Avsnitt
-
Tänapäeva ühiskonnas, kus edu ja läbilöömise vajadus on valdav, on lihtne langeda perfektsionismi lõksu. Kust on tekkinud sügavalt juurdunud idee, et ainus viis edu saavutada on püüelda täiuslikkuse poole?
Ideaal nihkub ju kogu aeg eest ära ja nii võib tekkida ebapiisavuse tunne. Miks meilt kiputakse nõudma 110 protsenti, kuigi me teame, et üle 100 protsendi saavutada pole üldse võimalik? Miks piisav pole piisav?
Raamatu „Täiuslikkuse lõks. Kuidas leppida piisavaga“ põhjal arutavad raamatu tõlkija, ajakirjanik Aet Süvari ja juhtimiskoolitaja Raimo Ülavere selle üle, kuidas leppida ebatäiuslikkusega ja elada iseendaga rahujalal.
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol Aet Süvari ja Raimo Ülavere. -
Harvikhaigusi iseloomustab ühtpidi väga väike esinemissagedus; samas on erinevaid harvikhaigusi koos vaadatuna palju ning neid avastatakse üha juurde. Veel mõni aeg tagasi oli teekond harvikhaiguse diagnoosini Eestis väga pikk ja konarlik, ent tänu teadlaste ja arstide pingutustele on siin tehtud olulisi edusamme. Saates selgitab Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi kliinilise geneetika professor ja meditsiinigeneetika ülemarst dr Katrin Õunap, millised on Eestis enamlevinud harvik- ja pärilikud haigused, miks on anamneesi kogumisel oluline koostada sugupuu, kas kõik harvikhaigused on pärilikud ning millised on diagnoosimise ja ravi võimalused. Samuti tuleb juttu Kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskusest ning sellest, kuidas ja millal meditsiinigeneetiku poole pöörduda.
Saatejuht on Tuuli Seinberg.
Foto: TÜK, A. Tennus, fotol dr Õunap -
Kui pangad tavapäraselt riskantsetele idu- ja kasvuettevõtetele laenu ei ole valmis andma, siis SEB on toonud turule uue toote nimega venture debt – iduettevõtete riskilaenu.
Sisuturunduse saates räägime, miks on SEB otsustanud kasvuettevõtteid toetama hakata, mis on venture debt ja kuidas see erineb venture capitalist.
Samuti teeme juttu sellest, millised on peamised valdkonnad, mille start-up’id on SEB poole pöördunud ning millistel geograafilistel turgudel nad peamiselt tegutsevad.
Nendel teemadel räägib saatejuht Hando Sinisaluga SEB suurkliendihaldur Aleks Korolenko.
Foto autor: Andras Kralla -
Üle kolmandiku maailma rahvastikust kasutab e-ostlemise võimalusi. Sellest trendist tahavad võita ka Eesti kaupmehed, kes püüavad järjest enam välisturgude klientide.
“Iga e-kaupleja eesmärk võiks olla rahvusvahelistumine ning välisturgudel edu saavutamine. Peale tarneahela paika sättimise on oluline tunda kohaliku riigi seadusandlust, trende kodulehtede ülesehituses, tekstide sihtturule sättimist, turunduse planeerimist.”
Nii ütles Packeta võtmekliendihaldur Rainer Põld Äripäeva raadios juba 2023. aasta sügisel, kuid see on aktuaalne praegugi. Sel korral on Rainer stuudiosse kutsunud koostööpartneri, külas on Logistika Pluss müügidirektor Andri Piik.
Koos arutatakse ja antakse nõu, kuidas ja millal planeerida e-poe pidamise ülesannete edasi andmine kas osade kaupa või täielikult teenusepakkujale.
On juba e-poode, kelle omanikud kasutavad täisteenust. E-poe omanik võib olla palmi all ja teenusena sisse osta kogu tarneahela tegevused täies mahus, alates laos hoidmisest, sorteerimisest, etikettimisest, pakkimisest, kauba välja saatmisest kuni kohale toimetamise, vahetuse, pretentsioonidega tegelemise jmt vajalikuga, mis e-poe klienditeekonnal ette võib tulla.
Tiibklaver või kõrvarõngad – kõik saab liigutatud müüjalt kliendini nii Eestis kui ka põnevates sihtriikides, mis jäävad Baltikumi piiridest kaugemale.
Räägime ka 14.06 toimuvast seminarist ja sügisestest plaanidest.
Saadet juhib Tõnu Einasto.
Fotol Rainer Põld ja Andri Piik.
Foto: Tõnu Einasto -
Kinnisvaraanalüütiku Risto Vähi sõnul on praegu üheks parimaks korteriks kinnisvarainvestori portfellis Tallinna lähistel asuv uus korter.
Vähi räägib saates „Ruutmeetrite taga“, et vaba raha olemasolu korral vaatavad investorid praegusel hetkel tootlikkusest oluliselt rohkem seda, kas korter pakub üldse rahavoogu. „Aga seda saavad lubada vaid need, kel võimalik korter osta oma raha eest,“ lisab Vähi.
Saates räägime ka sellest, kellel tasub praegusel hetkel korteritega flippida, kuidas seda kasumlikult teha ning ka seda, milline flippija saab selle jaoks laenu.
Peamiselt korterite ostu-müügiturust, sellel tegutsevatest väikeinvestoritest ning nende krediidivõimalustest rääkivas saates on muu hulgas kõne all laenuturul toimuv võitlus laenuandjate vahel, laenumarginaalid ning ka koduostjate võimalused.
Külalisteks Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Toomas Paju ning kinnisvaraanalüütik ja ekspert Risto Vähi. Saatejuht on Lauri Leet.
Fotol korteriomanik raskel hetkel investeeringute tulemusel tunneli lõpus valgust ootamas, foto autor Andras Kralla. -
Paide külje all asub enda arendatud tehnoloogia abil plastjäätmetest ehitusmaterjale valmistava Neulari tehas, kus töötab kaheksa täisautomaatset tootmisliini, mida juhivad 10 inimest.
Saates "Fookuses: tark tööstus" on külas ettevõtte juht ja omanik Ilo Rannu, kes avab ettevõtte arengulugu ja jagab ka üht väärtuslikku õppetundi, mis pani tootmise käivitumise paariks aastaks pausile.
Juttu on ka investeeringute tagamaadest ja sellest, miks kaks tootmisliini endiselt laos „oma aega“ ootavad. „Meie automatiseerimise võimalused on piiritud,“ ütleb Rannu, „ja meile on tehtud ettepanek arendada oma tootmine välja näiteks Hollandis või Itaalias. Aga meie tehnoloogia areneb kiiresti ja see ei ole veel valmis. Usun, et meil on võimalus teha pimetehas.“
Saadet juhib Harro Puusild.
Fotol: Ilo Rannu. Autor: Harro Puusild -
Ehkki täna Riigikogus kolmandale lugemisele mineva liiklusseaduse muudatuste algne idee on õilis, toob see kaasa probleemidepuntra, millele hakati lahendust otsima alles täna, ehk ajal mil seadus riigikogus läbi surutakse. „Seda seadust pole võimalik sellisel kujul isegi mitte teoreetiliselt täita,“ tõdeti saates „Logistikauudised eetris“.
„Samal ajal kui pikemate veoste teele lubamist veeretatakse kümneid aastaid kui kuuma kartulit ühest riigiasutusest teise, viiakse mõni seadusemuudatusi läbi suisa turbomenetlusel, ilma peamisi mõjugruppe kaasamata,“ tunnistas Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) juhataja Herkki Kitsing saates „Logistikauudised eetris.
Nii on jõutud suhteliselt absurdse olukorrani, kus alles täna, 12. juunil, saab esimest korda kokku ümarlaud transpordi- ja kaubandusettevõtjatest, kohalikest omavalitsustest, erinevatest katusorganisatsioonidest ja teistes, keda kõige otsesemalt puudutab liiklusseaduse muudatus, mis keelab kõnniteedel peatumise kaubalaadimise ajaks. Samal ajal on see seadus aga juba riigikogus kolmandal lugemisel ja suure tõenäosusega võetakse see ka vastu.
„On täiesti arusaamatu, kuhu sellega nii kiire on? Meie jaoks on põhiküsimus, et kui kohalikele omavalitsuste õlule pannakse sisuliselt koguv astutus kaubavedude korraldamise eest, siis kes selle kõik kinni maksab,“ imestas teine saatekülaline, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Kalle Toomet.
Tema sõnul on see rong küll läinud, kuid probleem vajab lahendamist sellegi poolest ning täna kogunev ümarlaud hakkabki otsima lahendusi, kuidas saaksid kaubaveod linnades ilma seadust rikkumata jätkuda. „Eks siis tuleb hakata jälle seda seadust muutma. Kõik saavad ju aru, et täna vastu võetavat seadusemuudatust pole võimalik isegi mitte teoreetiliselt täita,“ tõdeti saates.
Vestlust juhib logistikauudiswed.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee.
Fotol: Herkki Kitsing ja Kalle Toomet Foto: Tõnu Tramm -
Coop Eesti Keskühistu finantsdirektor Veiko Haavapuu usub, et nad suutsid andmetele tuginedes teha üsna häid otsuseid, kui umbes aasta tagasi marginaal langema hakkas. KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juhi Tarmo Toigeri hinnangul oli küllalt andmeid, et saanuks prognoosida praegust langust nii ettevõtete kui ka valitsuse tasemel: „Üks osa andmetargast juhtimisest on ka see, et sa usud, mida andmed sulle näitavad.“
Veiko Haavapuu räägib, kuidas nad märkasid marginaal langust ning analüüs näitaski muutust klientide käitumises. „Kui kampaaniapakkumiste osakaal oluliselt suureneb, siis see tähendab kaotust marginaalis,“ selgitab ta. Kliendid otsisid odavamaid pakkumisi, osteti nn kollast hinda. Ettevõte järeldas, et see ongi kaup, mida tuleb hankida ja pakkuda. Marginaali täielikult taastada küll ei õnnestunud, kuid kahju õnnestus siiski vältida.
Viimased kaks aastat on jaemüügis olnud langus, kuigi avalikult räägitakse sellest alles viimased kuus kuud. Haavapuu arvates sai kliendi rahakott korraliku põntsu kolmveerand aastat tagasi ning nad nägid seda pikalt ette. Nõudluse taastumist on aga palju keerulisem prognoosida. „Ent kui analüütiline võimekus on olemas, siis sa näed trende ja suudad reageerida. Jah, sa võid mingil hetkel oma varudega veidi hädas olla, aga pikemas perspektiivis saab kõik selgeks,“ selgitab ta.
Tarmo Toigeri hinnangul oli nii ettevõtete kui ka valitsuse tasandil prognoositav, et selline langus tuleb. See on üks osa andmetargast juhtimisest, kui andmed midagi näitavad, siis seda ka usutakse. „Kogud andmed kokku, mõni tark inimene aitab nendele otsa vaadata ja siis hakkad juhtimisotsuseid tegema,“ kirjeldab Toiger andmetarka juhtimist. Ta soovitab ettevõtte andmed nähtavaks ja loetavaks teha nii, et neid mõistaks tegevjuhist ja raamatupidajast oluliselt suurem ring töötajaid.
Ja veel – ainult oma näitajate põrnitsemisest on vähe abi. Eestis on kvartaalselt kättesaadavad ka konkurentide andmed, neidki tuleb halbade üllatuste vältimiseks silmas pidada.
Saatejuht on Sigrid Kõiv, foto autor on Kristjan Nõulik. -
Kui suur kaal võib olla ühel valel sõnal või mõtte vildakal sõnastusel? Kui palju võib see viga maksma minna aga siis, kui see seisab töölepingus mustvalgel?
Sageli kasutatakse töölepinguks ettevõttes tüüppõhja, mis pärit ehk viie või kümne aasta tagant. Tegelikult oleks siiski mõistlik töölepingud aeg-ajalt üle vaadata ja neid ajakohastada, korjata välja kõik, mis ei puutu konkreetsesse ametikohta, mis on vastuolus vahepeal uuenenud seadusega, hoolitseda, et iga punkt oleks hoolikalt läbi mõeldud ning selgelt ja üheseltmõistetavalt sõnastatud.
Konverentsil Palga Päev 2023 alapealkirjaga „Mis see maksab“ püüti panna hinnasilt külge muuhulgas ka apsakatele töölepingus. Missugune apsakas missugused kahjud kaasa toob, selgitas kuulajaile Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Gaabriel Tavits.
Foto: Gaabriel Tavits. Autor: Gregory Kõrgesaar
Ettekanne on salvestatud konverentsil Palga Päev 2023 möödunud aasta septembris. Kes oma igapäevatöös palga teemadega tegelevad, võivad nüüd aga rõõmustada, sest Personaliuudised on värskelt välja tulnud juba uue Palga Päeva konverentsi kavaga, mille keskne teema on seekord, mis see kõik mulle sisse toob. Tööõigus on tänavugi erilise tähelepanu all ning otsa vaadatakse paindlikele lepingutele ja puhkeajale. Varajase märkaja piletid on Äripäeva e-poes saadaval kuni 8. juulini. -
Lihtne öelda, et panusta tööandja brändingusse, aga … mis see kõik mulle maksma läheb?
Ilmselt on nii mõnigi personalijuht pidanud oma juhi samasisulisele küsimusele vastama ja selgitama, miks on vaja panustada tööandja brändingusse ning mil moel panustatud rahaline või ajaline ressurss ettevõttesse tagasi tuleb.
Konverentsil Palga Päev 2023 alapealkirjaga „Mis see maksab“ püüti panna hinnasilt külge muuhulgas ka tööandja brändingule ja Instari projektijuht ja tööandja brändingu spetsialist Andrea Maidla andis ülevaate ka värsketest uuringutulemustest.
Juttu tuli tööandja brändi olulisusest organisatsioonis ja töökoha valikukriteeriumite TOP 10-st aastal 2023 vastavalt värsketele tööootuste uuringu tulemustele. Arutleti, mis need tegevused potentsiaalselt maksta võiks, millised neist on tasuta ja millised võivad olla tagajärjed, kui need tegemata jätta.
Fotol: Andrea Maidla. Autor: Gregory Kõrgesaar
Ettekanne on salvestatud konverentsil Palga Päev 2023 möödunud aasta septembris. Need, kes oma igapäevatöös palga teemadega tegelevad, võivad nüüd aga rõõmustada, sest Personaliuudised on värskelt välja tulnud juba uue Palga Päeva konverentsi kavaga, mille keskne teema on seekord, mis see kõik mulle sisse toob. Otsa vaadatakse nii brändisaadikutele, läbipaistvale palgasüsteemile, töökoormuse mõõtmisele, õiglasele põhitasule kui paljudele muudele teemadele. Erilise tähelepanu all on tänavu tööõigus, täpsemalt paindlikud lepingud ja puhkeaeg. Ning muidugi ei puudu konverentsilt ka tavapärane Eesti Panga tulevikuprognoos. Varajase märkaja piletid on Äripäeva e-poes saadaval kuni 8. juulini. -
Seekordses saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" räägime kaupade tagastamisest ning üldisest e‑kaubanduse tervisest läbi kaupmehe ja pakiveoettevõtte silmade. Selleks kutsusime saatesse LPP Estonia tegevjuhi Svetlana Malatoki ning DPD Eesti müügi‑ ja turundusdirektori Janek Kivimurdi.
Saates räägitakse sellest, milline on e‑poe tagastuste protsess, miks peab see olema turvaline ning paindlik. Kui nõudlikuks on kliendid muutunud ning milline on nende käitumine kaupade tagastamisel? Millist kaupa üldse tagastatakse ning kui suur roll on tagastuse võimaluse reklaamimisel turunduses.
Saadet juhib Kuldar Kullasepp.
Saadet toetab DPD Eesti.
Fotol: Saatejuht Kuldar Kullasepp, LPP Estonia tegevjuht Svetlana Malatok ja DPD Eesti müügi- ja turundusdirektor Janek Kivimurd. Allikas: Äripäev -
Saates räägime Ukraina Euroopa Liiduga liitumise ajaaknast, aga ka Ukraina riigiametite kooskõlla viimisest ELi direktiividega.
Külas on ESTDEVi Ukraina arengu ja koostöö juht Margus Gering, Eesti Töötukassa Ukraina projekti juht Aet Trei ning Töötukassa arendusosakonna juhataja ja strateegiajuht Gerli Aas.
Eesti välisministeeriumi sihtasutus - Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus ESTDEV - rahastab ja viib ellu välismisisteeriumi seatud rahvusvahelise arengukoostöö eesmärke.
Küsimusele, miks just Ukraina tööhõiveameti arendamine sihtasutuses üheks prioriteediks võeti, vastas Gering, et Eesti eesmärk on aidata Ukrainat võimalikult palju nendes töölõikudes, mis lähendavad Ukrainat Euroopa Liidule ja sealse tööturuameti reformimine on üks neist. Aga muu seas aitab Eesti Ukrainat ka haridus- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamisel.
"Meie tegeleme Ukraina süstemaatilise integreerimisega Euroopa Liitu. See protsess saab küll olema pikaajaline. Eestil endal võttis Euroopa Liidu sihi seadmisest 1990ndate alguses kuni 1. mail 2004 ELi liikmeks saamisega aega 14 aastat," ütles Gering.
Saatejuht Annika Kald käis töötukassa delegatsiooniga mai keskel ka Kiievis kohapeal kaasas, et vaadata, kuidas nende õppepäevad välja näevad.
Fotol Gerli Aas, Aet Trei ja Margus Gering.
Foto: Äripäev -
Saates "Tööstusuudised eetris" pakume kuulamiseks kahte ettekannet, mis kõlasid mai lõpus toimunud Pärnu Tarneahelakonverentsil 2024.
Oma kogemustest uue ERP-lahenduse juurutamisel kõnelevad autotööstustele tekstiilist detaile valmistava Mistra-Autexi logistika- ja sisseostuosakonna juht Mihkel Ratt ning tootmisosakonna juht Riina Sikk.
Sellest, millised on Harju Elekter Eesti viimase aja olulisemad muutused ja pöörded, räägivad aga ettevõtte tegevjuht Alvar Sass ja tarneahelajuht Hardi Kondimäe.
Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.
Fotol: Harju Elekter Eesti tegevjuht Alvar Sass ja tarneahelajuht Hardi Kondimäe. Autor: Raul Mee -
Seekordses "Digiturunduse praktikumi" saates kuuleme kahte ettekannet 4. juunil toimunud Sotsiaalmeedia konverentsilt.
Saate esimeses pooles tutvustab Quantitase tegevjuht Kaarel Oja IAB Europe AdEx uuringu tulemusi. Tegemist on Euroopa suurima ja vanima digitaalsete kulutuste uuringu tulemustega.
Saate teises pooles kuuleme Mediabrands Digitali sotsiaalmeedia strateegi Paula Johanna Adamsoni mõtteid sotsiaalmeedia strateegia kokku panemisest.
„Sotsiaalmeedia strateegia puhul on oluline teha see piisavalt dünaamiline, kuna sotsiaalmeedia on kiiresti muutuv,“ ütles Adamson. Ta rääkis ka, et kui sul hakkab sotsiaalmeedias mugav, siis on midagi halvasti. „Strateegia peaks toetama, kuidas olla parem, tegema rohkem ja eristuma.“
Foto: Mediabrands Digitali sotsiaalmeedia strateeg Paula Johanna Adamson. Autor: Raul Mee -
2023. aasta kevadel võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu palkade läbipaistvuse direktiivi, mis jõustub 2026. aastal. Seekordses „Teabevara tunnis“ võtamegi luubi alla uue direktiivi, mille eesmärk on suurendada palkade läbipaistvust ja vähendada soolist palgalõhet.
Oluline on märkida, et töötajate palgaandmeid ei pea nimeliselt avaldama, kuid ettevõtted peavad täpsemalt kirjeldama oma tasustamispõhimõtteid ning jagama töötajatele ja tööotsijatele infot ametikohtade palkade kohta. Lisaks tekib suurematele ettevõtetele regulaarne aruandluskohustus.
Tasustamisvaldkonna juht ja ekspert Kaie Peetre räägib muuhulgas, et uus direktiiv keelab värbamisintervjuu käigus varasema palgaajaloo kohta küsida. „Selle punkti mõte on, et ei kanduks edasi diskrimineerivalt tehtud palgaotsused ning töötaja palk määrataks vastavalt sellele, mida uus roll ette näeb, ning vastavalt oskustele ja teadmistele, mida töötaja uude rolli kaasa toob, mitte selle järgi, mida ta eelmises töökohas sai.“
Küsimusi esitavad personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann ja teabevara projektijuht Eve Noormägi.
Fotol vasakult: Eve Noormägi, Kaie Peetre ja Külli Gutmann. Autor: Andres Laanem -
Milliste uute lahendustega saab turgu võita? Mida kestlikult tegutsemine konkurentsivõimele juurde annab? Kus on Eesti suur võimalus selles suures muutuses?
Rohepöörde praktikute saates vahetavad neil teemadel mõtteid oma äri kestlikult ajavad juhid erinevatest sektoritest: Verstoni juhatuse esimees Veiko Veskimäe, Fibenoli juhatuse liige ja arendusjuht Peep Pitk ja SOL Baltics juhatuse esimees Rinel Pius. Vestlust juhib Äripäeva ajakirjanik Laura Saks. -
Juba alates 1. oktoobrist 2023 tuleb suuremad ehitusobjektid ning ehituse töövõtuahel ja ehitusplatsile lubatud töötajad registreerida Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonna töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemis (TTKI). Tasub teada, et 2024. aasta juunist hakkab Maksu-ja Tolliamet ka seaduse täitmist kontrollima.
Saates selgitavad G4Si turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson, G4Si turvatehnikadivisjoni teenusejuht Dmitri Šabunov ning Maksu-ja Tolliameti projektijuht Siim Tamm, kuidas seadust korrektselt täita, millised eelised annab teenusepakkuja G4S kasutamine ning mida peaks iga peatöövõtja sellest kohustusest, andmete kasutamise võimalustest ning terviklikest turvalahendustest teadma.
Saatejuht on Tuuli Seinberg, foto: Shutterstock -
Saates Mets ja majandus räägime VKG biotoodete tehase rajamise praegusest etapist. Kaks ja pool aastat kestnud eriplaneeringu etapp hakkab läbi saama ning ettevõttel on välja valitud tehasele nii potentsiaalne asukoht kui ka tehnoloogia. Samas üllatab saatekülalist, VKG biotoodete arendusjuhti Lauri Raidi riigi suhtumine – kuigi puidu biorafineerimine ja väheväärtusliku paberipuidu ekspordi vähendamine on paljuräägitud ja prioriteetne valdkond, ei tunta ministeeriumite tasemel projekti käekäigu vastu mingit huvi.
Juttu tuleb ka RMK paberipuidu kestvuslepingute konkursist ning ühiskonna reaktsioonidest tselluloositehasele.
Saatejuht on Toomas Kelt.
Pildil VKG biotoodete arendusjuht Lauri Raid, fotograaf Johanna Adojaan. -
Teemaks on maksuameti plaan saada ligipääs ettevõtete pangakontodele. Uurime, miks riigil sellist andmevahetust vaja oleks, kuidas ühiskond ja ettevõtjad taolise idee vastu võtaks, kuidas on olukord lahendatud lähiriikides ning kui kulukas ja tõenäoline on, et plaan käiku läheb.
Rahandusministeeriumi poolt avab riigi plaane finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi ning ettevõtja ja praktikuna räägib oma vaadetest Indrek Kasela. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto autor: Gregor Alaküla. -
EBSi tudengitel on võimalik minna semestriks või aastaks maailma tippülikooli. Iduettevõtja ja EBSi vilistlane Kadri Tuisk peab seda EBSi suurimaks tugevuseks. Kui muidu on maailma ärihariduse tipptegijate juures õppemaks kuni kümme korda kõrgem, siis EBSi kaudu saab välisülikooli viiendiku võrra väiksema õppemaksu eest.
Estonian Business School pakub äriharidust gümnaasiumiharidusest doktoriõppeni. Kuna Eesti ettevõtjad pürgivad ka rahvusvahelisele areenile, tuleb EBSi bakalaureuseõppes välissemestri või -aasta veetmine kasuks. See eristab EBSi teistest äriharidust andvatest koolidest Eestis ja selle üle on uhke nii koolipere kui vilistlased.
Missugune on äri- ja ettevõtlushariduse olevik ja tulevik? Stuudios annavad vastuseid lektor, EBSi bakalaureuse- ja magistriõppe juht Anto Liivat ning ettevõtja ja EBSi vilistlane Kadri Tuisk.
Kadri Tuisk jagab saates oma kogemusi ja sõnab, et ülikoolis käimine tekitab positiivseid rutiine ning aitab vaimset teravust treenida. Ta julgustab bakalaureuse- ja magistriõppe vahel pausi tegema, et näha päris maailma ja saada aru oma järgmistest ootustest.
Anto Liivati sõnul on doktoriõppe väljund ja võimalus tippjuhtidele pehmeks maandumiseks ettevõtlusest akadeemilisse keskkonda.
Liivat ei usu, et on võimalik olla tõsine ettevõtja või edukas ärijuht rahvusvahelist konteksti mõistmata. Tasub käia Eestist väljas. Seetõttu on ka EBS bakalaureuseõppesse lõiminud rahvusvahelise semestri, kus valikus on 70 partnerülikooli.
Kes tervet õpingut peab paljuks, sellel soovitab Liivat aga vaadata mikrokraadide poole.
Saadet juhib Tõnu Einasto.
Foto: erakogu. - Visa fler
