Avsnitt
-
Saates avame spordi ja hariduse ühendamise väljakutseid, võimalusi ja personaalset teekonda. Külas on Audentese spordigümnaasiumi direktor Priit Ilver, kes räägib, kuidas Audentese unikaalne õppe- ja treeningukeskkond võimaldab noortel üheaegselt tegeleda nii tipptasemel spordiga kui ka edukalt omandada gümnaasiumiharidust.
Räägime õppe paindlikkusest ja nõudlikkusest, vaimse tervise toetamise tähtsusest ning sellest, millist tuge noored saavad nii õpetajatelt, treeneritelt kui spetsialistidelt.
Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Fotol Audentese direktor Priit Ilver.
Foto: Andres Raudjalg -
Eesti koolitusfirma SpeakSmart hakkab kasutama tehisintellekti poolt loodud avatar-koolitajaid. Firma esindaja sõnul saavadki tulevikus standardsed koolitused tehisaruga asendatud.
“Ma pakun, et osad koolitused lihtsalt võetakse tehisintellekti poolt üle. Ma ei ütle, et inimkomponent täiesti välja läheb – me keegi ei tea, mis tulevikus juhtub. Aga hetkel ta sinna suundub, et teatavaid asju juba saab õpetada nii, et inimest kui koolitajat enam ruumis pole,” rääkis SpeakSmarti müügi- ja äriarendusjuht Paap Peterson.
Millist innovatsiooni tehakse koolitusäris ja kuidas aru saada, kas ja millist koolitust kliendil on vaja – need olid hiljutise koolitajate mittekonverentsi kõnekamad teemad, millele keskendume ka saates “Õppetund”.
Saate esimeses pooles räägime innovatsioonist Fontese juhtivkonsultandi Juta Palmeri ning SpeakSmarti müügi- ja äriarendusjuhi Paap Petersoniga, kes osalesid tuntud innovatsioonistrateegi Patrick van der Pijli juhitud töötoas.
Saate teises pooles jagavad oma kogemusi ja mõtteid superviisorid ja coach’id Maria Tammesalu ja Kati Lõbu, kes viisid läbi töötoa „Kuidas koolitada koolitamata“. Saadet juhib Katre Savi.
Foto: Andres Laanem -
Saknas det avsnitt?
-
Finantsjuhtimises saab edukalt ära kasutada tehisaru, leiavad kolm juhti ja eksperti Äripäeva raadio saates “Digitark äri”.
Külalised aitavad mõista, kas tehisaru on miski, mis vajab pidurit, sidurit või hoopis gaasipedaali.
Alustuseks viskame õhku mõtte, mis juhtuks, kui ettevõte saaks üleöö juurde 20 analüütikut, kes töötaksid puhkepausideta ja 24/7 ettevõtte finantsandmetega.
Kuulajad saavad praktilisi soovitusi, kuidas hinnata ettevõtte valmisolekut tehisaru kasutuselevõtuks, millised on esimesed sammud ja kuidas vältida levinud komistuskive teekonnal digitaalselt arenenud finantsjuhtimiseni.
Uurime saates sedagi, milliseid oskusi vajame, et kasutada ära tehisaru potentsiaali finantsjuhtimises.
Saates on külas Amservi finantsjuht Tõnu Vanajuur, AI-ekspert ja ettevõtja Gerlyn Tiigemäe ning finantsteenuste ja raamatupidamise büroo Klaar.me juht Liis Laanesaar.
Saadet juhib Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht Mare Timian.
Saate toovad kuulajateni OIXIO Digital ja OIXIO IT.
Foto: Andres Laanem -
Eesti tulumaksusüsteemis leidub eripära, mis võib isegi väikese või keskmise suurusega tehingus tekitada kuuekohalise numbriga maksuriski. Suuremate tehingute korral võib maksukohustus ulatuda miljoni euroni, rääkis Grant Thornton Balticu partner ja maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve.
Saates tuleb juttu juriidiliste isikute vaheliste laenu- ja omakapitali struktureerimistehingute maksustamisest. Saatekülalised räägivad lähemalt Eesti tulumaksusüsteemi eripärast, mille tõttu maksustatakse debt push-down riski realiseerumisel kogu võõrvahendite või võõrkapitali võlakohustuse teenindamist.
Risk realiseerub ennekõike omandaja seisukohast pärast omandamist, rääkis Järve. Nõustajad kontrollivad ja teevad hoolsusauditi enne tehingut sihtühingule, mida ostetakse ning kui on mingid riskid, siis müüja annab enamasti vajalikud kinnitused ja tagatised. Kui riskid kolme aasta jooksul realiseeruvad, siis vastutus langeb müüjale ja tema peab riskid hüvitama. Väga keeruline on panna riski kompenseerimist või hüvitist ostu-müügilepingu tingimustesse müüjale, selgitas Järve.
Külas on Grant Thornton Balticu maksunõustamise juht Kristjan Järve ja maksu- ja tolliameti tulumaksuosakonna juht Madis Laas. Järve ja Laas arutlevad hiljuti maksu- ja tolliameti avaldatud juhendmaterjali vajalikkust, selle koostamise protsessi erinevate osapooltega ja selle mõju tehingutele. Analüüsitakse nii omanike väljaostmist, omaaktsiate omandamist ja seotud isikute vahelisi tehinguid, tuues välja tüüpilisi riskikohti ja soovitusi maksukohustuste vältimiseks.
Saadet juhib Ireene Kilusk.
Fotol vasakult paremale: Grant Thornton Balticu maksunõustamise juht Kristjan Järve ja Maksu- ja Tolliameti tulumaksuosakonna juht Madis Laas.
Foto autor: Andres Laanem. -
Sisuturundussarja "Ambitsioon" teises saates on külas Eesti parima juhi tiitliga pärjatud tippjuht, A. Le Coqi tüüriv Jaanus Vihand.
Empowerment Estonia juhtide kasvutreener Anti Orav ja saatejuht Hando Sinisalu uurivad Jaanus Vihandilt, kuidas väga edukat ettevõtet veelgi edukamaks teha ja mis tunne oli astuda Tarmo Noopi kingadesse.
Jaanus Vihand räägib ka, kuidas koostada A-klassi juhtimismeeskonda ja mis on need soovitused ja väljakutsed juhile, kes tahab, et tema meeskond oleks hästi kokkumängiv tippliiga tegija.
Fotol A. Le Coqi juht Jaanus Vihand.
Foto: Raul Mee -
Kuigi välismaalt töötajate värbamine on Eestist värbamisest keerukam, aeganõudvam ja kallim, peavad tööandjad seda erinevatel põhjustel tegema.
Lennukihooldusteenust pakkuva Magnetic MRO juht Risto Mäeots selgitab saates, et nende ettevõtet välistöötajateta poleks. Eestis pole seda teenust varem pakutud ja see on seetõttu tulnud nullist üles ehitada. Välistöötajad on üks kahest viisist vajalike oskustega töötajate puuduse leevendamiseks. Lisaks on riik tööõigust paindlikumaks muutmas, mis samuti tööturule uusi inimesi kaasata aitab.
Miks Eesti majandus välistöötajateta hakkama ei saa, kuidas välistöötaja aitab Eestis palku tõsta ja mis valearusaamad välismaalt värbamise ning paindliku töötamise kohta liiguvad, sellest räägivad saates Eesti majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Magnetic MRO juht Risto Mäeots ja hotellide Palace ning Radisson juht, Eesti Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp. Saatejuht on Rivo Sarapik.
Fotol Magnetic MRO juht Risto Mäeots.
Foto: Raul Mee -
Enefit Greeni juht Juhan Aguraiuja kinnitab saates “Energiatund”, et vaatamata valitsuse ootamatule otsusele sel aastal meretuuleparkide vähempakkumine ära jätta, arvestab Enefit Green oma plaane seades, et meretuuleparkide toetus pole mitte ära jäänud, vaid edasi lükatud.
“Nende stsenaariumitega me liiga palju ei arvesta, et seda üldse ei tule. Täna me ikkagi elame selles teadmiste ruumis, et toetus tuleb,” märgib Aguraiuja tuuleparkidest rääkiva saate teises osas.
Tema sõnul on meretuulepargi projekti finantseerimisel oluline asjaolu, et selle jaoks oleks tagatud tulukindlus, mida on taastuvenergia projektides võimalik saada kahte moodi. “Kas läbi pikaajaliste elektrimüügilepingute, mida meretuuleparkidega on väga raske teha, kuna neid rajatakse pika aja peale ette. See on just see põhjus, miks riik peab ulatama abikäe ja pakkuma seda kindlat tulugarantiid juhuks, kui turult ei osteta neid koguseid ära,” põhjendab Aguraiuja.
Saate esimeses osas räägib Sunly tuuleparkide projektijuht Sander Lõuk maismaatuuleparkide rajamisest ning nende käigus kohalikule kogukonnale ja omavalitsusele pakutavatest hüvedest. “Kohalike jaoks on odav elektrihind põhiline asi,” rõhutab Lõuk.
Saatejuht on Lauri Leet.
Fotol Nystedi meretuulepark Gedseri lähistel Taanis.
Foto autor Liis Treimann. -
Eksperdid hoiatavad, et praegune soodne olukord toetusmeetmetes, kus rahastamisprotsendid on erakordselt head, ei pruugi kesta kaua. Toetuse saamine muutub ajas järjest keerulisemaks, toetusmäärad pigem langevad ja nõuded karmistuvad.
Äripäeva raadio sisuturundussaates toovad Energexi juhatuse liige Leo Rummel, müügiinsener Robert Uibu ja müügijuht Tanel Rooba välja, et majanduslanguse ajal alustatud projektid ja investeeringud jõuavad valmis tõusu ajaks, mis annab konkurentsieelise.
Oluliste meetmetena nimetavad nad digipöörde ja ettevõtte varustuskindluse meetmeid. Toetust on võimalik nendest kahest meetmest saada 400 000 kuni pool miljonit eurot või kuni 70% projekti maksumusest.
Digipöörde toetus on mõeldud tootmise automatiseerimiseks, näiteks CNC-pinkide ja robotite soetamiseks, aga ka digitaliseerimiseks. Varustuskindluse meetme abil saab näiteks rajada päikesejaamu ja soetada akusid energiasalvestuseks. Tanel Rooba tõi saates näite, kuidas nad aitasid ühel ettevõttel just selle meetme abil vana diiseltõstuki uue elektrilise vastu vahetada ja lisaks ka päikesejaama rajamiseks toetust saada.
Energeetika- ja insenerikonsultatsiooni ning Euroopa Liidu rahastustaotlustega tegelev Energex on 8 aastaga Eesti ettevõtetele 120 miljonit eurot toetusi toonud. Firma aitab kaardistada vajadused, leida sobivad toetusmeetmed ja koostada taotlused. Nii ei pea ettevõtte enda töötajad kõiki Euroopa Liidu toetusega seotud regulatsioone ja nende nüansse ise selgeks tegema, sest see kõik võtab sadu tunde tööaega.
Kuula saatest, kuidas Energex aitab saada Euroopa Liidust toetusi, et tõhustada oma äri. Saadet juhib Tõnu Einasto.
Fotol Tanel Rooba, Robert Uibu ja Leo Rummel.
Foto: Tõnu Einasto -
Saates "Nimed müügitahvlil" võtavad Silver Rooger ja Mardo Kase Dominate Salesist fookusesse müügitöö kaks vaatenurka: kuidas müüjana ise tulemust mõjutada ning mida saab teha juht, et meeskond jõuaks soovitud sihini.
Arutelu keskmes on lihtne, kuid sageli alahinnatud valem aitamaks ennast või oma tiimi liiget tulemuseni. Veendu, et eduks vajalik korduste arv on piisav, kordused ise kvaliteetsed ning tugisüsteem (tehnoloogia, motivatsioon, distsipliin ja ajakasutus) paigas.
Praktilise ja detailirohke arutelu käigus jagavad saatejuhid kogemusi nii müügiinimese kui ka tiimijuhi vaatenurgast: kuidas arvutada eesmärgid tegevusteks, kuidas jälgida edusamme, ja mis rolli mängib tehnoloogia. Oluline järeldus: kui sa ei loo piisavat müügimahtu, ei ole ka eeldust tulemuseks – ükskõik kui hea su toode või pitch on.
Samuti tõstatatakse juhtidele mõeldud küsimus: kas kalendris on tegelikult aega tiimi arendamiseks või läheb kogu energia muude tulekahjude kustutamisele? Kuulaja saab kaasa tööriistad, kuidas viia ellu regulaarset kõnede analüüsi, treeninguid ja andmetel tuginevat juhtimist, et müügitulemus ei oleks juhuse, vaid süsteemi tulemus.
Foto: Pexels -
Kuidas saavad ettevõtted teha teadlasi kaasates hüppe uuele tasemele? Saates tuleb juttu teaduspõhise arendustöö tegelikust ajakulust, õppetundidest ja sellest, kuidas teadlaste kaasamine aitab fookust hoida ning uusi ärivõimalusi avastada.
Saates arutlevad KappaZeta kosmosemissioonide juht Martin Jüssi ja MyCeeni kaasasutaja Karl Pärtel, kuidas SekMo – sektorite vaheline mobiilsus – on andnud neile võimaluse kaasata teadlasi oma arendustegevusse. Räägime nii satelliidipiltide töötlemise algoritmidest kui ka biopõhistest ehitusmaterjalidest, mis sünnivad saepurust ja seeneniidistikust.
Milline on parim aeg teadlase palkamiseks? Kas riigipoolset kaasamismeedet on keeruline taotleda? Ja mida peaks silmas pidama, kui tahad teadusest kasu saada, mitte lihtsalt teadust teha? Milliseid ärivõimalusi võib teadlane sinu uksele tuua? See selgub lähemalt saatest.
Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Fotol Martin Jüssi ja Karl Pärtel.
Foto: Lauri Toomsalu -
Saates "Teeninduse teejuht" keskendume juhtimispraktikas igapäevasele, ent sageli alahinnatud tööriistale – tagasisidele. Kuidas muuta see pelgalt kohustuslikust formaalsusest tõeliseks dialoogiks, mis loob usaldust ja viib edasi?
Tagasiside teemal arutlevad stuudios juhtimiskoolitaja ja coach Ruti Einpalu ning Tele2 Eesti klienditoe tiimijuht Risto Kuuskla, kes jagavad kuulajatele nii teoreetilist vaatenurka kui ka praktilisi kogemusi.
Vestlusest selgub, et hea tagasiside on aus, hooliv ja selge ning tõeliselt mõjus ainult siis, kui see toimub usaldusliku suhte pinnalt. Arutletakse, miks traditsiooniline "tagasiside andmine" võib mõjuda suhet kahjustavalt ning kuidas edasiside – tulevikku suunatud ja võimalustele keskenduv suhtlus – võib olla sobivam tee eduni.
"Me ei taha tegelikult haiget teha – ja see on hea," rõhutab Einpalu, tuues esile inimliku külje juhtimises. Kuuskla lisab, et vaikiv tagasiside või ebaõige ajastus võivad viia inimesed lukku ja takistada arengut.
Saade pakub taipamisi, mida juhid saavad teha juba homme teisiti – alates regulaarsetest üks-ühele vestlustest kuni teadliku sõnakasutuseni.
Saadet juhib Kaubandus.ee juht Maarit Eerme.
Fotol: Juhtimiskoolitaja ja coach Ruti Einpalu, saatejuht Maarit Eerme ning Tele2 Eesti klienditoe tiimijuht Risto Kuuskla. Allikas: Äripäev -
Seekordse Terviseuudiste saate külaliseks on Narva haigla juht Üllar Lanno, kellega räägime Narva eripäradest, haigla juhtimisest ja tervishoiust laiemalt. Lanno on õppinud arstiks, kuid tema karjääri tähised on ravimiuuringufirma, prillid, autod, Merimetsa tervisekeskus, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, pandeemia ajal Confido ja nüüd Narva haigla.
Lannol on Eesti tervishoiust konkreetsed seisukohad ja mõtted, kust saaks raha kokku hoida. Narvas on ta jätkanud eelmise juhi Alo Kõrgvee juurutatud eesti keele kasutuselevõttu ning valmistub haigla juurdeehituseks ja suurremondiks. Lihtsamaks aga piirilinnas ei lähe, kuna 10 aasta pärast on kogu Eestis praegusest 1000 arsti vähem ehk kui praegu meelitab ta arste vastuvõtte tegema kõrge palgaga, siis peatselt kaob ka see variant.
Küsimusi esitab Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu, saate toimetab Violetta Riidas.
Fotol Narva haigla juht Üllar Lanno
Foto autor Violetta Riidas -
RE Kinnisvara elamispindade tiimijuht Kristin Kongi väidab saates „Ruutmeetrite taga“, et tema sõnul pole seda näha, et uusarenduste turul peaksid soodustused täiesti läbi saama.
Kongi toob välja, et eelmise aasta lõpp oli soodustuste osas aktiivsem ning mõnevõrra on neid vähemaks jäänud. Arendajad ei saa soodustuste pakkumisi praegu aga kindlasti lõpetada, sest laojääk on suur ja inimeste ostuhuvi uusarenduste osas pole veel piisavalt suur.
“Seda ma praegu ei näe, et arendajad hakkaksid soodustusega täielikult lõpetama. Mingi väike komm jääb ikka,” sõnab Kongi.
Kongiga nõustub selles osas ka saate teine osaline, Arco Vara kinnisvara analüütik Mihkel Eliste. Eliste sõnul on enne uut võimalikku hinnatõus märksõnaks see, et pakkumiste arv peab vähenema.
“Kui aasta teises pooles pakkumiste kasv taandub, siis saab oodata üleüldist elamispindade hinnatõusu, mis esialgu toimub järelturul, aga kõik see juht alles järgmisel aastal,” sõnastab saate teise osa alguses telefoniintervjuus Eliste.
Saates räägime muu hulgas veel seda, et millised on need korterid, mida praegusel hetkel ostja eelistab, mida räägitakse turuosaliste vahel ning prognoosime nii turu aktiivsust kui hinnataset.
Saatejuht on Lauri Leet. -
Saates "Fookuses: tark tööstus" on külas väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kategoorias tänavu aasta tehase tiitli võitnud trükitööstuse K‑Print OÜ ekspordijuht Karol Karu, kelle eestvedamisel on ettevõte võtnud kasutusele tehisintellekti, mis võimaldab sissetulevad tellimused minutitega tootmistellimusteks vormistada. Räägime, mis pani tehisintellekti poole vaatama ja millise lahenduseni ettevõte jõudis.
Saadet juhib Harro Puusild.
Fotol: Karol Karu. Autor: Harro Puusild -
Meile kõigile, eriti juhtidele, meeldib nõu anda ja probleeme lahendada. Inimene tuleb oma teemaga ja kohe on selle kohta nii palju öelda: häid mõtteid, isiklikke kogemusi, suurepäraseid lahendusi… Fantastiline, ma tean täpselt, kuidas seda lahendada!
Michael Bungay Stanieri - tuntud ka kui „no bullshit man“ - universaalne suhtlemisõpik ja juhtimise bestseller „Nõuannete lõksus“ pakub äratundmist, head huumorit ja tõhusaid võtteid, kuidas mitte tormata kohe nõua andma, olla pisut kauem uudishimulik.
Kas tunned endas ära seletaja, päästja või kontrollija tüüpi nõuandja-koletise? Milline inimene või olukord käivitab sinus vastupandamatu soovi nõu anda? "Äripäeva raamatuklubi" saates jagavad oma kogemusi aastaid suuri loovmeeskondi juhtinud, aga täna vaba mehena tegutsev turundusekspert Karl Multer ja juhtide treener, coachingu eestvedaja ja õpetaja Peep Aaviksoo. Jutujuhi rollis on Äripäeva konverentside programmijuht, suhtlemistreener Aira Tammemäe.
Fotol vasakult: Aira Tammemäe, Peep Aaviksoo ja Karl Multer. Autor: Andres Laanem -
Selveri plaanist luua oma logistikakeskus on Eestis räägitud juba üle 15 aasta. 2023. aasta septembris loodi selleks aga eraldi ettevõte NG Logistics ning poolteist aastat hiljem on keskus püsti, ligi 140 uut inimest tööle värvatud ning välja õpetatud. Kuidas uut logistikakeskust „nullist sajani“ käima lükata, rääkis „“Logistikauudised eetris“ saates ettevõtte tegevjuht Mario Kõiv.
Ehkki NG Logistics on osa NG Kapital grupist kuhu kuulub palju erinevaid ettevõtteid ning tema emaettevõte on hoopis jäätisetootjana tuntud Balbiino, sai selle loomine alguse siiski samasse gruppi kuuluva Selveri vajadusest võtta kogu logistika oma kontrolli alla.
„Oma logistikakeskus on ainuvõimalik lahendus kui tahta teha investeeringuid ja arendusi, mida teenusepakkujad ei ole arusaadavalt valmis tegema. Nüüd on meil vabadus arendada süsteeme, mis vastavad just meie vajadustele ja ettevõtte äristrateegiale,“ tõi Mario Kõiv välja peamise põhjuse, miks logistikateenuste sisse ostmine lõpetati.
Asukohavalikul oli kaalumisel kaheksa erinevat võimalikku piirkonda, millest lõpuks otsustati Lasnamäe ja Maardu vahelise piirkonna, täpsemalt Vana-Narva maanteega ristuva Paemurru tänava kasuks. „See koht pakub head ligipääsu meie töötajatele, kellest suur osa elab Lasnamäel, samuti sobis kõige paremini ka logistikakeskuse muudele nõudmistele,“ lausus Kõiv.
Suuresti just tänu sellele polnud ka töötajate leidmine nii keeruline nagu arvata võinuks. Pigem vastupidi. „Oli juhuseid, mil mees tõi naise töövestlusele ja küsis siis, et kas mina saaksin ka kandideerida? Ehk inimeste huvi meile tööle oli väga suur, küll aga oli suur väljakutse nende koolitamine olukorras, kus keskust alles ehitati ja reaalset praktikat polnud võimalik pakkuda,“ nentis Kõiv ja lisas, kokkuvõttes andis see neile aga idee NG Akadeemia loomiseks, kus järjepidevalt uusi talente koolitatakse ja mis tagab erinevatel tasemel spetsialistide olemasolu ka tulevikus.
Milliseid uusi tehnoloogilisi lahendusi uue keskuse rajamisel kasutusele võeti, mida saanuks teha teisiti ja millised on NG Logisticsi tulevikuplaanid, sellest saates põhjalikult räägitaksegi. Ühtlasi saavad vastuse küsimused, mida eelmisel nädalal toimunud konverentsil „Laoseis 2025“ osalenud Mario Kõivu käest küsisid, kuid mis toona ajapuudusel vastamata jäid.
Saatejuht on logistikauudised.ee toimetaja Tõnu Tramm, „Logistikauudised eetris“ saatesarja toob kuulajateni Digimeerik.ee
Foto: Tõnu Tramm Fotol: NG Logisticsi juhatuse liige Mario Kõiv „Logistikauudised eetris“ saate salvestusel. -
Maru Betoonitööde tegevjuht Taavi Varb (pildil paremal) hakkas andmete jälgimisega tegelema 2012. aastal, kui pärast esimest tegevusaastat tekkis küsimus, miks tulemused sellised on ja milline see turg üldse on. Sellest ajendatuna hakkas ta võrdlema ettevõtete majandusaasta aruandeid, esimene Excel valmis 2012. aastal ning ettevõtte eesmärgid muutusid realistlikumaks.
Ühe andmetest saadud ahaa-efektina kirjeldab Taavi Varb hetke, kui kliendibaasi analüüsides sai selgeks, et hinnapäringud, käive ja kasum tulevad sageli erinevatest kohtadest. „Ühed tegevused on need, millega me raha teenime, teised need, kust käivet saame. Kolmandale kulutame oma eelarvestamise energiat ja pakkumised tulevad hoopis neljandast kohast,“ kirjeldab ta. „Seega tuleb kasumliku töö osakaalu suurendamisega pidevalt ja tõsiselt tegeleda.“ Andmetele tuginedes on Varb juhina teinud ka ebapopulaarseid otsuseid, näiteks keeldunud pakkumiste tegemistest, mis kasumit ei too.
Tulevikus on Varbil ambitsioon sisemiste protsesside analüüsimisel veel täpsemaks muutuda. Oluline on mõista, kuid palju tehakse tööd, mille eest klient maksab ning protsesse ka vastavalt optimeerida. Näiteks Aalto Ülikool Soomes uuris ehitusplatsidel toimuvat ja leidis, et tööd tehakse seal 20 protsenti tööajast. “Olgu see töötamine siis määratletud kuidas tahes, kuid milline erinevus see oleks, kui suudaksime selle protsendi tõsta 25 peale,” kommenteerib Varb.
Varb arvab, et Eestis kiputakse liiga sageli oma tegevuskeskkonda, tegevusala ja ettevõtet täiesti eriliseks pidama. „Tegelikult on äri väljakutsed üldistatavad, olgu tegemist ehitusettevõtte, ravimifirma või kohvikuga,“ ütleb Varb. Kui ettevõttes tahetakse juurutada andmepõhist juhtimist, siis tuleks arvestada vähemalt aastaga, ilmselt isegi pikema ajaga. Olles enesearendamise ja koolituse usku, soovitab ta alustada oma ettevõtte sisemisest analüüsist, kuid vajadusel tuleb kaasata koolitusi või konsultatsioone.
Saate teises pooles kommenteerib Net Groupi asutaja ja tegevjuht Priit Kongo Eesti ettevõtete üldist digitaliseerituse taset. Tema hinnangul võiks AI kasutusele võtmine vähendada digilõhet ettevõtete vahel: „Chat-GPT on väga lihtne kasutada ja ma näen, et need, kes on olnud digitaliseerimisel ettevaatlikumad, jõuavad selle abil kiiremini järele. Igal juhul annab AI juhtidele võimaluse katsetada.“ Ta toob näite oma praktikast: „Juht, kes ei saanud googledamisega hakkama, kuid suhtleb ja tuleb toime Chat-GPTga, nägi sel ka väärtust ning selle tulemusena kasvatas ta tänavu oluliselt tehnoloogiasse minevaid investeeringuid.“ -
Eesti hinnatuimate personalijuhtide sõnul on tööandja maine väärtuslik valuuta, kuid selle peab iga kord uuesti välja teenima.
Saates „Töö ja palk“ on külas personalijuhtide raskekahurvägi: Maris Viires Helmesest, Maarja Mölder Ragn Sellsist, Ingrid Viinapuu Teliast, Age Leedo LHVst ja Kadi Piikov Eesti Energiast. Fookuses on mitmesugused tunnustused, mida tööandjad saavad – Unistuste tööandja, Ihaldusväärne tööandja, TOP Tööandja, Atraktiivne tööandja ja nii edasi. Kõik saatekülalised esindavad organisatsioone, mis figureerivad pidevalt nende konkursside eesotsas.
Stuudios arutatakse, mida need tiitlid organisatsioonidele annavad, kas ja kuidas need aitavad talente ligi tõmmata ning millist vastutust ja pinget need endaga kaasa toovad. Saatekülalised nendivad üksmeelselt, et maine käib neist sageli ees, aga kui inimene tööle tulles neid ootusi ei kohta, saab väga ruttu selgeks, et midagi on valesti, ja sellel on hind.
Saates rõhutatakse, et kuigi mõnel konkursil, näiteks Unistuste tööandja valimisel, on kriteeriumiks ka oma töötajate ja juhtide hinnang, hindavad enamiku tiitlite puhul tööandjaid tavalised inimesed tänavalt. See tähendab, et kuvand sünnib suuresti reaalselt tehtud töö ja inimeste kogemuste põhjal.
Kuidas alustada, kui soov saada tunnustatud tööandjaks on alles esimeses faasis? Saate lõpus jagavad külalised praktilisi soovitusi – näiteks toovad nad välja, et hea juhtimine ei ole boonus, vaid inimõigus. Ja et tööandja kuvand peab olema aus: lubadused, mida antakse, peavad tööle tulles ka tegelikkuses kehtima.
Saadet juhib Personaliuudiste juht Helen Roots.
Foto: Andres Laanem -
Tööandja ravikindlustus tagab kiirema juurdepääsu eriarstiabile ja katab ka hambaravi, psühholoogilist nõustamist ja muid raviteenuseid. Motivatsioonipaketis on see kõrgelt hinnatud, selgub saatest.
BTA Kindlustuse isikukindlustuse tootejuhi Jana Mängeli sõnul lükkuvad tänu kindlustusele ravijuhud kaugemasse tulevikku või tuleb neid üldse harvem ette.
If Kindlustuse isikukindlustuse riskijuht Evelin Strikholm leiab, et tervishoiuteenuste hinnatõusu tõttu tuleks maksuvaba piirmäära tõsta. Alates 2018. aastast kehtib tööandjale eraravikindlustuse kindlustusmaksele maksuvabastus kuni 400 eurot töötaja kohta aastas.
„Tihtipeale on riiklikult rahastatud raviteenustele pikad järjekorrad. Seetõttu sõlmib üha rohkem tööandjaid oma töötajate kaitseks ravikindlustuse lepingu. Täiendav ravikindlustus on osutunud praktikas vajalikuks ja ühtlasi on kõrgelt hinnatud osa töötajate motivatsioonipaketist,“ lisas ta.
Eesti kindlustusturul pakuvad tööandja ravikindlustust seitse kindlustusandjat: BTA, Compensa Elukindlustus, ERGO, If Kindlustus, LHV Kindlustus, PZU ja Seesam.
Saates arutatakse, mida tööandja ravikindlustus annab tööandjale ja töötajale, millised teenused kuuluvad ravikindlustuse alla ja millised takistused on selle levikul. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Jana Mängel ja Evelin Strikholm.
Foto: Juuli Nemvalts -
E-kaubanduse arengu ja tuleviku saates keskendume Eesti e‑poodide välisturgudele laienemise kogemustele ja õppetundidele. Selgub, kuidas valida sobivaid sihtturge, millised takistused ootavad alguses ees, milliseid turundus‑ ja tarnekanaleid kasutada ning miks mõni turg võib osutuda keerulisemaks, kui algselt paistab.
Külalisteks on Seiki juht Rudolf-Gustav Hanni ja Mugavik Barefooti kaasasutaja Brita Vibo, kes jagavad oma praktilist teekonda ekspordi käivitamisest kuni logistika ja klienditeeninduse nüanssideni. Mõlemad ettevõtted on leidnud edu väga erineval moel – Seik tegutseb täna rohkem kui 15 keeles ja riigis, samas kui Mugavik Barefoot müüb ilma tasulise reklaamita kaupa lausa 60 riiki.
Lisaks jagatakse nutikaid soovitusi: miks ei pea kohe investeerima uude brändi, kuidas testida turgu minimaalse kuluga, ja millal on kasulik kasutada tehisintellekti tõlkimiseks või klienditoeks. Nii Rudolf kui Brita rõhutavad kohaliku tunnetuse ja paindliku logistika tähtsust – olgu selleks tarnepartnerite valik või makseviiside kohandamine turuspetsiifiliselt.
Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest.
Fotol: Seiki juht Rudolf-Gustav Hanni, Mugavik Barefooti kaasasutaja Brita Vibo ja saatejuht Kuldar Kullasepp. Allikas: Äripäev - Visa fler
