Avsnitt
-
Hüpoteeklaen AS juhatuse liige ja omanik Toomas Paju tõi kodude rajamisest kõnelevas saates välja, et tihti on alles teine või isegi kolmas maja piisavalt hea, et seda oma koduks pidada.
Paju selgitab, et neid peresid on olnud alati, kes omale eramajja kodu ehitamist ise juhtida soovivad selle asemel et otsustada võtmed kätte lahenduse kasuks. Nii saab piisavate teadmiste olemasolul kokku hoida näiteks selle raha, mis kulub kvaliteetsemate materjalide peale.
Küll aga rõhutab Toomas Paju, et ise projekti juhtimine nõuab aega ja teadmisi. “Nagu ikka, sul läheb ehituse peale rohkem raha ja aega kui sa esialgu arvasid," toob ta välja. "Kindlasti küsimus on ka ruutmeetrites - millegipärast omale arendatud majad tulevad suuremad nendest, mis on müügi tarvis tehtud."
Paju annab saates oma koduni jõudmise osas praktilist nõu, selgitab kuidas käib maja ehitamise korraldus ning kuidas seda protsessi finantseerida.
Fotol Sulev Saareväli eramaja Haapsalus Viigi tänaval. Eramut on pärjatud Kaunima kodu tiitliga.
Foto autor: Andres Haabu. -
Käesoleva aasta 28. juunil jõustub digiligipääsetavuse direktiiv, mis hakkab kehtima kõigile kaupmeestele. Kuigi ligipääsetavus on olnud avalikus sektoris kohustuslik juba aastaid, laieneb see nüüd ka erasektori toodetele ja teenustele. Mida see tähendab e‑poodidele ja kuidas valmistuda?
Saates „E-kaubanduse areng ja tulevik“ räägime digiligipääsetavusest ja selle mõjust e‑kaubandusele. Külas on Finesti e‑kaubanduse valdkonna juht Rauno Raid ning ligipääsetavuse konsultant Jakob Rosin Ligipääsukesest.
Saates arutletakse selle üle, kellele hakkavad digiligipääsetavuse nõuded kehtima ja miks need olulised on, millised on peamised puudujäägid Eesti e‑poodides, kuidas teha olemasolev e‑pood ligipääsetavaks ning mida võib kaasa tuua nõuete täitmata jätmine.
Saatekülalised toovad näiteid nii Eestist kui ka rahvusvaheliste ettevõtete hulgast ning selgitavad, miks ligipääsetavus ei ole pelgalt kohustus, vaid ka võimalus laiendada kliendibaasi ja parandada kasutajakogemust. Kas digiligipääsetavus on lisakulu või investeering tulevikku?
Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest.
Fotol: Saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest, ligipääsetavuse konsultant Jakob Rosin Ligipääsukesest ja Finesti e‑kaubanduse valdkonnajuht Rauno Raid. Allikas: Äripäev -
Saknas det avsnitt?
-
„Pean end pragmaatiliseks inimeseks. Jätkusuutlikkus on mulle tähtis teema, aga selle saavutamisel tuleb balansseerida julgeoleku, majanduse ja konkurentsivõime küsimuste vahel,“ tõdeb Creditinfo Eesti tegevjuht ja Rohetiigri nõukoja liige Elari Tammenurm.
“Lahendusi tuleb leida, aga peame seda tegema jätkusuutlikult, samm-sammult,“ leiab ta.
Elari Tammenurm räägib saates, kuidas info ja andmed aitavad majandusmudelil muutuda, milles muutunud majandusmudel seisneb, kuidas suuri muutuseid ära juhtida ja mis aitaks tulistes debattides arutelude polariseerumist vähendada.
Saadet juhib Rivo Sarapik.
Fotol: Elari Tammenurm. Autor: Kert Kruusakivi -
IT-ettevõtete käekäigust rääkivas saates tuleb Nortali Eesti juhi ja ITL presidendi Ats Albre ning IIZI finantsriskide valdkonna spetsialisti Helen Evertiga täpsemalt jutuks IT-ettevõtlusega seonduv ökosüsteem Eestis ja mujal.
Hetkel on IT ökosüsteemidega seotult levinud kolm põhilist kahjude trendi – tehnoloogilise tegevusega seotud eksimused ja neist tekkivad nõuded, lunavararünded ja intellektuaalomandiga seotud nõuded.
Ats Albre, kellel on laialdane kogemus tehnoloogiasektoris ning digilahenduste arendamises nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, jagab oma vaadet Eesti ja globaalsete IT-ettevõtete väljakutsetele, riskidele ning sellele, kuidas regulatsioonid ja turutingimused mõjutavad tehnoloogiaettevõtteid täna ja tulevikus. “Ootusärevust on palju, mis pärsib investeerimisotsuseid, olgugi, et tehnoloogiasektoris on käsil parimad ajad,” tõdeb Albre.
IIZI finantsriskide valdkonna spetsialistil Helen Evertil on pikaajaline kogemus riskijuhtimise ja kindlustuslahenduste pakkumisel nii Eesti kui ka rahvusvahelisel turul. Evert keskendub eelkõige IT-ettevõtete, tehnoloogia ja innovatsiooniga seotud riskidele, aidates klientidel mõista ja maandada digitaalsetele teenustele, küberturvalisusele ja intellektuaalomandile omaseid ohte. Ta tunneb hästi IT-sektori spetsiifilisi kindlustusvajadusi ning teab, kuidas tehnoloogilise tegevusega seotud eksimused, lunavararünded ja andmekaitseriskid võivad ettevõtteid mõjutada.
“Loe kliendilepingut!”, nimetab Evert kõige aluseks tegevust riskide maandamise pikal teekonnal. “Liiga palju kirjutatakse pimesi lepingutele alla!”
Kas tehisintellekti regulatsioonides on ülereguleerimise oht ning mida soovitab Ats Albre teha, et kahjukindlustusjuhtumi olukorda vältida, aitab välja selgitada saatejuht Tõnu Einasto.
Fotol: Helen Evert ja Ats Albre. Autor: Tõnu Einasto -
Eesti juhtiv turunduskonverents Password tähistab 25. juubelit ning seekord on saatekülaliseks konverentsi üks loojatest ja B2B turundusekspert Hando Sinisalu.
Saates räägime sellest, kuidas Passwordi konverents alguse sai, milliseid väljakutseid ja edulugusid on aastate jooksul kogetud ning kuidas see konverents on mõjutanud kogu Eesti turundusmaastikku.
Milliseid turundustrende jälgiti 20 aastat tagasi ja kuidas need on ajas muutunud? Mis teeb ühe konverentsi edukaks ning miks on oluline luua mitte ainult tugevat sisu, vaid ka elamusi? Kuuleme ka kõige meeldejäävamaid esinejaid, ootamatuid olukordi ja naljakaid seiku korralduse telgitagustest.
Lisaks arutame, kuidas on tehisintellekt ja digitaalsed lahendused muutmas turunduse tulevikku ning milliseid oskusi turundajad järgmistel aastatel vajavad. Saates saavad kuulajad praktilisi nõuandeid, kuidas teha turunduskampaaniaid emotsionaalselt mõjuvaks ning millised on järgmise kümnendi suurimad turundustrendid.
Saadet juhib Bestmarketing.ee juht Maarit Eerme. -
Räägime aktiivsus-tähelepanuhäirest ehk ATHst. Kas tegemist on moediagnoosiga ja millega üldse on tegemist, kas aju eripäraga või lausa kroonilise haigusega? Mida teha, kui oled saanud sellise diagnoosi, kuidas mõjutab ATH suhtlemist, tööalast karjääri?
"Äripäeva raamatuklubi" saates jagavad teadmisi ja praktilisi nõuandeid kaks Eesti ATH liidu esindajat, füüsika doktorikraadiga Tanel Peets ja keemiadoktor Indrek Tallo, kes mõlemad said diagnoosi viimastel aastatel ja keda diagnoosist teadasaamine on pigem positiivselt mõjutanud, sest andis suurema selguse iseendast ja ka ravimid on neid aidanud.
Saade on inspireeritud terviseraamatuklubi märtsi raamatust “Kuidas elada ATH-ga”, mille autor on USA näitleja ja tuntud koolitaja, youtube-tegelane Jessica McCabe, kes kajastab iseenda kogemusi koos paljude teiste täiskasvanud ATH-inimeste kogemustega.
Saadet juhib Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu.
Pildil vasakult: Tanel Peets ja Indrek Tallo. Autor: Kadi Heinsalu -
PwC avaldatud Baltikumi tippjuhtide uuringus osales üle 300 tippjuhi. PwC Eesti juhtivpartner Teet Tender ütles, et vastustest selgus mitmeid üllatajaid. „Väärib märkimist, et seekord on leedukate investeerimisvalmidus Eesti ettevõtetesse tublisti langenud ja suuremaid ärilisi võimalusi nähakse teistes regioonides,“ rääkis Tender.
Uuringu tulemuste esitlusel kommenteerisid uuringu tulemusi Fazer Bakery Baltikumi tegevjuht Anne Mere ja AS Infortar tegevjuht Martti Talgre, mõlemad on seda meelt, et ettevõtete madal investeerimisvalmidus võib ohustada nende toimimist tulevikkus. Ka ütles Talgre, et palgatõusu ei saa teha kasumi arvelt vaid tuleb leida muid ressursse ettevõttes.
Kuula saatest “PwC juhtimistase“ mida tõi välja Baltikumi tippjuhtide uuring ja kui palju on Eesti juhid rahul maksupoliitikaga ning riigi võimega halduskulusid kokku hoida.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol: Teet Tender, Anne Mere ja Martti Talgre. Allikas: PwC -
Energiaturgu tuleb vaadata tervikuna ja panustada neile, mis pikaajaliselt soodsat energiahinda tagavad, mitte ei ole ainult tootjale kasulik. Eestis on defineerimata, kes vastutab elektri hinna ja energiaallikate ning taristu kombinatsiooni eest. Pall on poliitikute väravas, kes peab selle vastutuse ära otsustama,“ ütles Energiasalve äriarenduse juht Mario Vee.
Ta toob näite, kuidas juhul, kui ehitaksid sellise masina, mis toodaks elektrit taastuvatest allikatest püsivalt ja igasuguste piiranguteta, siis läheksid pankrotti, sest võiksid küsida ainult seda hinda, mis tootmiseks kulus, mitte jaama ehitamise katteks. „Iga tootja, kes toob hinda alla, viib ka teiste kasumit alla. Kes juba turul on, tahaks ukse kinni panna,“ ütles Vee.
Tervikliku energiataristu ühe olulise komponendina näeb Vee pikaajalist energiasalvestust, mis on täiesti erinev lühiajalisest akude salvestusest. Tema sõnul ei ole salvestuse puhu oluline ainult võimsus, vaid kestus. “Lühiajalise salvestusega ehk akudega saab 1000 MW täis küll, mida energiamajanduse arengukava ette näeb – kuid kui kauaks? Kümneks minutiks, pooleks tunniks, tunniks? Pikaajalise salvestusega nagu vesisalvesti saab kuni mitmeks päevaks,” ütles Vee.
Sellise suuremahulise taristu finantseerimiseks on oluline kindlus. “Riiklik garantii Energiasalvele on üles ehitatud justkui õppelaenu käendus: garantii rakendub juhul, kui meil pole võimalik pangalaenu enam tagasi maksta. Mis selle rakendumise tõenäosus on? Näiteks viimastel aastatel ja käesoleval aastal ei oleks see rakendunud kordagi ehk ajalooliselt vaadates on selle garantii rakendumine väga ebatõenäoline, kuid isegi, kui see peaks juhtuma millalgi, siis selleks ajaks on tarbija juba kuhjaga võitnud selle võrra, mis me oleme hinda varasemalt alla toonud – sisuliselt kaks eurot ühe euro kohta,” ütles Vee.
“Energiakooli” saadet juhib Henrik Kalmet.
Foto: Alexela -
Saates "Fookuses: tark tööstus" pakume teile kuulamiseks 13. märtsil toimunud suursündmusel „Tark tööstus 2025“ kõlanud aruteluringi, kus otsiti vastust küsimusele, kas Eesti tööstuses on robotiseerimine piisavalt kiire ja kuidas tõsta tempot. Sellest teemast kõnelevad Saku Metall Allhanke Tehase juht Gerth Kivima, ABB tootmisüksuse juht Argo Aavik ja kasvustrateegia konsultant Indrek Saul. Vestlust juhib Aigar Vaigu.
Foto: Raul Mee -
„Meie mõte on need lahendused, mille oleme Eesti turule ehitanud, nö ära pakendada ja minna sellega riikidesse, kus hetkel ei ole veel pakiautomaatide taristut välja ehitatud,“ tunnistas Omina vastne juhatuse esimees Martti Kuldma saates „Logistikauudised eetris“. Selle mõttega on käidud maad kuulamas juba näiteks Moldovas ja Armeenias.
„Kompame tõesti oma tehnoloogia ärivõimalusi ka väljaspool Baltikumi. Oleme käinud rääkimas Moldovas ja Armeenias, viimases käisin visiidil umbes kuu tagasi. Nagu selgus, siis nende kohalik post suudab läbi postkontorite võrgu tarnida vaid kuni 5000 pakki päevas, aga nõudlus puhtalt juba ainult läbi Temu oleks 30 000 pakki päevas,“ rääkis Kuldma.
Tema sõnul on nendes riikides e-kommertsi areng takerdunud puhtalt olematu taristu taha. „Miks mitte võtta see know-how, mis Eestil on, muuta see omaette tooteks ning tuua selle müügi kaudu täiendavat tulu Eesti riigile.“
Samuti on Omnival mitmeid plaane Baltimaade turul. Lisaks kogukonna pakiautomaatide võrgu arendamisele Eestis katsetatakse juba Lätis nn rahvatarne mudelit, kus inimesed ise, kes liiguvad teatud asukohtade vahe, saaksid teenida lisaraha mõne paki kohale viimisega kodulähedasse pakipunkti või pakiautomaati.
„Esimesed katsetused sai Lätis eelmisel nädalal tehtud, kuid seal on vaja veel tehnilist poolt lihvida selles osas, et nö „viimane miil“ peab olema inimestele selge viimase meetrini. See on ka koht, kus vajame rohkem tehisintellekti abi,“ lausus Kuldma.
Saates oli jutuks veel Martti Kuldma varasemad töökogemused väärtpaberibörsi asutamisel ja eraettevõtluses, Omniva võimalik erastamine, globaalse logistika väljakutsed ning muuhulgas ka küsimus: kas ja millal hakkab Omniva tegema koostööd Amazoniga?
Saatejuht on logistikauudised.ee juht Tõnu Tramm.
„Logistikauudised eetris“ saate toob kuulajateni Digiomeerik.ee.
Foto: Tõnu Tramm Fotol: Omniva vastne juhatuse esimees Martti Kuldma „Logistikauudised eetris“ saatesalvestusel. -
Tööandja brändingust räägitakse palju, kuid mis teeb ühest ettevõttest ihaldatud tööandja? Kas see on tuntud nimi, kõrge palk või hoopis midagi muud?
Saates „Töö ja palk“ jagavad oma kogemusi Magnet Employer Branding Awards 2025 värsked võitjad – Bolti tööandja brändingu juht Kadi Poll ja Orkla personalipartner Helen Kroll, konkursi tagamaid avab Eesti poolse korraldajana Instari tegevjuht ja tööandja brändingu ekspert Kersti Vannas.
Bolt võitis auhinna sisemise tööandja brändi loomise kategoorias projektiga „LinkedIn Challenge 2024”, mis muutis töötajad ettevõtte parimateks brändisaadikuteks. Kadi Poll pälvis ka aasta tööandja brändingu spetsialisti tiitli. Orkla tööandja brändi suurprojekt „Tööandja brändi restart ja visuaalide uuendamine” tõi võidu tööandja brändingu loomise kategoorias, tõestades, et bränding ei ole pelgalt värbamiskampaania, vaid ettevõtte kultuuri ja töötajakogemuse terviklik arendamine.
Saates uurime, kuidas need auhinnatud projektid sündisid, milliseid üllatusi ja väljakutseid protsessi käigus kogeti ning mis tegelikult tööandja mainet kujundab. Kuidas mõjutab tugev bränd kandidaatide huvi ja töötajate lojaalsust? Mis on suurimad vead, mida tööandja brändingus tehakse? Ja millised kolm asja peab iga personalijuht brändinguprojekti alustades läbi mõtlema?
Saate avaosas selgitab aga Kersti Vannas, miks tööandja bränding on ettevõtete jaoks kriitilise tähtsusega ning kuidas Eesti paistab rahvusvahelises konkurentsis. Ta avab ka Magnet Awards’i konkursi tausta – miks see Eestisse toodi, milliseid kriteeriume hinnati ja millised trendid praegu brändingumaastikul valitsevad.
Kui tahad teada, kuidas ehitada brändi, mis tõmbab ligi parimaid talente ja eristab su ettevõtet tööturul, siis kuula saadet!
Fotol: Bolti tööandja brändingu juht Kadi Poll, Orkla personalipartner Helen Kroll, Instari tegevjuht ja tööandja brändingu ekspert Kersti Vannas ning saatejuht Helen Roots. Autor: Andres Laanem -
Saates "Tööstusuudised eetris" pakume kuulamiseks 13. märtsil toimunud suursündmusel „Tark tööstus 2025“ kõlanud vestlusringi, mis keskendus inseneeria tulevikule. Vestluses otsiti vastust küsimustele, kuidas erinevates tööstusharudes tagada tootearenduseks piisav tugi, et silmapaistvad ideed maanduks viljakale pinnasele, ning kuidas saavutada ambitsioonikas unistus korras inseneeriast ja seeläbi kiirem majanduskasv.
Vestlusringis osalesid Milremi tehnoloogiajuht Devid Liik, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev ja Repligen Estonia juht Madis Unt.
Foto: Andras Kralla -
13. märtsil tähistati kogu maailmas neerupäeva, mil fookuses on teadlikkus neeruhaigustest ning nende ennetamisest. Saates selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla nefroloog dr Merike Luman, mis funktsioone neerud täidavad, kas ja milliseid sümptome neeruhaigused üldse annavad ning kuidas mõjutavad neerude tervist eluviis, toitumine ja ravimid. Erilist tähelepanu peaks neerudele pöörama aga riskirühmad, näiteks diabeedi või kõrgvererõhktõvega patsiendid.
Saatejuht on Tuuli Seinberg.
Foto: Andres Laanem. Fotol dr Merike Luman. -
Kas tippjuhiks arenetakse või eeldab see mingeid kaasasündinuid isiksuseomadusi ning kodust kasvatust? Kas tipus on üksildane? Kas ja miks on julgus küsida ja hea üldistusvõime (tipp)juhi jaoks olulised?
Saates otsivad nendele ja muudele küsimustele vastuseid tippjuhid Laine Randjärv ja Valdo Kalm, kes avavad ka enda tausta ning arutlevad selle üle, mis on juhtimise valem, miks on tähtsad koostöö ja kogemustest õppimine ning kuidas toetab juhi arenguteed Äripäeva Liidrite Kollokvium.
Saatejuht on Tuuli Seinberg.
Foto: Andres Laanem. Fotol vasakult Laine Randjärv, Valdo Kalm -
Euroopa Liit on hakanud kestlikkuspoliitikat oluliselt lõdvendama. Euroopa Komisjonil on töös rida ettepanekuid, kuidas ESG aruandluse koormust vähendada. See puudutab ka sadu Eesti ettevõtjaid.
Pika ESG kogemusega Nelli Pormeister, kes on uue ESG platvormi NordWis kaasasutaja ning Sportlandi endine tegev- ja jätkusuutlikkuse juht, tervitab uut suunda. Seda enam, et ESGs on teadmatust jagunud.
“Mulle järjest rohkem hakkab see omnibus meeldima,” ütles Pormeister saates "Rohepöörde praktikud".
Pormeister nentis, et tuleb raske aeg, sest alguses tuleb segadust juurde. “See aeg tuleb üle elada. Pikemas perspektiivist vaadates, kui me saame sellisest arutust bürokraatiast eemale, saame rohkem sisuliste asjadega tegeleda, siis ma usun, et see on kogu Euroopale hea,” rääkis ta.
Kui ettepanekud läbi lähevad, jääb Eestis aruandluskohuslasi kümme korda vähemaks ja enamik võivad vabatahtlikult ESG kohta raporteerida. Mida täpsemalt soovitakse ümber teha, loe Kestlikkusuudistest.
Millega jätkata ja mis panna pausile? Kas hulganisti ja kiirelt kogutud andmeid saab üldse usaldada? Kuidas vältida äri lämmatamist? Kuidas veenda juhte ja kolleege ESG vajalikkuses? Sellest kõigest lähemalt saates.
Samuti jagab Pormeister oma kogemust, kui keeruline oli Sportlandi ESG jaoks koguda teavet igast maailma nurgast, kust kaup Eesti poeriiulitele jõuab.
Saadet juhib Karmen Laur.
Fotol Nelli Pormeister. Foto: Reiko Kolatsk -
"Keskmine inimene ei tea, mida tänapäevane tehnoloogia võimaldab," nendib Taltechi IT teaduskonna aasta õppejõud ja andmeettevõtja Kristian Allikmaa. Just see teadmatus ja visad müüdid andmekasutuse ümber hoiavad Eesti ettevõtteid andmete kasutamisel tagasi ning jätavad nad ilma olulistest konkurentsieelistest.
Kristian Allikmaal on andmepõhiseid teenuseid pakkuv ettevõte Datafruit, lisaks õpetab ta aastaid Tallinna Tehnikaülikooli tudengitele andmete kasutamist. Tema hinnangul on Eesti ettevõtete andmekasutuse tase on ebaühtlane ja peamiseks pudelikaelaks on lihtsalt teadmise puudumine. Eestis on küll maailmatasemel tegijaid, kuid on ka palju neid, kes saaksid oma ettevõtte potentsiaali oluliselt paremini rakendada.
Tekib muidugi küsimus, kuidas saab keegi tehnoloogilisi võimalusi mitte teada, kui kõik inimesed assistendist tipp-juhini välja on päevast päeva Facebookis ja Linkedinis?
"Just nimelt Linkedinis ja Facebookis võivad nad olla, aga kuidas seda oma äriprotsesside juures eeliste tekitamiseks kasutada, siis neid teadmisi jääb ilmselt väheks," selgitab Allikmaa. Tema sõnul ei osata näha, kuidas olemasolevaid andmeid saaks efektiivselt ärieesmärkide saavutamiseks kasutada.
Teadmatuse juured ulatuvad Allikmaa sõnul haridussüsteemini välja. "Paljud inimesed, kes täna on juhid, said ülikoolis digitaliseerimisega seotud teemadest null tundi teadmisi, parimal juhul oli pisut rohkem, kuid siiski liiga vähe,“ selgitab ta. Seda valdkonda lihtsalt ei õpetatud ülikoolist ja paljud juhid ei ole kursis kaasaegsete tehnoloogiliste võimalustega.
Allikmaa soovitab alustada teadlikkuse tõstmisest ja loobuda mõttest, et see on keeruline. Internet on täis tasuta või väga soodsaid kursuseid, mis aitavad andmekasutuse põhitõed selgeks saada.
Teiseks on oluline mõista, et tehnoloogia on muutunud kättesaadavaks, ka hinna poolest. See on teine andmete kasutamist takistav müüt, et digitaliseerimine on kohutavalt kallis. Allikmaa lükkab selle kategooriliselt ümber Moore´i seadusele viidates: "Tehnoloogia muutub iga aastaga järjest odavamaks."
"Kui sa ei tea, mida see võimaldab, siis ei ole sul võimalik seda ka kasutada," võtab Allikmaa kokku teadmatuse ja müütide peamise mõju.
Pole mõtet Chat GPTlt küsida, et kuidas ma saaksin oma ettevõtet andmete kasutamisega efektiivsemaks muuta. Alustada võiks selle probleemi määratlemisest, mida andmetega lahendada tahetakse.
„Sa ei lähe ka ju arsti juurde lihtsalt niisama. Sul on mingisugune konkreetne mure ja siis kui sa seda suudad defineerida, siis saab arst sind ka aidata,“ soovitab Allikmaa.
Saadet juhib Sigrid Kõiv. -
Ööpäev läbi töötav tööstusettevõte Ericsson Eesti on endale püstitatud üsna ranged keskkonnasäästlikkuse eesmärgid. „Erilise tähelepanu all on meil jäätmekäitlus ja energia kokkuhoid. Praegu läheb meil ladestamisele alla 1% jäätmetest ja eesmärk, mille nimel töötame, on see, et põletusse läheks võimalikult vähe ja materjalid saaks ringlusesse minna,“ jagas edusamme ettevõtte ESG valdkonna juht Mariliis Leitud.
ESG valdkonna juhi sõnul ei tehta ettevõttes keskkonna ja jätkusuutlikkuse tegevusi lihtsalt tabelisse märgitud „linnukese“ pärast, vaid otsitakse reaalseid toimivaid lahendusi. Nii näiteks ei paigaldatud ettevõtte katusele päikesepaneele, kuna arvutused ei näidanud projekti kasumlikkust. Selle asemel on neil parkimisplatsil elektriautodele päikesepaneelidest toodetud elektri laadimispunkt.
Kuulas sisuturunduslikust saatest "Jätkusuutlik ja roheline", millised on tulevikumaterjalid, mida Ericssonis kasutusele võetakse või kuidas digiprügist mugavalt lahti saada. Ericsson Eesti ESG valdkonna juht Mariliis Leitud räägib ka, milliste tegevustega kaasatakse töötajaid vastutustundlikumalt käituma.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Foto: Ericsson -
Terviseuudiste saade on sel aastal pühendatud tervisesuunajatele ehk Eesti tervishoiu tippjuhtidele. Esmatasandi võludest ja valudest räägib Eesti Perearstide Seltsi president Elle Mall Sadrak, kes vastab ka eelmise saate külalise, Tervisekassa juhi Rain Laane küsimusele perearstide kvaliteedisüsteemi kohta. Samuti räägib dr Sadrak sellest, miks perearsti töö on põnev, palju iga inimese kohta on raha arvestatud ja miks tervisekassa võiks esmatasandil rohkem järelvalvet teha. Saate lõpus esitab ta küsimuse järgmisele tervisesuunajale.
Dr Sadrakuga vestleb Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu ja saate toimetab Meditsiiniuudiste toimetaja Violetta Riidas.
Pildil Eesti Perearstide Seltsi president Elle Mall Sadrak.
Foto autor Violetta Riidas -
„Teabevara tunnis“ räägime kohtulahendite ja pooleliolevate kohtuasjade käsitlemisest avalikkuses. Kui palju peaks avalikkus teadma pooleliolevatest vaidlustest? Millal on õigustatud meedia kaasamine ja millised riskid sellega kaasnevad? Need küsimused on viimastel kuudel taas tähelepanu keskmesse tõusnud mitmete laialt kajastatud kohtuasjade valguses.
Teema on oluline ka ettevõtjatele. Kui ettevõttega seotud kohtuvaidlus jõuab avalikkuse ette, võivad tagajärjed olla ulatuslikud – alates mainekahjust kuni ärisuhete purunemiseni.
Stuudios on advokaadibüroo Lindeberg advokaadid Merili Laansoo ja Lauri Talumäe. Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi.
Fotol vasakult: Merili Laansoo ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem -
Idufirmadesse investeerimine on suure riskipotentsiaaliga ja investoritel tasuks teada valdkonda, kuhu investeerima hakatakse, rääkis vandeadvokaat Taavi Kõiv. “See on nagu kasiinomäng – tasub arvestada, et seda raha enam ei näe.”
PwC Legal Servicesi vandeadvokaadi Taavi Kõivu sõnul kätkebki idudesse investeerimine kahte vastandlikku poolust, mille ühitumist alati ei saavutata: investorid soovivad oma investeeringute turvalisust tagada, samal ajal kui start-up'id püüavad säilitada võimalikult palju vabadusi.
„Teadlik investeerimine aitab investoril aru saada idufirma dünaamikast. Tihtipeale tellib lõpuks muusika aga see, kes maksab,“ osutas Kõiv.
Kuula sisuturunduslikust saatest “PwC juhtimistase” idufirmade toimimisest ja sellest, kas asutajate vastutus kaitseb investoreid investeeringute ebaõnnestumise eest? Kas on üldse võimalik leida tasakaalu investori riskide ja asutajate vabaduste vahel? Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Taavi Kõiv.
Foto autor: Juuli Nemvalts. - Visa fler
