Avsnitt
-
Parem ja läbipaistvam suhtlus aitavad linnaametnikel ja arendajatel muuta planeeringud kiiremaks ja tõhusamaks, tõdesid Tallinna linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets saates Kinnisvaratund.
Mis konkreetselt on viimase pooleteise aastaga Tallinna planeeringutes paremaks läinud ja miks varem ei saadud sellega hakkama, mis olid põhjused ning millega ja kuidas linn tagab planeeringute kiirema, ent ka kvaliteesema menetlemise, sellest kuulete saates lähemalt. Randmets kommenteerib arendaja vaatest, mis tegelikult toimub ning milliste kändude taga kogu protsess ikka veel takerdub. Lippus ütleb, mida ja kuidas siis teha, ent viskab ka kivi arendajate kapsaaeda. Samas jõuavad nad saate lõpuks tõdemeusele, kuidas peaks koos edasi minema.
Saatejuht on Siim Sultson
Fotol (Siim Sultson) on Tallinna linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets. -
Eestis visatakse ära 51% katkistest töörõivastest, millest 30% jõuab prügilatesse, paljastab Norstati uuring. Lindström aga parandab ja digitaliseerib töörõivaid, vähendades jäätmete hulka ja suurendades tööstuste efektiivsust.
Tekstiilijäätmeteta majandus ei ole enam pelgalt visioon, vaid samm-sammult realiseeruv reaalsus. Lindström Eesti tegevjuht Roland Raud ja operatsioonide juht Hardi Tammis jagavad raadiosaates, kuidas jätkusuutlikkus ja digitaliseerimine kujundavad tööriiete tulevikku.
Ettevõte suunab vanad tööriided ringlusse, tehes koostööd partneritega nagu Rester, Klopman ja Aalto Ülikool, et hoida tekstiilijäätmeid ringmajanduses. Samal ajal lahendavad RFID-märgistused töörõivaste jälgitavuse ja hoolduse küsimusi, tagades ohutuse ja vastavuse rangetele standarditele.
Samuti laieneb ettevõte rahvusvaheliselt, avades uue tehase Poolas ja laiendades tegevust Vietnamis. Eestis opereerib Lindström kolme teenindusüksust, mille jätkusuutlikkusse ja efektiivsusse investeerib pidevalt.
Kuula sisuturundussaatest “Jätkusuutlik ja roheline”, kuidas Lindström sillutab teed tekstiilijäätmevaba tuleviku suunas ja miks kasutada rohelist biodiislit.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Foto: tööriiete elutsükli digitaalse jälgimise üks etapp.
Foto: Lindström -
Saknas det avsnitt?
-
Hoolimata Balti startup sektorina paistmisest kaugel asuvate investorite jaoks konkureerivad riigid omavahel aktiivselt, ja kui Eesti on toibumas edulugudest, siis lõunanaabrid on neid aktiivselt ehitama asunud. Saates "Ükssarvikute kasvulava" sukelduvad investorid Tim Vaino ja Martin Goroško Baltikumi startup-maastiku hetkeseisu.
Saates kõlanud elava võrdluse kohaselt on Balti riikide startup-maastikud justkui erinevates faasides peojärgses olekus. Tim Vaino sõnul on Eesti praegu kerges "pohmellis" – suured edulood on olnud, aga praegu on tunda teatavat investeeringute ja hoo raugemist. Leedu on "väga joobes olekus", olles praegu tugevas kasvuhoos ja meelitades aktiivselt kapitali.
Läti, mis on pikalt olnud kolmest riigist tagasihoidlikum, on investorite hinnangul just nüüd ärkamas. Riik on teinud õigeid strateegilisi otsuseid, panustades kindlatele sektoritele ja toetades ingelinvestoreid. Tim Vaino näeb Lätis praegu suurt "nälga" ja motivatsiooni tõestada, et ka nemad suudavad ehitada häid startupe ja kaasata välisinvesteeringuid. Lätis on turule tulnud uusi fonde, mis toovad värsket kapitali, mis võib Vaino hinnangul lähiaastatel investeeringute mahtu oluliselt kasvatada.
Investorid rõhutavad, et hoolimata kohalikust konkurentsist teevad investorid ja fondid aktiivselt koostööd üle riigipiiride. Kapital liigub sinna, kus nähakse parimaid võimalusi. Martin Goroško esitleb Latitude59 raames jagatavaid investeeringuid, mille panevad esmakordselt kokku kolme riigi ingelinvestorid ühiselt.
Saate lõpus kõlab selge üleskutse riskikapitalifondidele. Vaatamata keerulisele turuolukorrale ja investorite konservatiivsusele, leidis Vaino, et fondid peaksid olema aktiivsemad. "Mida pikemalt oodatakse, seda kehvem on lõppkokkuvõttes olukord," hoiatab ta, rõhutades, et kapital peab liikuma, et valdkond saaks edasi areneda.
Saadet juhib Tarmo Virki.
Fotol: Tarmo Virki, Martin Goroško ja Tim Vaino. Autor: Andres Laanem -
Tänapäeva finantsjuhi roll on kiiresti muutumas – lisaks numbritele ja aruandlusele eeldatakse strateegilist mõtlemist, tehnoloogilise innovatsiooni mõistmist ning oskust juhtida meeskondi ja organisatsiooni finantsilist tervist. “Finantsuudised fookuses” erisaates arutame finantsjuhtimise aktuaalsetel teemadel selle aasta mõjukaima finantsjuhi nominentidega.
Saates osalevad Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm, Eften Capitali finantsjuht Marilin Hein ning Verston Groupi finantsjuht Jarmo Liiver, kelle professionaalsust ja mõju ettevõtte arengule on tunnustatud mõjukaima finantsjuhi tiitli nominatsiooniga. Lisaks jagab oma kogemusi kolleegipreemia pälvinud Randar Lohu, kes juhib Saku vallavalitsuse finantsteenistust.
Vestlus on salvestatud Pärnu Finantskonverentsil ning puudutab muu hulgas seda, kuidas finantsjuhi töö sisu ja mõõdikud on ajas muutunud ning milliste põhimõtete järgi luuakse ja juhitakse tugevaid finantsmeeskondi. Vestlusringi modereerib Paavo Siimann.
Fotol vasakult: Paavo Siimann, Marlen Tamm, Jarmo Liiver, Marilin Hein ja Randar Lohu. Autor: Raul Mee -
Kuigi ehitusturg on tugevalt langenud, siis sügise poole vaadates tundub, et uusi algavaid projekte on piisavalt palju, aga kuidagi tuleb sinna sügiseni jõuda ja see praegune aeg üle elada, rääkis Maru Betoonitööde juht Taavi Varb saates "Eetris on ehitusuudised".
Kuna tellimusi on ehitussektoris võrreldes paari aasta taguse ajaga tunduvalt vähem, siis on ka konkurents igale projektile väga tihe. "Täna on ehitusturul selline olukord, et kui kellelgi on ehitusluba ja valmis projekt, siis oleme kõik valmis kohe pakkumise tegema," kirjeldab Varb, rõhutades tellimuste ebaregulaarsust. "See tähendab, et pakkumishinnad on väga tihedad ja iga lisanduv kulukomponent tuleb hoolikalt läbi mõelda."
Kui peatöövõtjatel on mingisugune oma unikaalne eelis, mida suudetakse tellijale pakkuda, siis tasub selle nimel tegutseda. „Aga kui kõik teevad ühte ja sama asja ühtemoodi, siis ühel hetkel lõpeb kellegi tegevus küll ära, sest siis me kõik konkureeriksime ei teagi mille nimel – kes vähem palka maksab või kes midagi maksmata jätab – ja see ei ole kindlasti jätkusuutlik.“
Lisaks räägime saates Maru Betoonitööde plaanidest Eestis ja Soomes, miks suured maamärgid pole kuhugi kadumas, milliseid väljakutseid toob noorte tööle kaasamine ja koostöö maksu- ja tolliametiga.
Saadet juhib Teeli Remmelg.
Foto autor: Andres Laanem -
Juba aasta lõpus ettevõtetele avanev digivärav pakub kauaoodatud lahendusi ühtsel riigiametite platvormil. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtja digivärava projektijuht Anneli Sander on seda meelt, et tulevikus saab pea kogu suhtlemine riigiga käia läbi selle.
Ühelt poolt aitab digivärav vähendada bürokraatiat ja muuta suhtlemine riigiga mugavamaks. Teisalt koondab see ettevõtjatele suunatud teenused ja info ühte keskkonda. PwC ärikonsultatsioonide juhtiv konsultant Elis Raudkett ütles, et PwC toetab MKMi analüüsipartnerina, et lahendus vastaks ettevõtjate vajadustele ja ootustele.
„Digivärav võimaldab taotleda toetusi, hallata kohustusi ja saada ülevaate regulatiivsetest nõuetest. Integratsioon riigiasutuste vahel vähendab halduskoormust,“ tõdesid nii Raudkett kui Sander.
Kuula saatest, millised tehisintellekti ja automatiseerimise lahendused lisanduvad digiväravale tulevikus, et muuta süsteem veelgi tõhusamaks ning milliseks hindavad ettevõtjad toetuste ja kohustuste nähtavust.
Elis Raudkett ja Anneli Sander räägivad, milliseid digivärava edasiarendusi on oodata juba aasta lõpuks.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Foto illustratiivne.
Foto: Panthermedia/Scanpix -
Saates "Tööstusuudised eetris" on külas Hanza Groupi Balti klastri juht Liivar Kongi, kellega räägime Hanza ja Leden Groupi ühinemisest, mis tähendab, et Balti klastri Tartu ja Narva tehastega liitub Ledeni Tallinna tehas.
„Ühinemine sai alguse 2025. aasta strateegiast, mis sai seatud kolm aastat tagasi. Selle peamine eesmärk oli olemasolevate klastrite tugevdamine,“ rääkis Kongi. „Kui Balti klastri käive juba oli enne ühinemist 100 miljoni euro juures, siis Soome klaster oli 30 miljoni juures. Eesmärk oli ka Soome 100 miljoni juurde saada. Ledeni Tallinna tehas oli meeldiv kingitus, mis tehinguga kaasa tuli.“
„Täna näeme uusi võimalusi ja otsime sünergiaid, kuidas Tallinna tehase liita ja võite leida,“ kinnitas ta.
Kongi selgitas, et Hanza ei osta ühtegi ettevõtet selleks, et olla lihtsalt suurem. „Meil on omandatavale ettevõttele päris korralik eelkontroll. Kaardistame pidevalt [võimalikke ettevõtteid] ja meil on see eraldi strateegiline suund, milleks on eraldi tippjuhid, kes käivad ja võrdlevad, et leida ideaalne match. Ledeni puhul see leiti,“ sõnas Kongi ja lisas, et ettevõttel on plaan ka edasi kasvada. „Hanza pole kuskile piire seadnud ja plaan on edasi kasvada.“
Kongi lisas, et Narva ja Tartu tehastega liituva Ledeni Tallinna tehase tootmises muutusi tegema ei pea ning pigem on vaja peenhäälestust. Eesmärk on leida parimad praktikad ja neid kõikides tehastes rakendada.
Saates on juttu kolme tehase integreerimisest, aga ka majanduslikust olukorrast ja ebakindlusest laiemalt. Saate lõpus jagab Kongi põhimõtteid, mis aitavad tal keerulistest olukordadest välja tulla. Saadet juhib Harro Puusild.
Foto: Harro Puusild -
Kui oled ettevõtja ja sul on hea äriidee, ei küsi paberit su käest ilmselt keegi. Aga kui soovid töötada juhtival kohal, annab magistrikraad mitmel põhjusel siiski eelise, leiab EBSi vilistlane ja terminaliäri Liwathon EOS juht Merika Nimmo.
Kas magistrikraadil on juhtide ja ettevõtjate karjääris tegelikult kaalu, kuidas ühildada töö, pere ja õpingud ning milliseid oskusi ettevõtted täna kõige enam vajavad ja kuidas toetab kõrgharidus nende arendamist, see selgub lähemalt Äripäeva raadio värskest sisuturundussaatest.
EBSi magistriõppe juht Marko Rillo ja EBSi vilistlane ning Liwathon E.O.S.’i tegevjuht Merika Nimmo arutlevad selle üle, miks otsustatakse töötava täiskasvanuna õppima minna ja mida sealt tegelikult saadakse.
Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Fotol Marko Rillo ja -
Äriühingu juhatuse liikmeks olemine on kõrge riskiga tegevusala. Eesti seadused ja kohtupraktika seavad üsna kõrge standardi, millele juhatuse liige peab vastama. Samas pole ilma riske võtmata võimalik äris edukas olla, kirjeldab advokaadibüroo Sorainen partner Norman Aas juhatuse liikmete ees seisvaid riske.
Kuigi võimalikud nõuded esitatakse enamasti ettevõtte, mitte konkreetse juhatuse liikme vastu, on siiski ka hulk olukordi, kus lõppvastutajaks jääb juhatuse liige, sh oma isikliku varaga.
Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlemegi juhatuse liikme vastutuse, erikontrolli ja ka vastutuskindlustuse teemadel.
Külas on IIZI kindlustusmaakler Helen Evert ja Soraineni majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht, partner Norman Aas. Saadet juhivad Soraineni advokaat Oliver Ämarik ja vandeadvokaat Marcus Niin.
Fotol Marcus Niin, Helen Evert, Norman Aas ja Oliver Ämarik.
Foto: Andres Laanem -
Saates avame spordi ja hariduse ühendamise väljakutseid, võimalusi ja personaalset teekonda. Külas on Audentese spordigümnaasiumi direktor Priit Ilver, kes räägib, kuidas Audentese unikaalne õppe- ja treeningukeskkond võimaldab noortel üheaegselt tegeleda nii tipptasemel spordiga kui ka edukalt omandada gümnaasiumiharidust.
Räägime õppe paindlikkusest ja nõudlikkusest, vaimse tervise toetamise tähtsusest ning sellest, millist tuge noored saavad nii õpetajatelt, treeneritelt kui spetsialistidelt.
Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Fotol Audentese direktor Priit Ilver.
Foto: Andres Raudjalg -
Eesti koolitusfirma SpeakSmart hakkab kasutama tehisintellekti poolt loodud avatar-koolitajaid. Firma esindaja sõnul saavadki tulevikus standardsed koolitused tehisaruga asendatud.
“Ma pakun, et osad koolitused lihtsalt võetakse tehisintellekti poolt üle. Ma ei ütle, et inimkomponent täiesti välja läheb – me keegi ei tea, mis tulevikus juhtub. Aga hetkel ta sinna suundub, et teatavaid asju juba saab õpetada nii, et inimest kui koolitajat enam ruumis pole,” rääkis SpeakSmarti müügi- ja äriarendusjuht Paap Peterson.
Millist innovatsiooni tehakse koolitusäris ja kuidas aru saada, kas ja millist koolitust kliendil on vaja – need olid hiljutise koolitajate mittekonverentsi kõnekamad teemad, millele keskendume ka saates “Õppetund”.
Saate esimeses pooles räägime innovatsioonist Fontese juhtivkonsultandi Juta Palmeri ning SpeakSmarti müügi- ja äriarendusjuhi Paap Petersoniga, kes osalesid tuntud innovatsioonistrateegi Patrick van der Pijli juhitud töötoas.
Saate teises pooles jagavad oma kogemusi ja mõtteid superviisorid ja coach’id Maria Tammesalu ja Kati Lõbu, kes viisid läbi töötoa „Kuidas koolitada koolitamata“. Saadet juhib Katre Savi.
Foto: Andres Laanem -
Finantsjuhtimises saab edukalt ära kasutada tehisaru, leiavad kolm juhti ja eksperti Äripäeva raadio saates “Digitark äri”.
Külalised aitavad mõista, kas tehisaru on miski, mis vajab pidurit, sidurit või hoopis gaasipedaali.
Alustuseks viskame õhku mõtte, mis juhtuks, kui ettevõte saaks üleöö juurde 20 analüütikut, kes töötaksid puhkepausideta ja 24/7 ettevõtte finantsandmetega.
Kuulajad saavad praktilisi soovitusi, kuidas hinnata ettevõtte valmisolekut tehisaru kasutuselevõtuks, millised on esimesed sammud ja kuidas vältida levinud komistuskive teekonnal digitaalselt arenenud finantsjuhtimiseni.
Uurime saates sedagi, milliseid oskusi vajame, et kasutada ära tehisaru potentsiaali finantsjuhtimises.
Saates on külas Amservi finantsjuht Tõnu Vanajuur, AI-ekspert ja ettevõtja Gerlyn Tiigemäe ning finantsteenuste ja raamatupidamise büroo Klaar.me juht Liis Laanesaar.
Saadet juhib Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht Mare Timian.
Saate toovad kuulajateni OIXIO Digital ja OIXIO IT.
Foto: Andres Laanem -
Eesti tulumaksusüsteemis leidub eripära, mis võib isegi väikese või keskmise suurusega tehingus tekitada kuuekohalise numbriga maksuriski. Suuremate tehingute korral võib maksukohustus ulatuda miljoni euroni, rääkis Grant Thornton Balticu partner ja maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve.
Saates tuleb juttu juriidiliste isikute vaheliste laenu- ja omakapitali struktureerimistehingute maksustamisest. Saatekülalised räägivad lähemalt Eesti tulumaksusüsteemi eripärast, mille tõttu maksustatakse debt push-down riski realiseerumisel kogu võõrvahendite või võõrkapitali võlakohustuse teenindamist.
Risk realiseerub ennekõike omandaja seisukohast pärast omandamist, rääkis Järve. Nõustajad kontrollivad ja teevad hoolsusauditi enne tehingut sihtühingule, mida ostetakse ning kui on mingid riskid, siis müüja annab enamasti vajalikud kinnitused ja tagatised. Kui riskid kolme aasta jooksul realiseeruvad, siis vastutus langeb müüjale ja tema peab riskid hüvitama. Väga keeruline on panna riski kompenseerimist või hüvitist ostu-müügilepingu tingimustesse müüjale, selgitas Järve.
Külas on Grant Thornton Balticu maksunõustamise juht Kristjan Järve ja maksu- ja tolliameti tulumaksuosakonna juht Madis Laas. Järve ja Laas arutlevad hiljuti maksu- ja tolliameti avaldatud juhendmaterjali vajalikkust, selle koostamise protsessi erinevate osapooltega ja selle mõju tehingutele. Analüüsitakse nii omanike väljaostmist, omaaktsiate omandamist ja seotud isikute vahelisi tehinguid, tuues välja tüüpilisi riskikohti ja soovitusi maksukohustuste vältimiseks.
Saadet juhib Ireene Kilusk.
Fotol vasakult paremale: Grant Thornton Balticu maksunõustamise juht Kristjan Järve ja Maksu- ja Tolliameti tulumaksuosakonna juht Madis Laas.
Foto autor: Andres Laanem. -
Sisuturundussarja "Ambitsioon" teises saates on külas Eesti parima juhi tiitliga pärjatud tippjuht, A. Le Coqi tüüriv Jaanus Vihand.
Empowerment Estonia juhtide kasvutreener Anti Orav ja saatejuht Hando Sinisalu uurivad Jaanus Vihandilt, kuidas väga edukat ettevõtet veelgi edukamaks teha ja mis tunne oli astuda Tarmo Noopi kingadesse.
Jaanus Vihand räägib ka, kuidas koostada A-klassi juhtimismeeskonda ja mis on need soovitused ja väljakutsed juhile, kes tahab, et tema meeskond oleks hästi kokkumängiv tippliiga tegija.
Fotol A. Le Coqi juht Jaanus Vihand.
Foto: Raul Mee -
Kuigi välismaalt töötajate värbamine on Eestist värbamisest keerukam, aeganõudvam ja kallim, peavad tööandjad seda erinevatel põhjustel tegema.
Lennukihooldusteenust pakkuva Magnetic MRO juht Risto Mäeots selgitab saates, et nende ettevõtet välistöötajateta poleks. Eestis pole seda teenust varem pakutud ja see on seetõttu tulnud nullist üles ehitada. Välistöötajad on üks kahest viisist vajalike oskustega töötajate puuduse leevendamiseks. Lisaks on riik tööõigust paindlikumaks muutmas, mis samuti tööturule uusi inimesi kaasata aitab.
Miks Eesti majandus välistöötajateta hakkama ei saa, kuidas välistöötaja aitab Eestis palku tõsta ja mis valearusaamad välismaalt värbamise ning paindliku töötamise kohta liiguvad, sellest räägivad saates Eesti majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Magnetic MRO juht Risto Mäeots ja hotellide Palace ning Radisson juht, Eesti Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp. Saatejuht on Rivo Sarapik.
Fotol Magnetic MRO juht Risto Mäeots.
Foto: Raul Mee -
Enefit Greeni juht Juhan Aguraiuja kinnitab saates “Energiatund”, et vaatamata valitsuse ootamatule otsusele sel aastal meretuuleparkide vähempakkumine ära jätta, arvestab Enefit Green oma plaane seades, et meretuuleparkide toetus pole mitte ära jäänud, vaid edasi lükatud.
“Nende stsenaariumitega me liiga palju ei arvesta, et seda üldse ei tule. Täna me ikkagi elame selles teadmiste ruumis, et toetus tuleb,” märgib Aguraiuja tuuleparkidest rääkiva saate teises osas.
Tema sõnul on meretuulepargi projekti finantseerimisel oluline asjaolu, et selle jaoks oleks tagatud tulukindlus, mida on taastuvenergia projektides võimalik saada kahte moodi. “Kas läbi pikaajaliste elektrimüügilepingute, mida meretuuleparkidega on väga raske teha, kuna neid rajatakse pika aja peale ette. See on just see põhjus, miks riik peab ulatama abikäe ja pakkuma seda kindlat tulugarantiid juhuks, kui turult ei osteta neid koguseid ära,” põhjendab Aguraiuja.
Saate esimeses osas räägib Sunly tuuleparkide projektijuht Sander Lõuk maismaatuuleparkide rajamisest ning nende käigus kohalikule kogukonnale ja omavalitsusele pakutavatest hüvedest. “Kohalike jaoks on odav elektrihind põhiline asi,” rõhutab Lõuk.
Saatejuht on Lauri Leet.
Fotol Nystedi meretuulepark Gedseri lähistel Taanis.
Foto autor Liis Treimann. -
Eksperdid hoiatavad, et praegune soodne olukord toetusmeetmetes, kus rahastamisprotsendid on erakordselt head, ei pruugi kesta kaua. Toetuse saamine muutub ajas järjest keerulisemaks, toetusmäärad pigem langevad ja nõuded karmistuvad.
Äripäeva raadio sisuturundussaates toovad Energexi juhatuse liige Leo Rummel, müügiinsener Robert Uibu ja müügijuht Tanel Rooba välja, et majanduslanguse ajal alustatud projektid ja investeeringud jõuavad valmis tõusu ajaks, mis annab konkurentsieelise.
Oluliste meetmetena nimetavad nad digipöörde ja ettevõtte varustuskindluse meetmeid. Toetust on võimalik nendest kahest meetmest saada 400 000 kuni pool miljonit eurot või kuni 70% projekti maksumusest.
Digipöörde toetus on mõeldud tootmise automatiseerimiseks, näiteks CNC-pinkide ja robotite soetamiseks, aga ka digitaliseerimiseks. Varustuskindluse meetme abil saab näiteks rajada päikesejaamu ja soetada akusid energiasalvestuseks. Tanel Rooba tõi saates näite, kuidas nad aitasid ühel ettevõttel just selle meetme abil vana diiseltõstuki uue elektrilise vastu vahetada ja lisaks ka päikesejaama rajamiseks toetust saada.
Energeetika- ja insenerikonsultatsiooni ning Euroopa Liidu rahastustaotlustega tegelev Energex on 8 aastaga Eesti ettevõtetele 120 miljonit eurot toetusi toonud. Firma aitab kaardistada vajadused, leida sobivad toetusmeetmed ja koostada taotlused. Nii ei pea ettevõtte enda töötajad kõiki Euroopa Liidu toetusega seotud regulatsioone ja nende nüansse ise selgeks tegema, sest see kõik võtab sadu tunde tööaega.
Kuula saatest, kuidas Energex aitab saada Euroopa Liidust toetusi, et tõhustada oma äri. Saadet juhib Tõnu Einasto.
Fotol Tanel Rooba, Robert Uibu ja Leo Rummel.
Foto: Tõnu Einasto -
Saates "Nimed müügitahvlil" võtavad Silver Rooger ja Mardo Kase Dominate Salesist fookusesse müügitöö kaks vaatenurka: kuidas müüjana ise tulemust mõjutada ning mida saab teha juht, et meeskond jõuaks soovitud sihini.
Arutelu keskmes on lihtne, kuid sageli alahinnatud valem aitamaks ennast või oma tiimi liiget tulemuseni. Veendu, et eduks vajalik korduste arv on piisav, kordused ise kvaliteetsed ning tugisüsteem (tehnoloogia, motivatsioon, distsipliin ja ajakasutus) paigas.
Praktilise ja detailirohke arutelu käigus jagavad saatejuhid kogemusi nii müügiinimese kui ka tiimijuhi vaatenurgast: kuidas arvutada eesmärgid tegevusteks, kuidas jälgida edusamme, ja mis rolli mängib tehnoloogia. Oluline järeldus: kui sa ei loo piisavat müügimahtu, ei ole ka eeldust tulemuseks – ükskõik kui hea su toode või pitch on.
Samuti tõstatatakse juhtidele mõeldud küsimus: kas kalendris on tegelikult aega tiimi arendamiseks või läheb kogu energia muude tulekahjude kustutamisele? Kuulaja saab kaasa tööriistad, kuidas viia ellu regulaarset kõnede analüüsi, treeninguid ja andmetel tuginevat juhtimist, et müügitulemus ei oleks juhuse, vaid süsteemi tulemus.
Foto: Pexels -
Kuidas saavad ettevõtted teha teadlasi kaasates hüppe uuele tasemele? Saates tuleb juttu teaduspõhise arendustöö tegelikust ajakulust, õppetundidest ja sellest, kuidas teadlaste kaasamine aitab fookust hoida ning uusi ärivõimalusi avastada.
Saates arutlevad KappaZeta kosmosemissioonide juht Martin Jüssi ja MyCeeni kaasasutaja Karl Pärtel, kuidas SekMo – sektorite vaheline mobiilsus – on andnud neile võimaluse kaasata teadlasi oma arendustegevusse. Räägime nii satelliidipiltide töötlemise algoritmidest kui ka biopõhistest ehitusmaterjalidest, mis sünnivad saepurust ja seeneniidistikust.
Milline on parim aeg teadlase palkamiseks? Kas riigipoolset kaasamismeedet on keeruline taotleda? Ja mida peaks silmas pidama, kui tahad teadusest kasu saada, mitte lihtsalt teadust teha? Milliseid ärivõimalusi võib teadlane sinu uksele tuua? See selgub lähemalt saatest.
Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Fotol Martin Jüssi ja Karl Pärtel.
Foto: Lauri Toomsalu -
Saates "Teeninduse teejuht" keskendume juhtimispraktikas igapäevasele, ent sageli alahinnatud tööriistale – tagasisidele. Kuidas muuta see pelgalt kohustuslikust formaalsusest tõeliseks dialoogiks, mis loob usaldust ja viib edasi?
Tagasiside teemal arutlevad stuudios juhtimiskoolitaja ja coach Ruti Einpalu ning Tele2 Eesti klienditoe tiimijuht Risto Kuuskla, kes jagavad kuulajatele nii teoreetilist vaatenurka kui ka praktilisi kogemusi.
Vestlusest selgub, et hea tagasiside on aus, hooliv ja selge ning tõeliselt mõjus ainult siis, kui see toimub usaldusliku suhte pinnalt. Arutletakse, miks traditsiooniline "tagasiside andmine" võib mõjuda suhet kahjustavalt ning kuidas edasiside – tulevikku suunatud ja võimalustele keskenduv suhtlus – võib olla sobivam tee eduni.
"Me ei taha tegelikult haiget teha – ja see on hea," rõhutab Einpalu, tuues esile inimliku külje juhtimises. Kuuskla lisab, et vaikiv tagasiside või ebaõige ajastus võivad viia inimesed lukku ja takistada arengut.
Saade pakub taipamisi, mida juhid saavad teha juba homme teisiti – alates regulaarsetest üks-ühele vestlustest kuni teadliku sõnakasutuseni.
Saadet juhib Kaubandus.ee juht Maarit Eerme.
Fotol: Juhtimiskoolitaja ja coach Ruti Einpalu, saatejuht Maarit Eerme ning Tele2 Eesti klienditoe tiimijuht Risto Kuuskla. Allikas: Äripäev - Visa fler
