Avsnitt
-
„Teabevara tund“ keskendub seekord lõpetamise ja loobumisega seotud keerulistele otsustele nii äris kui ka eraelus. Stuudios on psühholoog ja tippjuhtide koolitaja Mare Pork ning koolitaja Heiti Pakk. Vestlust juhib Äripäeva teabekeskuse juht Liivi Kedelauk.
Saate teema on ajendatud Äripäeva uuest juhtimisraamatust „Lõpetamine“, mille autor on Annie Duke. Koos näidete ja analüüsiga vaadeldakse lähemalt mitmeid loobumisega seotud teemaderinge: mis on lõpetamise puhul peamised takistused, millal on loobumine allaandmine, millist kasu võib loobumine inimesele tuua jne.
„Loobumine millestki või millegi lõpetamine on üks raskemaid otsuseid ja üks põhjustest on meid ümbritsev visaduse ja edasipürgimise kultuur. Kui tunned, et on liiga vara loobuda, siis tegelikult on õige aeg,“ leiab Heiti Pakk. Mare Pork selgitab, et see, mis inimesi motiveerib igal juhul jätkama, on ilmajäämise hirm: „Küll oleks tore, kui inimesel ei oleks meeleheitlikku vajadust millegi järele, see kramplikkus ja meeleheide teevad asja raskeks.“
Fotol vasakult: Heiti Pakk ja Mare Pork. Autor: Andres Laanem -
Tallink Grupi 35. aastapäevale pühendatud saate külaline on kontserni juhatuse esimees Paavo Nõgene.
Räägime juhtimisest – kas regiooni suurima laevandusettevõtte juhtimine on erinev teatri juhtimisest. Kui jah, siis mille poolest?
Samuti tuleb juttu Tallinki organisatsioonikultuurist, töötajate hoidmisest ja värbamisest, ettevõtte jätkusuutlikkusest ja arenguplaanidest ning Eesti turismipotentsiaalist.
Paavo Nõgene arvates peaks Eesti riiklik turismiarendus pöörama hetkel rohkem tähelepanu lähiturgudele (Soome, Rootsi, Läti), kust on lihtne Eestisse reisida, mitte niivõrd kaugematele riikidele, kuhu käib päevas heal juhul ainult paar lennukit.
Pikemalt räägime ka sellest, kuidas Tallinkil on õnnestunud COVIDi kriisist taastumine ning millised otsused ja tegevused on aidanud taastumiskurssi hoida.
Saatejuht on Hando Sinisalu.
Fotol Paavo Nõgene.
Foto autor: Liis Treimann. -
Saknas det avsnitt?
-
"Kui ma ülikooli lõpetasin, siis isa ütles, et mis sa seal teiste juures ikka töötad, tule parem minu juurde tööle. Nii ma paati astusin ja tundub, et lähen pensionile ka Büroomaailmast," jagas Büroomaailma müügi- ja turundusjuht Kristiine Ross enda pika karjääri algust isa rajatud ettevõttes Büroomaailm.
Esmakordselt kuuleme saates “Võitjate põlvkonnad” lausa kolme põlvkonna ja kümne pereliikme mõtteid selle kohta, kas ja miks tasub töötada pereettevõttes.
Uurisime, miks Jüri ja Margarita Rossi lapsed Kristine ja Margus on kogu oma karjääri pereettevõttes veetnud ning mille pärast nad mõlemad soovivad, et nende lapsed ka mujal töökogemust omandaks.
Meeleolukas vestluses arutame Büroomaailma vedava Jüri Rossi, tema laste ja lapselastega, kas ja mis vanuses peaks noori hakkama pereäriga kurssi viima, et noortes tekiks soov samas valdkonnas tegutseda.
Vestluses osalesid enda vahetute mõtetega kõik kolm generatsiooni. Saade on salvestatud pereettevõtjate konverentsi laval. Intervjuu viisid läbi “Võitjate põlvkonnad” saatejuht Jana Palm ja Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Fotol: Perekond Rosside kolm põlvkonda. Foto autor: Raul Mee
Pereettevõtjate liikumist toetab Büroomaailm.
Juba 29. augustil toimub järjekordne Pereettevõtjate konverents, mida võõrustab pereliikmetega koos äri tegev Urmas Sõõrumaa enda Raplamaal asuvas Pühali Hea Elu Keskuses. Konverentsil arutame, kuidas teine põlvkond ettevõtte uutesse kõrgustesse viib, uurime, miks vanemate eeskuju laste karjäärivalikuid mõjutab ning psühholoog annab näpunäiteid, kuidas lahendada kriise ja konflikte olles ise nii pereliige kui ka kolleeg. -
Saates Mets ja majandus on külalisteks on metsandusettevõtte Eesti Metsameister kaasasutaja ja nõukogu esimees Taavi Lellep ja tegevjuht Joel Lobjakas. Tosin aastat turul olnud peamiselt erametsade majandamisele keskendunud ettevõtte juhid räägivad ettevõtte käekäigust, kriisidest ja erametsanduse perspektiividest Eestis.
Eesti metsandus- ja keskkonnapoliitikast rääkides tunnistavad Lellep ja Lobjakas, et vahel jääb tunne, nagu keskendutaks poliitika- ja seadusloomes rohkem piirangute kehtestamisele, kui metsa pikaajalisele elujõu säilimisele. „Pikka plaani metsanduses ei näe,“ sõnab Lellep.
Saatejuht on Toomas Kelt.
Fotol paremalt Eesti Metsameister kaasasutaja ja nõukogu esimees Taavi Lellep ning tegevjuht Joel Lobjakas. Pildi autor: Toomas Kelt. -
Eesti infoturbestandardi (tuntud ka lühendi E-ITS järgi) kohustuslaste hulka kuulub väga erineva suuruse ja erineva IT-kasutusega organisatsioone. Ühtlasi on nad oma tehnilised lahendused üles ehitanud eri aegadel ja eri viisil. Ka nende IT-vajadused on üsna erinevad. Kuidas neis tingimustes standardit rakendada? Kellele on see kohustuslik ning millal on infoturbestandardit mõistlik rakendada vabatahtlikult?
Stuudios avavad neid küsimusi Telia Eesti automatiseeritud küberkaitsekeskuse juht Reimo Lepp ja küberturbe insener Ivo Malve. Saadet juhib ITuudised.ee juht Indrek Kald.
Foto: Ken Rohelaan -
Räägime rahapesu tõkestamisest, sest Euroopast on peagi oodata reegleid, mis toovad ettevõtjatele kaasa uusi kohustusi. Täpsemalt tuleb juttu Euroopa Parlamendis vastu võetud reeglite paketist, mille eesmärk on üleeuroopalisi rahapesuvastaseid reegleid ühtlustada.
Juttu tuleb sellest, mida peavad ettevõtjad praegu ning reeglite jõustumisel tegema ning millised on trahvid eksimisel. Räägime ka järelevalvest, sularahatehingutele tekkivatest piirangutest, jalgpalliklubide rahapesuriskist ning sellest, millised huvigrupid veel rahapesuvõitluse fookusesse satuvad.
Vandeadvokaat Maarja Lehemets (vasakul) ja rahapesuvastase võitlusega tegeleva tehnoloogiaettevõtte Salv andmekaitsespetsialist Silja Hundt (paremal) räägivad, milliseid õiguseid saab juurde Rahapesu Andmebüroo ja milline roll on turvalisel andmevahetusel rahapesuga võitlemisel. Saadet juhib Gregor Alaküla.
Foto: Gregor Alaküla. -
Kinnisvaraturul on mitu põnevat asukohariiki, kuhu Eesti investorid on oodatud. Skover Kinnisvara juhi Sanders Skoriku sõnul on Dubai üks neist, mille kiire areng on linnast teinud rahvusvahelise ärikeskuse.
Need, kes plaanivad kinnisvara soetada investeeringuks, võivad Skoriku kogemustele toetudes oodata paremat tootlust, kui seda pakub meie endi kinnisvaraturg.
Viimase kümne aastaga on Dubai palju selleks teinud, et välismaine investor ennast mugavalt tunneks ja tahaks emiraati raha juurde tuua. Ka viisarežiim soosib kinnisvara omandamist. Lisaks on ehituses kehtestatud standardid, millele uued hooned peavad vastama – seega võiks vaadata just neid objekte, mille valmimisaeg on vähem kui kümme aastat, soovitas Skorik.
Kuula saatest, millistele investoritele sobib Dubai ja mida tuleb selles piikonnas äri tehes teada. Ka arutame, kuidas leida investeeringuks sobiv piirkond, mis on atraktiivne ka kümne aasta pärast, ning millised müüdid on Dubai kohta ikka veel liikvel ja miks neid kõiki uskuda ei maksa.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Foto: SIPA/Scanpix. -
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Mis täpsemalt Liit tegema hakkab ning kuidas on plaanitud koostöö riigi ja eelkõige Kliimaministeeriumiga, räägivad Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok ja Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas. Lisaks tuleb juttu ka Euroopa Liidu rohetulevikust ning Eesti rohetehnoloogia rollist rohepöördes.
Kristi Klaas ütles, et tugevaid partnereid on riigil alati vaja ja kliimaseaduse loomise protsess on toonud kaasa väga palju diskussioone selle üle, kuidas edasi liikuda. Kliimaseadusega riik proovibki omalt poolt tekitada ka tellimust ja nõudlust vähese heitega tehnoloogiate järele.
"Kliimapoliitika on selline ühendatud anumate süsteem. Kes teeb rohkem, kes teeb vähem ja kuhu see tasakaalupunt seada. Me oleme huvitavaid arvutusi teinud, et hinnata seda, kui palju kasvuhoonegaaside heite kohta suudavad erinevad sektorid pakkuda lisandväärtust ja töökohti. Need arvutused näitavad seda, et mida suurem on lisandväärtus, seda soodsamaks numbrid lähevad nii heite kui töökohtade poole pealt." sõnas Klaas.
Kuidas riik omalt poolt rohetehnoloogiaid veel toetada kavatseb ning millised on roheettevõtete ootused nii Eestis kui Euroopas, saab kuulata juba saatest.
Saadet juhib Mart Valner.
Fotol: Kristi Klaas. Autor: Raul Mee -
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus.
Kuigi kõik kustutatud firmadest polnud mikroettevõtted, oleks paljusid aidanud rakendus, mis genereerib lihtsalt ja mugavalt aastaaruande ning esitab liidesega selle ka äriregistrile, usub ettevõtte IamANN OÜ asutaja Grete Michelson. Tema sõnul ongi rakendus Minuaastaaruanne.ee tööriist neile.
„Nad saavad nüüd ise teha oma aastaaruande, rõhk on sõnal ise,“ selgitas Michelson.
„Me Eestis küll reklaamime, kui lihtne on ettevõtteid luua ja tegevusega alustada, kuid aruandlusega oleme jätnud mikroettevõtted üksi. Rakendus on selliselt välja töötatud, et klient saab ilma raamatupidamises teadmisi omamata aastaaruande kokku panna. See on suur leevendus ettevõtetele, millel pole tegevusi, aga peavad esitama aastaaruande,“ kinnitas ta.
Kuula saates Grete Michelsoni selgitusi, kuidas rakendus töötab, kellel on sellest võita ja kas tüütu tegevus ehk tšekkide skanneerimine on ikka vajalik.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol: Grete Michelson. Autor: Juuli Nemvalts -
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Tema sõnul tuleb hoopis leppida teadmisega, et ebastabiilsus on uus normaalsus ja sellega toimetulekuks tuleb end harjutada. Ent ka selle harjumuse tekkimine eeldab ikkagi muutust, kas siis mõtlemises või kultuuris.
Seekordses “Rohepöörde praktikute” saates arutletakse ESG S-osa üle. Kuigi retsepte ei jagata, saab kuulaja põhjaliku kirjelduse selle kohta, milline on kestlik meeskond ja mille koosmõjul vastupidavus tekib. Kuuleme ka seda, mis määrani on paindlikkus töösuhetes kasulik, mis juhul teenib töötajale autonoomsuse andmine eesmärki ja kas hierarhiatest peaks püüdma lahti saada. Saame aimu ka sellest, kas ESG S-osa diskrimineerimise ja mitmekesisuse põhimõtted on päris probleemid või miski muust maailmast imporditu.
Nendel teemadel vestlevad TalTechi Ärikorralduse instituudi vanemlektor Liina Randmann ja saatejuht Kerttu Metsar.
Fotol: Liina Randmann. Allikas: Äripäev -
Lapsed pöörduvad reumatoloogi juurde peamiselt ülekoormusest tingitud jalavalude tõttu ja siis on peamiseks raviks puhkus. Vahel on mured aga tõsisemad ja siis on enamasti tegemist juba põletikulise liigeshaigusega.
Juttu tuleb ka sellest, kas kõik lapsepõlvetraumad annavad endast vanemas eas tunda ja millega riskitakse, kui lapse põletikulise liigeshaiguse ravi jäetakse pooleli.
Kõigest sellest on Terviseuudiste saatesse rääkima tulnud Tallinna Lastehaigla reumatoloogiateenistuse juhataja Liis Tõnisberg. Saadet juhib Violetta Riidas.
Fotol dr Liis Tõnisberg
Foto autor Violetta Riidas -
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
"See pigem on selline pettuse valdkond, kui müügimees müüb ja oskab kõik tooted maha müüa. Pettusega saab ka raha teenida. Aga kas see on müümine või kas see on siis hea müügimees, kes pähemäärimisega tegeleb," mõtiskles Ilves. Tema hinnangul on kõige parem turundus suust suhu leviv positiivne reklaam.
Ilves räägib saates, kuidas fookuse hoidmise ja hooajalisusega toimetulek on aidanud ettevõttel jääda edukaks ka keerukatel aegadel.
Lisaks ärilistele tippudele tuleb saates juttu ka ettevõtte loomise algpäevadest ja meeskonnatööst ning iseseisvumisest. Mis on olnud peamised ja värvikad hetked selle perioodi jooksul, milliste raskustega on ettevõte pidanud kokku puutuma ja millised on peamised väljakutsed, püsimaks Baltikumi turul konkurentsis.
Saadet juhib Alyona Stadnik.
Fotol: Alari Ilves. Autor: Alyona Stadnik. -
Eesti esimene jäätisemeister Evald Rooma, keda rahvasuus Onu Eskimoks kutsutakse, oli esimene, kes alustas jäätise tööstuslikku tootmist Eestis. Ta pärandas oma originaalretseptid Balbiinole, mida kasutatakse tänase päevani.
AS Balbiino turundusdirektor Anne Tääkre rõhutas, et nagu originaalretseptides, on ka tänapäeval kohalikul toorainel oluline osa. Enamik kasutatavast koorest on pärit Eestist. Saates selgitas Tääkre, et uute maitsete väljatöötamine on pikaajaline protsess, mis kestab vähemalt aasta. See hõlmab turu-uuringuid, paljude maitsekombinatsioonide katsetamist ja lõpuks toote jõudmist testgrupini. Ühtlasi maitstakse Balbiinos igal hommikul kogu eelmise päeva toodangut, et selle kvaliteedis veenduda, “Töötajatel ei ole selle vastu midagi,” kinnitas Tääkre, sest jäätis maitseb kõikidele.
Kaitseministeerium korraldab pilootprojektina reservväelaste nädalat. Sellega seoses tõi Balbiino turule Reservväelaste jäätise, mis on pakendatud digilaigulises mustris. "Iga müüdud jäätise pealt läheb 100% teenitud kasum Reservväelaste fondi, mis toetab nende varustuse soetamist ja suhtluse edendamist. See on meie viis, kuidas toetame Eesti kaitsevõimet," selgitas Tääkre.
Kuidas käib tootearendus jäätiseäris? Milline Skandinaavias populaarne maitse on Eestis välistatud? Kuidas pääseda jäätise testgruppi? Millised on peamised erinevused tänase tootmisprotsessi ja Onu Eskimo aegse tootmise vahel? Nendele küsimustele saab vastuse saatest, saadet juhib Keit Ausner.
Foto: Anne Tääkre. Autor: Mari Rostfeldt -
Aasta investori tiitliga pärjatud Marko Oolo, kes on oma portfelli juba suutnud kasvatada nullist enam kui miljoni euroni, tõi saates esile rikkaks saamise kolm põhikomponenti, mis on olulised miljonilise portfelli jõudmiseks.
“Need on algkapital, aeg ja tootlus,” rääkis Oolo värskes “Investeerimisportfell 2030” saates.
Üldiselt neid kolme samal ajal ei ole, tõdes ta. Noortel investoritel on vähem algkapitali, kuid rohkem aega, vanematel investoritel aga vastupidi.
Oolo meenutas saates oma investeerimisteekonna algust, kui pani fookuse sissetuleku suurendamisele. “Tootlus tuleb hiljem lumepalliefektina kaasa,” lisas Oolo.
Aasta investor rõhutas, et eduka portfelli loomine ja rikkaks saamine ei sõltu ainult finantskapitali olemasolust ja tootlusest, vaid ka sellest, kui palju aega investoril on kapitali kasvatada. Ta on kindel, et kui noor inimene suudab säästa 30–50% oma sissetulekust ja teeb tarku finantsotsuseid, on miljonäriks saamine vältimatu.
Lisaks rääkis Marko Oolo põhjalikult investeerimisportfelli koostamisest ja haldamisest. Tema alustas oma investeeringute haldamist Exceli tabelitega, kuid nüüd on ta liikunud üle enda välja töötatud portfellihaldustarkvarale, mis võimaldab portfelli efektiivsemalt jälgida. Ta ütles, et investeerimisajaloo hoidmine ja süstematiseerimine on oluline, et mõista oma investeeringute tootlust ja teha tulevikus informeeritud otsuseid.
Tema sõnul on küll oluline jälgida turutrende ja makromajanduslikku olukorda, kuid teha otsuseid pigem oma pikaajaliste eesmärkide ja strateegiate põhjal.
Saadet juhib Andre Anni Äripäeva börsitoimetusest.
Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.
Fotol: Marko Oolo. Autor: Julia Laidvee -
Büroohooned vahetavad ruumiprogrammi, töökoht teiseneb, ESG ja renoveerimine muutuvad uueks normaalsuseks, kinnitavad ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ RE Kinnisvarajuhatuse liige ja vanempartner Monica Meldo ning Baltic Horizon Fundi juht Tarmo Karotam.
„Oleme ESG vaates suhelnud päris palju kinnisvaraomanikega,“ rääkis Meldo,“meil on portfellis 400+ hoonet ja oleme täheldanud, ettevõtteid, kes on väga palju tegelenud ESG-ga ja on ettevõtteid, kelle jaoks on ESG prügisorteerimine, päikesepatareide panek katusele. Täna on sellesse suhtumine väga erinev. Me ise näeme, et see saab olema päris tuntav konkurentsieelis mingi perioodi ja mingi perioodi, kui see jõuab rohkem igale tasandile, see on kaotus pigem, et sa pigem ei püsigi konkurentsis, sest see hakkab ülevalt poolt pihta suurematest ettevõtetest. See aasta on esimene aruandluskohustus. Täna kohalik üürnik ei küsi kõiki neid nüansse. Suuremad rahvusvahelised firmad küsivad täna, missuguseid ESG nõudeid omanik, üürileandja täidab.“
Covidi ajal suruti inimesed tagasi kodudesse, tõdes Karotam üleilmse pandeemia mõju kohta büroohoonete rahvusvahelisele turule. „Seda oli eriti näha suurtes linnades, kus paljudel nii palju elamispinda käes ei ole, kui keskmiselt meil. See adopteerimine võttis kindlasti aega, siis loodi kuskil mingi oma nurk. Aga vahemaad on kindlasti midagi muud …“ lisa ta suuremaid välisriike võrdluseks tuues. „See siis räägib selle kasuks, miks just Baltikumis inimene on pigem tagasi tööle tulnud, teda oodatakse …. Meil sundi on vähem – kui seda üldse saab nimetada sunniks. Aga väga suured CEO-d on välja öelnud, et nüüd kõik kontorisse! Ja on öelnud, et kui ei tule, siis vaatame, kas me töölepinguga üldse jätkame.“
Saates eksperdid analüüsivad büroohoonete turgu praegusel hetkel ja teevad prognoose, mida on oodata käesoleval, ent ka järgmisel aastal. Lisaks on saates juttu lähemalt ESG-st, büroohoonete renoveerimisest, erinevatest kasutusviisidest, koostöötamiskeskustest, tulevastest töökoha trendidest.
Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson.
Fotol (autor: Siim Sultson, Äripäev/Kinnisvarauudised.ee) RE Kinnisvarajuhatuse liige ja vanempartner Monica Meldo ning Baltic Horizon Fundi juht Tarmo Karotam. -
Tallink Grupi juhatuse liige Piret Mürk-Dubout vastutab juba viiendat aastat Eesti lipulaeva kommertsvaldkonna töö ja tulemuste eest.
Kuigi paljude inimeste jaoks seostub Tallink eelkõige laevadega, on ettevõtte erinevaid tegevusvaldkondi kokku võttev märksõna hoopis elamus, oma külalistele emotsioonide pakkumine. Ja seda nii maal kui merel. Olgu selleks siis reisielamused, kultuurielamused, maitseelamused, ostuelamused - Tallink Grupp oma 5000 töötajaga pakub juba aastakümneid, seda kõike tipptasemel. Näiteks duty-free Travel Retail kaubanduse äris on Tallink maailma mastaabis suuruselt 18. tegija, olles Travel Retail kaubanduse ülemaailmses edetabelis konkureerimas maailma suurimate lennujaamadega nagu Dubai, ning ühtlasi ka maailma suurimate lennujaamade järel nr. 1 laevaoperaator maailmas.
Tallink Grupi 35. sünnipäeva eel tänavu 12. mail, tuleb sisuturunduse saates juttu, millistes valdkondades kontsern tegutseb ja millised on ettevõtte ärimahud ja fookus täna.
Piret Mürk-Dubout’d usutleb saatejuht Hando Sinisalu.
Foto: Piret Mürk-Dubout. Autor: Andras Kralla -
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
Saates "Äripäeva juhtimiskool" arutletakse 350 juhi kogemuste põhjal, mis teeb ühest juhist eduka juhi. Neist kogemustest on inspireeritud ka saatekülalise, juhtimiskoolitaja ja coach Veiko Valkiaineni koolitus "Kaasaegse juhi väljakutsed iseenda ja organisatsiooni juhtimisel" Äripäeva Akadeemias.
Lisaks jagatakse kuulajatega praktilisi nõuandeid. Arutletakse, kui olulised on inimsuhted juhtimises, kuidas luua usalduslikke suhteid ja miks on järjepidev tagasiside küsimine ning vastuvõtmine juhtimisel hädavajalik.
Raadiosaadet juhib Äripäeva Akadeemia müügi- ja turundusjuht Jessica Agneta Kari.
Pildil on Veiko Valkiainen ja Jessica Agneta Kari.
Pildi autor on Meelika Riiberg. -
Tallinnas toimuvad mai teises pooles Euroopa äriinglite kongress ja start-up-konverents Latitude59.
Mida oodata ja kuidas idufirmad kõige rohkem kasu saaksid üritustest millele koguneb rohkem investoreid kui eales varem Eestis.
Stuudios on Eesti äringlite assotsiatsiooni (EstBAN) tegevjuht Anu Oks, Latitude59 juht Liisi Org ja ettevõtja ning varem Helsingis Arctic15 konverentsi korraldanud Dmitri Sarle.
Fotol eelmise aasta Latitude59. Foto autor: Andrei Ozdoba -
Seekordses "Finantsuudised fookuses" saates võtame koos Pärnu finantskonverentsil auhinnatud finantsjuhtidega luubi alla finantsjuhtimise erinevad tahud. Saates vestlevad Meliva meditsiinikliinikute finantsjuht Terje Saarepuu ja Eesti Gaasi finantsjuht Vaiko Tammeväli, kes jagavad oma mõtteid ja kogemusi finantsjuhtimise väljakutsetest ja võimalustest.
Arutelu keskendub mitmetele olulistele teemadele: kuidas finantsjuhid saavad oma tööaega efektiivselt jaotada, meeskondade loomisele ja juhtimisele ning omandamistehingute hiljutistele kogemustele. Lisaks sellele, kuidas finantsjuhid oma ettevõtetes tulemusjuhtimist struktureerivad ja milliseid soovitusi nad annavad Eesti poliitikutele.
Eraldi käsitleme, kuidas finantsjuhid suudavad numbrite abil lugusid jutustada, mis on eriti oluline äri mõistmiseks ja strateegiliste otsuste langetamiseks. Samuti räägime, kuidas hoida meeskonna motivatsiooni üleval, eriti olukordades, kus finantseesmärgid ei täitu vastavalt ootustele. Arutelu laieneb ka sellele, kas finantsjuhid peaksid rohkem keskenduma ettevõtte tulude suurendamisele või kulude vähendamisele.
Saatejuhist endine finantsjuht Paavo Siimann uurib ka, kuidas finantsjuhtimise roll ettevõtetes areneb ja milliseks kujuneb finantsjuhi ameti tulevik.
Fotol vasakult: Paavo Siimann, Vaiko Tammeväli ja Terje Saarepuu. Autor: Andres Laanem -
Luksturismiettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
15.00-16.00 „Turismitund“. Räägime luksus- ja loodusturismist ning luksuslikust loodusturismist.
Uurime kahelt ettevõtjalt, kuidas Eesti loodust ja vaikust jõukamatele klientidele „müüa“ ning milliste teenuste eest on kliendid nõus suuri summasid välja käima. Räägime ka luksusturismiteenuste turundamisest ja sellest, millised kanalid töötavad kõige paremini. Uurime ka, mis valmistab taoliste teenuste pakkujatele muret ning kas majanduslangus mõjutab nende endi ja klientide käekäiku. Külalised jagavad ka soovitusi, mida pidada silma luksusturismitoote ehitamisel.
Külas on Maidla Nature Resorti tegevjuht Katrily Purga (paremal) ja Due Volte eestvedaja Merike Ametmaa (vasakul). Saadet juhib Gregor Alaküla. - Visa fler
