentis ka Aleksandr Miina.
Samas tõdesid eksperdid, et investeeringuid tehakse siis praegu ettevaatlikumalt. „Pigem on ettevõtted investeeringutega ettevaatlikumad ja investeerivad vähem, aga samas tundub see turgu vaadates normaalse olukorrana,“ lisas Saviauk.
Fotol: Aleksandr Miina ja Marko Saviauk. Autor: Harro Puusild -
Aastal 2024 võisime nentida, et aina kesksema koha meie igapäevaelus ja ‑töös hõivab digitehnoloogia ja AI areng. Kas aga kõik sellega kaasnev saab olema meile puhas rõõm või peidab säärane areng endas ka teatud ohte?
Saade „Töö ja palk“ toob kuulajani ettekanded konverentsilt HRxTech 2024. Saate esimeses pooles arutleb advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co vandeadvokaat ning andmekaitse, tööõiguse, intellektuaalomandi ja IT õiguse valdkonna juht Tambet Toomela, kas AI on oht või revolutsioon.
Tambeti sõnul peavad personalijuhid olema teadlikud tehisintellekti kasutamisega seotud riskidest ja rakendama tõhusaid meetmeid, et tagada andmekaitse, privaatsus ja eetikastandardite järgimine. See hõlmab nii tehnilisi kui ka protseduurilisi lahendusi, samuti töötajate ja kandidaatide teadlikkuse tõstmist nende õiguste kohta.
Saate teises pooles jagab Oixio küberturbe konsultant ja insener Harri Uljas praktilisi näpunäiteid selle kohta, mis on digihaavatavus, kuidas käib haavatavuste skaneerimine ja turvapaikamine ning kuidas end võimalike ohtude eest kaitsta.
Harri selgitab kuulajaile, et küberohtude maht kasvab pidevalt ja eduka infovarade kaitseplaani aluseks on põhjalik ettevalmistus. Probleem on selles, et meetmed, mida ettevõte peaks rakendama, tulevad sageli mahukatest infoturbe standarditest, ajades pildi sageli rohkem segasemaks. Mida kaitsta? Kuidas? Kui palju? Saatest saad aimu!
Foto: Pexels -
Aastat kokkuvõtvas saates vaatame tagasi lõppevale edukale e‑kaubanduse aastale. Viskame pilgu peale, kuidas läks Eesti kaupmeestel ja kui hoogsalt ostsid tarbijad välismaistest e‑poodidest.
Aastat kokku võtma kutsusime Eesti E‑kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väädi, maksu- ja tolliameti postikontrolli juhtiva tolliinspektori Albina Saare ning tolliteenuste teenusejuhi Kaari Lainevoolu. Vestlust juhtib Kuldar Kullassepp Maksekeskusest.
Saates räägime Eesti e‑kaubanduse kasvust vaatamata keerulisele majandusaastale ja pakimahtude rekordilisest kasvust, mis peegeldab muutunud tarbijakäitumist. Lisaks analüüsime, kuidas rahvusvahelised suured mängijad nagu Temu ja Shein mõjutavad Eesti kaupmehi. Anname praktilisi soovitusi, kuidas kohalikud ettevõtted saavad konkurentsis püsida. Puudutame ka tollikontrolli olulisust ja riske välismaiste kaupade tellimisel.
Saadet toetab DPD Eesti.
Fotol: Kaari Lainevool, Albiina Saar, Tõnu Väät ja Kuldar Kullasepp. Allikas: Äripäev -
Saates "Tööstusuudised eetris" pakume kuulamiseks aruteluringi tänavu novembris toimunud konverentsilt "Tööstuse äriplaan 2025". Sellest, kuidas tööstust majanduskasvu saavutamiseks paremini ära kasutada, vestlevad Incapi president Otto Pukk, Eesti Tööandjate Keskliidu juht Hando Sutter, rahvusvahelise äri ekspert Birgit Linnamäe ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek. Vestlust juhib Urmas Vaino.
„Kui me räägime Eesti majanduse konkurentsivõimest, siis elektri lõpphind meie tööstusele on kõige suurem väljakutse. Ma ei räägi absoluutsest hinnast, vaid konkurentsivõimest meie regioonis, mis on Põhjamaad ja Baltikum ning võib-olla ka Poola. Me kindlasti ei konkureeri Soome tööstusega lõpphinnas, kaugeltki mitte Rootsiga, hakkame alla jääma ka Lätile ja Leedule,“ sõnas Eesti Tööandjat Keskliidu juht Hando Sutter.
Otto Pukk lisas, et oleme harjunud ütlema, et oleme IT-riik, aga me ei ütle, et tahame saada nutikaks tööstusriigiks. „Enamik meie ekspordist tuleb tööstusest, aga seda me ei räägi. Nüüd on meil olemas inimene, kes tööstust esindab, aga oleme erialaliitudega aastaid töötanud, et seda saavutada,“ sõnas tippjuht.
Fotol vasakult: Eesti Tööandjate Keskliidu juht Hando Sutter, rahvusvahelise äri ekspert Birgit Linnamäe, Incapi president Otto Pukk ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek. Autor: Raul Mee -
2025. aastast jõustuv mootorsõidukimaks on tekitanud elavat arutelu. See on käivitanud autode ostubuumi – nii uute kui ka kasutatud autode müük on viimastel kuudel olnud erakordselt aktiivne. Siiski hakkab turu aktiivsus jõulude eel tasapisi vaibuma, kuna uute autode tellimiseks jääb aega napiks ning ostjad ei pruugi enam sõidukeid kätte saada.
Uus maks võib kaasa tuua muutusi nii eraisikute kui ka ettevõtete autode kasutamise harjumustes. Suure tõenäosusega teeb mootorsõidukimaks uue auto soetamise kulukamaks, samas kui täisteenusrent võib muutuda atraktiivseks alternatiiviks. Täisteenusrendi üheks eeliseks on see, et automaks ja registreerimistasu sisalduvad kuumakses, muutes selle teenuse kasutajate jaoks mugavamaks ja kuluefektiivseks.
Kuigi automaksu eesmärk on muuta autopark säästlikumaks ja rohelisemaks, on kriitikuid häirinud soodustused vanematele sõidukitele, mis ei aita kaasa selle peamise eesmärgi saavutamisele. Siiski prognoositakse, et maks soosib väiksema keskkonnamõjuga autosid, näiteks hübriide ja pistikhübriide, mille järelturu väärtus on stabiilne ja maksukulud madalamad.
Mida hetkeolukorras teha ja kuidas käituda? Milline sõidukitüüp oleks mõistlik valida? Mida oodata esimest automaksu aastast? Sellele ja mitmetele teistele küsimustele saab vastused saatest. Saates külas Mobire Grupi tegevjuht Andrus Valma, saadet juhib Lauri Toomsalu.
Fotol: Andrus Valma. Autor: Lauri Toomsalu -
"Digiturunduse praktikumis" vestlevad saatejuht Priit Kallas Dreamgrowst ja AI‑startupi UKU kaasasutaja Henrik Aavik sellest, kuidas tehisintellekti abil muuta müük ja turundus tõhusamaks ja isikupärasemaks. Saates selgitatakse UKU ettevõtte hübriidse AI‑lahenduse unikaalset lähenemist, mis kombineerib loogikal põhinevaid süsteeme ja suurte keelemudelite võimalusi. Aavik jagab põnevaid näiteid sellest, kuidas müüki ja kliendikogemust isikupärastada, vähendades samal ajal tegevuskulusid.
Saates kuuled seda, kuidas tänased AI‑lahendused suudavad luua personaalseid sõnumeid eri sihtrühmadele ja isegi automatiseerida keerulisi protsesse – alates toodete lokaliseerimisest kuni spetsiaalselt igale kliendile kohandatud pakkumisteni. Lisaks arutletakse, kuidas AI võimaldab ettevõtetel teha eksporti ja müüki rahvusvahelistel turgudel senisest hõlpsamalt.
"Kui AI suudab koostada iga kliendikirja unikaalsena, on tulevik juba täna kohal," tõdeb Aavik. Saates saad ka vastuse, kas AI võib aga aidata ka väiksematel ettevõtetel konkureerida suurte turuosalistega?
Fotol: AI‑idufirma UKU kaasasutaja Henrik Aavik ja saatejuht Priit Kallas Dreamgrowst. Allikas: Äripäev -
Meil kõigil on 24 tundi ööpäevas, aga kuidas seda targalt kasutada? Kuhu aeg kaob, mida muutes muutuks ka ajakasutus paremaks, kuidas luua vähemaga rohkem? Äripäeva juhtimiskoolis uurime ajalõkse ja ajavõidu nippe. Külalisteks on Anneli Ohvril, kes on muutuste- , projekti- ja aja juhtimise ekspert, praktik ja koolitaja. Anneli jagab enda kogemusi, jagab väärtuslikku infot, mida võita ja mida kaotada ajajuhtimisel.
Arutelu keskmes on ajajuhtimine ka juhi vaatevinklist. Mida tööolukordades tasub tähele panna, mida loob EI ütlemine ja kas seda peaks tegema. Pakutakse kuulajatele praktilisi lahendusi, kuidas väikeste sammudega muuta enda harjumusi, et aega kasutada selliselt, et ise jääda õnnelikuks ja säiliks ka töö ja eraelu tasakaal, oleks vähem stressi ja et läbipõlemine ei ohustaks. See on võimalik, kui märgata enda ajarütmi, otsustada, et vaja on muutust ja teele asuda.
Teekonna kaardi ja esimesed sammud saad juba sellest raadiosaatest, kus tutvustatakse ka Äripäeva Akadeemia Ajajuhtimise koolitust. Järgmine arengupäev toimub veebruaris.
Saade on mõeldud kõigile, kes soovivad enda stressist ja läbipõlemisest eemal hoida ja soovivad midagi muuta, et muutuks midagi ka suuremas plaanis.
Saadet "Äripäeva juhtimiskool" juhib Äripäeva Akadeemia juht Tiina Tohver.
Pildil on Anneli Ohvril ja Tiina Tohver. -
Ehitusel on kandev roll jalajälje vähendamises: pool Euroopa maavaradest läheb ehitusse, pool Eesti energiatarbimisest kulub hoonetele ja kolmandik jäätmetest tekib ehitussektoris. "Mõju, mida meie igapäevaselt elukeskkonna loomisega avaldame, on väga suur," tõdeb kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.
Seekordse "Rohepöörde praktikute" saate fookus ongi ehitusel ja kinnisvaral, täpsemalt regulatiivsetel muutustel, energiatõhususel ja renoveerimisel. Saates kuulete kahte ettekannet eelmisel nädalal toimunud ESG ehituses ja kinnisvaras konverentsilt.
Saate esimeses pooles avab asekantsler Jaanisoo kolme suuremat regulatsiooni, mis järgmisel aastal ehitus- ja kinnisvarasektorit ees ootavad: kliimaseadus, ELi hoonete energiatõhususe direktiivi uustöötlus ja ehitustoodete määrus (CPR). Need puudutavad muu hulgas ehitiste olelusringi mõõtmist, riigihankeid ja energiamärgiseid. Käimas on ka projekt, mis võimaldaks reaalajas energiatõhusust mõõta.
Saate teises pooles räägib avaliku sektori projekti LIFE IP BuildEST projektijuht Lauri Suu hoonete renoveerimisest ja annab ülevaate, kus oleme, kuhu peame jõudma ja millised on parimad praktikad. "Eesti maja on vanem kui Eesti inimene ehk hoonefondi vanus on selline, et sellega peab midagi ette võtma," ütleb Suu.
Kui algul renoveeriti hoonete otsaseinu, siis 2010ndatel hakkas riik toetama täielikku renoveerimist. Nüüd liigutakse massrenoveerimise suunas, mis eeldab tehaselist renoveerimist. Suu räägib täpsemalt, mida see tähendab, ja toob välja mitu head näidet üle Eesti.
Fotol (vasakult) Lauri Suu ja Ivo Jaanisoo. Foto: Jarmo Järvsalu/Andras Kralla -
Saates "Investeerimisideede universum" tuleb juttu kunsti investeerimisest. Arutame selle üle, millise tootlusega on kunsti investeerimine, kuidas sobivaid töid ja autoreid valida, millised on kunsti investeerimise põhimõtted ja anname lisaks veel ka muuseumisoovitusi.
Stuudios on Hanno Lindpere KPMGst, galerist Reigo Kuivjõgi, investor Riivo Anton ja saatejuht Hando Sinisalu.
Foto: Zuma/Scanpix. -
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) juht Jaano Haidla näeb Eesti puidutööstuse tulevikku eelkõige pikaajalise toorainekindluse ja soodsa energiapoliitika kaudu. Haidla räägib saates, et kuigi tööstussektor on tugev ja sügavate juurtega, vajab see konkurentsis püsimiseks selgemaid otsuseid ja suuremat stabiilsust.
Haidla sõnul on positiivne, et Eestis on lõpuks tööstusminister, kuid tema praegune fookus on liiga tugevalt suurtel välisinvesteeringutel. „Olemasolevale tööstusele tuleb samuti tähelepanu pöörata,“ toonitas Haidla. Eriti puidutööstuse puhul on oluline esmalt kindlustada tooraine kättesaadavus ja luua selgus sektori pikaajalistes perspektiivides.
Haidla tõi välja, et üheks võtmeküsimuseks on kindla metsamajandamise ala määratlemine. „Pole vaja vaielda raiemahu numbrite üle, vaid defineerida selgepiiriline maa-ala, kus saab majanduslikult metsa kasvatada,“ selgitas ta. See looks kindlustunnet nii metsaomanikele kui ka tööstustele ja aitaks planeerida tuleviku investeeringuid.
Saatejuht on Toomas Kelt.
Pildil Jaano Haidla, pildi autor Johanna Adojaan. -
Eesti on teelahkmel, kus mööblisektorilt oodatakse jätkusuutlikkust, ent majanduslikku kasu see ei too.
Linnamööblitootja Extery ekspordijuht Markus Lukk tunneb, et sektoril on võrdse kohtlemiseni veel palju minna. "Sind ei premeerita jätkusuutlikkuse eest. Võid olla hästi jätkusuutlikku käitumisega ettevõte, aga rahalist kasu sa ei saa," rääkis Lukk.
Järgnevatel aastatel plaanivad mööblitootjad aga jõudsalt ekspordimahtu kasvatada.
Eesti mööblitootjate liidu juhatuse liige Siiri Tamm suhtub ekspordieesmärkidesse lootusrikkalt. "Kui praegu moodustab eksport ettevõtete kogukäibest umbes 70 protsenti, siis viie või kuue aasta pärast võiks see number olla 90," lausus ta.
Hoolimata raskest majandusolukorrast hinnatakse aga jätkuvalt väga kõrgelt disainmööblit.
Äripäeva mööblitootjate edetabelis 23nda koha saavutanud ettevõtte Tume Hall juht Marko Ala usub, et disain muutub ka tulevikus üha olulisemaks. "Meil on Eestis meeletu potentsiaal loovate inimeste näol, kes ilmselt jõuavad oma tegevusega sellesse valdkonda. See loob omakorda meeletu konkurentsieelise, mis saabki väljenduda ekspordis," rääkis Ala.
Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.
Foto autor: Liis Treimann. -
Eesti Panga optimistlik majandusprognoos loob pinnase uuteks tehinguteks ja ettevõtete laienemiseks.
Advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Siim Maripuu usub, et õige aeg tegutsemiseks on kätte jõudnud. "Kui soov on laieneda ja konkurente üle võtta, siis on õige neid tehinguid juba teha," rääkis Maripuu.
Advokaadi hinnangul on täpne ajastamine väga oluline aspekt selleks, et paista võimaliku ostja jaoks ilus välja.
Kui lõppevale aastale aga järele vaadata, jääb pinnale palju ootel tehinguid.
Triniti juhtivpartner Ergo Blumfeldt ei mäleta teist sellist aastat, kus oleks nii palju lõpetamata tehinguid. "Päris palju on olnud selliseid tehinguid, mis on alguse saanud, aga siis on lihtsalt ära lõppenud," tõdes Blumfeldt.
Siiski lähevad nii Blumfeldt kui Maripuu järgmisele tehinguaastale vastu lootusrikkalt.
Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.
Foto autor: Liis Treimann. -
Pühadeaeg toob tihti kaasa kingitusi, mis ei vasta ootustele. Kuid mida teha, kui saadud kingitus ei meeldi või on defektne? Aasta viimane „Teabevara tund“ käsitleb tarbijate õigusi ja võimalusi toodete tagastamisel, garantii rakendamisel ja puudustega kaupadega toimetulekul.
Advokaadibüroo Lindeberg vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar selgitavad, millal kehtib 14-päevane tagastusõigus ja kuidas seda praktikas rakendada. Räägime ka sellest, mida õiguslikult tähendab puudusega toode. Lisaks vaatleme garantiide olemust ja seda, millal seadusest tulenev garantii tegelikult kehtib.
Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi.
Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Aldo Vassar ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem - Visa fler
