Avsnitt
-
Mida teha, kuid investeering kallisse äriinfokeskkonda või tehisintellekti tööriista ähvardab luhtuda, sest kasutamine ei taha vedu võtta? Infopanga juhi Elis Tomsoni sõnul algavad probleemid sageli juba müügiprotsessi alguses, kus ei suudeta kliendi tegelikku probleemi piisavalt sügavalt kaardistada. AI-koolitaja Priit Ilomets rõhutab, et tegemist pole tehnoloogilise, vaid psühholoogilise vastupanuga.
Kuigi juhtkond võib näha teenuse väärtust, jäävad tegelikud kasutajad – müügi-, turundus- ja finantsinimesed – sageli kõrvale. "Kui nende muresid ei kaardistatud piisavalt, siis ei hakka nad seda kasutama, see tähendab, et juba kliendi esimene teekond toote juurde on nõrk," selgitab Tomson. Inimesed on harjunud oma igapäevaste tööriistadega nagu Google ja Excel ning uue lahenduse õppimine tundub neile tihedas graafikus lihtsalt lisakoormusena.
„Kui töötajatel ei teki ahaa-hetk, kus nad mõistavad, kuidas tööriist nende elu päriselt lihtsamaks teeb, siis vaibub esialgne entusiasm kiiresti,“ kirjeldab Ilomets üsna levinud mõttemustrit.
Selleks, et tehnoloogia päriselt kanda kinnitaks, peab muutus algama juhtkonnast. Ilomets märgib, et parim viis töötajaid veenda ei ole jutlus, vaid praktiline eeskuju: "Juht lihtsalt teeb demo sellest, kuidas ta tööd teeb. Ole see, kes sa tahad, et su töötajad oleksid!"
Ilomets toob näiteks keemiast tuntud mõiste „aktivatsioonienergia“ – protsessi käivitamiseks peab esimene energia hulk olema väga suur ja tehnoloogilistes uuendustes võiks selleks olla juhi eeskuju.
Elis Tomson toob saates hea näite sellisest energiast isikliku kogemuse kaudu Äripäeva vaibkoodimise koolitusel. "Ma olin ise nii elevil, kui ma esimese asja olin valmis ehitanud. Näitasin seda oma inimestele, kelle jaoks ma seda tegin ja vaimustus oli nakkav. Nüüdseks on meeskonnas juba neli inimest, kes ehitavad endale ise abilisi ning säästavad nii aega varem tunde võtnud töö pealt. Juht ise peab olema number üks fänn," võtab Tomson teema kokku.
Priit Ilomets ennustab organisatsioonide struktuuris suuri nihkeid. Hierarhilised püramiidid muutuvad lamedamaks ning rutiinse töö võtavad üle tehisintellekti agendid. „Inimese rolliks jääb olla ülevaataja, kes suunab protsesse ja kontrollib kvaliteeti,“ arvab ta.
Selles uues maailmas muutub probleemide lahendamise oskusest (problem solving) olulisemaks probleemide leidmise oskus (problem finding). Ilomets küsib retooriliselt: "Kas sa suudad küsida, mis on hea probleem, mida lahendada? Kui õige fookus on leitud, siis on tehnoloogiline ressurss vastuse saamiseks juba kättesaadav.“
Eksperdid hoiatavad ka, et need ettevõtted, kes julgevad AI-d katsetada ja juurutada, muutuvad oluliselt produktiivsemaks, passiivsed ootajad võivad avastada end aga ületamatu kuristiku servalt.
Saadet juhib Sigrid Kõiv.
Pildil Elis Tomson ja Priit Ilomets. Foto autor: Sigrid Kõiv. -
Äripäeva raadio saates räägivad Hairmagicu asutaja Kristiina Kalev ja tema tütar, Cybercat juuksesalongis tegutsev Maria Kanter ettevõttest, mis on Eestis üks väheseid, kes valmistab juuksepikendusi ja parukaid algusest lõpuni kohapeal.
Vesteldakse sellest, kuidas aastakümneid tegutsenud juuksurisalongist kasvas välja tootmisettevõte, milliseid väljakutseid tõi kaasa oma tehnoloogia arendamine ning miks on kvaliteetsed slaavi juuksed maailmas nii hinnatud.
Saates räägitakse ka ema ja tütre koostööst ettevõtluses, klientide vahetust tagasisidest ning sellest, kuidas juuksed mõjutavad nii naise kui mehe enesekindlust rohkem, kui arvata võiks.
Saates arutletakse ka meditsiiniliste parukate teemal, räägitakse juuste annetamisest ning sellest, kuidas käsitöö, tehnoloogia ja tehisintellekt tänapäeva ilumaailmas kokku saavad.
Sisuturundussaadet juhib Riina Jussila.
Pildil Kristiina Kalev ja Maria Kanter. Foto: Riina Jussila -
Tulemusturundust peetakse sageli kõige paremini mõõdetavaks turundusvaldkonnaks, kuid tegelikkuses on pilt muutunud märksa keerulisemaks. Andmekaitse piirangud, platvormide algoritmid ja pikad ostuteekonnad on muutnud küsimuse „mis müügi tõi?“ oluliselt raskemaks kui veel mõni aasta tagasi.
Saates arutlevad Uus Maa turundusjuht ja juhatuse liige Kaie Kass ning Realist Digitali juhatuse liige Birgit Karus selle üle, kuidas ettevõtted peaksid täna turundustulemusi mõõtma ning millised mõõdikud aitavad päriselt äri kasvatada. Juttu tuleb brändingu ja tulemusturunduse seostest, turunduseelarve jaotamisest, loovuse kasvavast rollist ning sellest, miks ainult tehnilistest oskustest enam heaks tulemusturundajaks saamiseks ei piisa.
Kass räägib kinnisvaraturu näitel, kuidas on muutunud digikanalite kasutamine ning miks spetsialiseerumine on toonud paremaid tulemusi kui hunt Kriimsilma tüüpi turundusspetsialistide kasutamine. Karus selgitab, miks ettevõtted kipuvad sageli mõõtma valesid asju ning kuidas hinnata kampaaniate mõju olukorras, kus ostuotsus võib sündida alles kuude pärast.
Eksperdikommentaaris arutleb Mediabrokeri e-commerce’i ja digistrateegiajuht Kaarel Kukk selle üle, kuidas jõuda tarbijani killustunud infokeskkonnas, kus igaüks tegutseb oma "mullis", ning miks bränd peab olema nähtav juba enne ostuotsuse kujunemist.
Saadet juhib Keit Alev.
Fotol: Saatejuht Keit Alev, Uus Maa turundusjuht Kaie Kass, Realist Digital'i juhatuse liige Birgit Karus ja Mediabrokeri digistrateegiajuht Kaarel Kukk. Allikas: Äripäev -
Tehniliste B2B-lahenduste müügis ei piisa heast tootest, sest tehinguni jõudmine eeldab tugevat ettevalmistust, järjepidevat kliendisuhet ja selget järgmist sammu, räägib Filter Solutions OÜ müügijuht Kaarel Keerd.
Saates „Nimed müügitahvlil“ tuleb juttu sellest, kuidas keerukate insenertehniliste lahenduste müügis usaldust ehitada ning muuta ka kaotatud müügivõimalused tulevasteks võitudeks. Keerd jagab kogemusi müügiinsenerist juhiks kasvamisest, müügitiimi juhtimisest ja sellest, miks parim müügiinimene ei pruugi automaatselt olla parim tiimijuht.
Samuti räägitakse CRM-i rollist müügitöö juhtimisel, kliendisuhete järjepidevast hoidmisest ja sellest, kuidas müüja saab kujuneda kliendi jaoks pelgast pakkujast nõuandjaks ja partneriks. Saade on kasulik müügiinimestele, müügijuhtidele ja ettevõtete juhtidele, kes tahavad tehnilises B2B-müügis teadlikumalt kasvatada nii usaldust, müügitoru kui ka tiimi tulemuslikkust.
Saadet juhib Dominate Salesi juht Silver Rooger.
Pildil Kaarel Keerd ja Silver Rooger. Allikas: Äripäev -
Tehisaru, andmeanalüütika ja automatiseerimine muudavad ettevõtete tööd varasemast palju kiiremini. Kuid kui palju muudab tehnoloogia juhtimist ennast? Kas tuleviku juht teeb otsuseid andmete, kõhutunde või tehisaru soovituste põhjal? Millised on need ülesanded, mida ei tasuks automatiseerida isegi siis, kui tehnoloogia seda võimaldaks?
Pärnu Juhtimiskonverentsil kõlanud aruteluringis räägivad Eesti suurima eratervishoiuettevõtte Meliva tegevjuht Marja-Liisa Alop ja Telia võrgujuht Mihkel Kõiv, kuidas tehnoloogiline areng on muutnud juhtide igapäevatööd, millist rolli mängivad andmed otsuste tegemisel ja miks muutub järjest olulisemaks juhtide tehnoloogiline kirjaoskus.
Saates arutatakse, kuidas andmepõhine juhtimine aitab teha kiiremaid ja paremaid otsuseid, millistes olukordades jääb määravaks inimese enda kogemus ja intuitsioon ning kuidas tehisaru kasutatakse juba täna nii tervishoius kui ka telekommunikatsioonis. Vesteldakse ka teemal, miks ei tohiks ettevõtted automatiseerida kiiruga ja pinnapealselt läbi mõeldud protsesse ning kuidas leida tasakaal tehnoloogia, turvalisuse ja inimliku kontakti vahel.
Koos saatekülalistega vaadatakse tulevikku ning arutletakse, milliseid oskusi vajavad juhid maailmas, kus tehnoloogia muutub järjest loomulikumaks osaks igapäevasest tööst.
Vestlust juhib Olari Miiter.
Fotol: Meliva tegevjuht Marja-Liisa Alop
Foto: Raul Mee -
Wandoo Finance’i asutaja ja tegevjuht Iveta Bruvele usub, et finantsteenuste järgmine suur kasv tuleb piirkondades, kus miljonitel inimestel puudub endiselt kiire ja mugav ligipääs finantsteenustele ning turgu tuleb alles kujundada. Just seetõttu näeb ta märkimisväärset potentsiaali Ladina-Ameerikas, kus nõudlus kasvab kiiremini kui konkurents.
Saates räägib Bruvele, kuidas Wandoo Finance on jõudnud Euroopa ja Lõuna-Ameerika turgudele ning kuidas tehnoloogia aitab teha kalkuleeritud laenuotsuseid sekunditega. Lisaks toob Bruvele välja, millised plaanid on tal Eestis ning kuhu soovib Wandoo Finance’iga välja jõuda.
Saadet juhib Simo Sepp. Saade on inglise keeles.
Fotol Iveta Bruvele, foto autor: Simo Sepp -
Ajal, mil paljud kõndisid suurtest ja säravatest ehetest ringiga mööda, oli just moelooja Lilli Jahilo üks esimesi, kes neid märkas, ostis ja hiljem ka oma stuudios müüs. See andis ehtekunstnikule kinnituse, et ta ajab õiget asja.
Tagasihoidlikest kaunistustest tüdinenud ehtekunstnik Sigrid Kuusk müüs oma ehteid juba õpingute ajal disainiturul. Need olid julged, silmatorkavad ja säravad pealekauba. “Inimesed käisid neist pehmelt öeldes ringiga mööda,” meenutas Kuusk vanu aegu.
Küll aga jäid need silma paarile inimesele ja üks neist oli moelooja Lili Jahilo, kellega Sigrid Kuusk teeb praegugi koostööd. Teine oli Kuressaares asuva Pallopsoni disainipoe juht Piret Ots. Pallopson on samuti üks vähestest kohtadest, kus Kuuse ehteid praegu osta saab.
Kokk-kondiiter-keevitaja
Sigrid Kuusk õppis ehtekunstnikuks, samal ajal tegeles enda teise kire ehk fotograafiaga, õhtuti teenis leiba teenindajana ja töötas praktika järel veel ehtekunstniku Birgit Skolimowski juures.
Seetõttu oli nii oma brändi kui ka särava SOHO kollektsiooni start üpris rahulik.
“Natukene ikka tekkis see mõte ka, et kas ma teen ikka õiget asja. Aga kui Lilli juba ehted meelde jättis, siis ma mõtlesin, et okei, seal on ikkagi midagi,” kirjeldas Kuusk, kuidas ta enese kahtlused kõrvale lükkas.
Saates “Lihtsalt alusta” rääkis Sigrid Kuusk enda teekonnast ettevõtjaks.
Näiteks sellest, kuidas ta enne finants-coach’i palkamist andis lihtsalt raha käest. Ja kuidas tal tegelikult puudus igasugune huvi äri luua ning kuidas ta praegu otsib tasakaalu kunsti ja kasumi vahel.
Veel jagas ta enda kogemust depressiooni ja rasketest hetkedest välja tulemisega.
Saadet juhib Mai Kroonmäe.
Foto: erakogu.
Foto: Sigrid Kuusk -
Ettevõtteid ohustavad küberpetturid ei ole tehnoloogias tugevad, küll aga tunnevad nad inimloomust, räägiti Äripäeva raadio saates "Kriisiplaan“.
Stuudios olid Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Sandra Horma LHVst ning küberhügieeni asjatundja ja Phishbite’i asutaja Urmo Keskel. Juttu tuli sellest, miks petturid suudavad inimesi nii veenvalt manipuleerida, kuidas ettevõtetest võivad kaduda sajad tuhanded eurod ning miks ainult pankadele lootma jäämine ei ole lahendus.
Saates arutati hiljutisi juhtumeid, rahamuulade rolli, välkmaksete riske, avalike registriandmete ärakasutamist ning seda, kuidas ettevõtted saavad oma finantshügieeni parandada.
Sandra Horma rõhutas, et sageli algab kaitse väga lihtsatest reeglitest: "Mingist piirist alates peaksid ülekanded nõudma vähemalt kahe inimese kinnitust.“ Urmo Keskel lisas, et petturite tugevus pole tehnoloogias, vaid inimeste mõjutamises: "Nende kelmide suutlikkus inimesi manipuleerida on nii hea.“
Praktiliste soovitustena kõlab saates mitu lihtsat, kuid olulist põhimõtet: kontrolli suuremaid makseid, ära kinnita ootamatuid Smart‑ID või Mobiil‑ID päringuid, vaata üle lingid ja saatja aadressid ning ära kiirusta. Nagu saates öeldakse: "Kui ei saa aru, miks see Smart‑ID ette hüppas, siis ärme seda koodi sisse pane.“
See saade on mõeldud kõigile, kes tahavad oma raha, ettevõtet ja töötajaid petturite eest paremini kaitsta.
Saadet juhib Hando Sinisalu.
Fotol: Sandra Horma ja Urmo Keskel -
Kuigi paljudes Harjumaa väikelinnades on uute kodude keskmine hind juba Tallinnaga võrreldavas suurusjärgus, leidub hulgaliselt põhjuseid, miks uued kodud kerkivad järjest enam Tallinnast välja.
"Tallinna linna lähivaldades ehitatakse 10 000 elaniku kohta üle 50% rohkem kortereid kui Tallinnas. Tallinna poliitikud peaksid kõvasti mõtlema mis on läinud valesti, kuidas sai selline olukord tekkida," rääkis saates "Ruutmeetrite taga" kinnisvarainvestor ja -huviline Jürgen Kallo.
Tema sõnul tasub igal kinnisvarainvestoril olla ka hobidemograaf ja urbanistika-huviline ning ta on koostanud oma statistika ja analüüsi ka Tallinna lähiümbruse valdade kohta ning see viitab mitmetele miinustele Tallinna osas. Samas oma kinnisvaraportfelli üüriäri ajamiseks on Kallo rajanud ainult Tallinnas.
"Nõudlus on väljaspool Tallinna üsna suur." märkis saates sel nädalal Tallinna kuldse ringi ja Harjumaa asulate eluasemeturust Äripäevas põhjaliku looga maha saanud Äripäeva ajakirjanik Kristjan Kurg. Ta selgitab saates pikemalt Harjumaa linnade korterituru erinevusi võrreldes Tallinnaga.
Saates tulebki pikemalt jutuks miks on Harjumaa väikelinnadel uusarenduste mõttes potentsiaal suur, kuidas toimib erinevates linnades järelturg, millised on üüriäri ajamise võimalused. Samuti oli jutuks hinnatase, transpordivõimalused ja elukeskkonna arengud üle Harjumaa.
Saadet juhtis Lauri Leet.
Fotol uusarendus Dublinis Ropemaker Place’i nimelises uusarenduses, foto autor Andras Kralla. -
Diabeet ei pruugi endast kaua märku anda ning võib esimest korda avalduda ka kõrges eas, isegi inimesel, kes ei ole ülekaaluline, toitub korralikult ja liigub. “Tervisetarga” saates selgitab Eesti Diabeedikeskuse juhatuse liige, endokrinoloog Marju Past, miks tuleb veresuhkru kõrval vaadata üha enam südame, neerude, kehakaalu ja kogu ainevahetuse tervist.
Saates tuleb juttu I ja II tüüpi diabeedist, rasedusdiabeedist, laste ja noorte haigestumisest ning sellest, kuidas pärilikkus, uni, toitumine, liikumine ja kehakaal haiguse riski mõjutavad. Past räägib ka V tüüpi diabeedist, mida seostatakse pikaajalise alatoitumise ja toitainete puudusega ning mille ravi nõuab tavapärasest ettevaatlikumat lähenemist.
Lisaks selgitab ta, kuidas toimivad diabeediravimid, miks kaalulangetusravimid on nii suure tähelepanu alla sattunud ning miks bariaatriline kirurgia ei tähenda alati diabeedist lõplikku vabanemist. Saadet juhib Violetta Riidas.
Pildil dr Marju Past
Pildi autor Meeli Küttim -
Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega.
„1980. aastate lõpus ei olnud avalikkuse mure seotud ainult poliitikaga, vaid see oli reaktsioon Nõukogude tööstuse poolt jäetud raskele keskkonnakoormusele,“ meenutab keskkonnaekspert Valdur Lahtvee.
See on avaosa eriseeriast, millega tähistatakse Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 35. aastapäeva. Järgnevate kuude jooksul heidab saatesari põhjaliku pilgu Põhjamaade ja Balti riikide suhetele – alates praeguste jätkusuutlikkuse edusammude ja digitaalse integratsiooni vahendite osas kuni globaalsete tulevikuriskide ja -võimalusteni aasta lõpus.
Selles episoodis räägime muuhulgas ökoaktivismi metsikutest 90ndatest: kuidas varased rohelised liikumised otsisid üles ohtlikud Nõukogude sõjaväe jäägid, kiirguskohtad rannikul ja peatasid edukalt Lääne-Euroopast pärit ebaseaduslikud tööstusjäätmete veod.
Samuti süveneme Põhjamaade mudelisse: kuidas Taani, Rootsi, Soome ja Norra pakkusid olulisi teadmisi, seadusandlikke mudeleid ja materiaalset tuge, mis aitasid Eestil oma keskkonnastandardeid ajakohastada, et lõpuks vastata ELi nõuetele. Ning jätkusuutlikkuse arengusse: kuidas jätkusuutliku arengu kontseptsioon muutus õpikute teooriatest, nagu „ökoloogiline jalajälg”, praktilisteks piirkondlikeks tegevusteks, nagu Baltic 21, ja kuidas Eestist sai rohelise digitaliseerimise teerajaja.
Podcasti juhib Tarmo Virki.
Podcast on inglise keeles.
Pildil: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Valdur Lahtvee mõtiskleb 35 aasta pikkuse Põhja-Balti rohelise koostöö üle. (Foto: Tarmo Virki) -
Kriisiplaani saates on külas Tarmo Hõbe – Rally Estonia üks peakorraldajaid, endine Saku Suurhalli juht ja tänane T1 juht, kellega räägime kriisidest suurte avalike sündmuste ja rahvarohkete kohtade juhtimisel.
Saates tuleb juttu sellest, kuidas valmistutakse kriisideks olukordades, kus mängus on tuhanded inimesed, kümned partnerid, tehnika, ilm, avalikkuse surve ja inimfaktor. Rally Estonia näitel selgitab Tarmo, kuidas planeeritakse turvalisust nelja tuhande ruutkilomeetri suurusel alal, millist rolli mängivad checklist’id, rahvusvahelised nõuded, tehnoloogia, juhtimiskeskus ja rallifännide enda vastutustunne.
Samuti räägime juhtumitest, kus kõik ei ole läinud plaanipäraselt – näiteks Anne Veski kontserdi katkemisest Rally Estonia avashow’l – ja sellest, kuidas kriisist võib lõpuks sündida uus lugu.
Saate teises pooles meenutab Tarmo Saku Suurhalli aega: ootamatult ära jäänud suurkontserte, publiku turvalisuse tagamist, evakuatsiooniplaane ja Covid-perioodi, mil tuli kiiresti leiutada täiesti uusi formaate – autokino, autokontserdid ja virtuaalsed suurüritused.
Lõpuks räägime ka sellest, kuidas peaks kriisideks valmistuma tavaline ettevõte või avalik hoone: miks on vaja plaane, harjutamist, partnerite valmisolekut ja kiiret kommunikatsiooni. Tarmo rõhutab, et kriisi puhul on kõige tähtsam mitte tarduda, vaid tegutseda kohe, peatada kahju süvenemine, otsida lahendusi ja liikuda edasi.
Saatejuht on Hando Sinisalu.
Foto: Andras Kralla. -
Ettevõtteid ohustavad küberpetturid ei ole tehnoloogias tugevad, küll aga tunnevad nad inimloomust, räägiti Äripäeva raadio saates "Kriisiplaan“.
Stuudios olid Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Sandra Horma LHVst ning küberhügieeni asjatundja ja Phishbite’i asutaja Urmo Keskel. Juttu tuli sellest, miks petturid suudavad inimesi nii veenvalt manipuleerida, kuidas ettevõtetest võivad kaduda sajad tuhanded eurod ning miks ainult pankadele lootma jäämine ei ole lahendus.
Saates arutati hiljutisi juhtumeid, rahamuulade rolli, välkmaksete riske, avalike registriandmete ärakasutamist ning seda, kuidas ettevõtted saavad oma finantshügieeni parandada.
Sandra Horma rõhutas, et sageli algab kaitse väga lihtsatest reeglitest: "Mingist piirist alates peaksid ülekanded nõudma vähemalt kahe inimese kinnitust.“ Urmo Keskel lisas, et petturite tugevus pole tehnoloogias, vaid inimeste mõjutamises: "Nende kelmide suutlikkus inimesi manipuleerida on nii hea.“
Praktiliste soovitustena kõlab saates mitu lihtsat, kuid olulist põhimõtet: kontrolli suuremaid makseid, ära kinnita ootamatuid Smart‑ID või Mobiil‑ID päringuid, vaata üle lingid ja saatja aadressid ning ära kiirusta. Nagu saates öeldakse: "Kui ei saa aru, miks see Smart‑ID ette hüppas, siis ärme seda koodi sisse pane.“
See saade on mõeldud kõigile, kes tahavad oma raha, ettevõtet ja töötajaid petturite eest paremini kaitsta.
Saadet juhib Hando Sinisalu. -
“Autojuhte leidub alati, kuid neid, kes näitaks juhile teed, on vähem. Selline teenäitaja on president,” rääkis strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane Äripäeva raadios.
Juba mõne kuu pärast valitakse Eestis presidenti ja seetõttu olid saatesarjas “Müüt või tõde?” vaatluse all presidendi institutsiooni ja tegevust puudutavad, avalikkuses ikka ja jälle levivad müüdid.
Ühe keskse teemana käsitleti saates Eesti presidendi võimu, mida mõnigi kord peetakse rituaalseks ja tähtsusetuks, mistõttu kohtab aegajalt ka mõtteid, et presidendi ameti võiks üldse kaotada. Saates osalenud eksperdid, kommunikatsioonibüroo AgendaPR partner Helin Vaher ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane lükkasid selle väite resoluutselt ümber.
Saadet juhtis Neeme Korv. -
Keskkonna ja energeetikaminister Andres Sutt ütles Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus”, et kliimakindla majanduse seaduse eesmärk ei ole olemasolevaid tööstusi sulgeda, vaid anda Eesti majandusele pikaajaline suund.
Tema sõnul on seadusel kolm peamist mõõdet: julgeolek, konkurentsivõime ja elukeskkond. Fossiilkütuste impordi vähendamine suurendab Suti hinnangul Eesti energiajulgeolekut, kuid tööstuse jaoks on kõige olulisem argument majanduslik.
“Investeeringud puhastesse tehnoloogiatesse või puhastesse tehnoloogiatesse on selge konkurentsieelis, see ei ole kuidagi ideoloogiline valik,” ütles Sutt.
Ettevõtjate jaoks on keskne küsimus, kas üsna üldine raamseadus annab pikaajalisteks investeeringuteks piisavalt kindlust. Sutt kaitses seaduse üldisust sellega, et liiga detailne regulatsioon jääks kiiresti päriselule jalgu. Tema sõnul annab seadus ette kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050 ning vahepunktid aastateks 2030, 2035 ja 2040, kuid täpsemad sammud peavadki olema teekaartides.
“Selle seaduse pärast ühtegi tööstust kinni ei panda,” kinnitas minister.
Küll aga peab Eesti tema hinnangul liikuma kõrgema lisandväärtusega tootmise poole, kus riik ei täida ainult lühikest juppi kellegi teise väärtusahelas, vaid suudab luua strateegilisi klastreid.
Suti sõnul on Eesti tööstuse konkurentsivõime üks võtmeküsimusi puhas ja soodsam kodumaine energia. Ta märkis, et Eesti importis eelmisel aastal 40 protsenti elektrist ning impordisõltuvuse vähendamiseks on vaja kiiresti edasi liikuda maismaatuule, salvestuse ja juhitavate võimsustega.
“Minu silmis on energeetika kindlasti üks Eesti majanduse tuleviku kasvumootoreid, aga see on siis puhas energeetika,” ütles Sutt.
Tema hinnangul peaks Eesti järgmise kümnendi suurem küsimus olema see, kuidas majanduse mahtu kasvatada ning selleks on vaja investeeringuid nii energiatootmisse, tehnoloogiasse kui ka tööstuse kõrgema lisandväärtusega suundadesse.
Pikemalt sellest, kuidas kliimakindla majanduse seadus tööstust arendab saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner.
Pildil Andres Sutt. Autor: Raul Mee -
Tänapäeval veedame tunde ekraanide ees, sageli silmi pilgutamata ja just see loob soodsa pinnase kuiva silma sündroomiks. Sisuturundussaates räägib Turmani silmakliiniku optometrist Jelena Vigul, kuidas eristada ajutist silmade kuivust kroonilisest silmahaigusest, mis vajab täpset diagnoosi ja pikaajalist ravi.
Saates tuleb juttu haiguse peamistest sümptomitest nagu nägemise kõikuvus, kipitus ja põletikulisus, aga ka sellest, miks silmad võivad kuivad olla isegi öösel magades. Vigul selgitab, milliseid uuringuid tehakse diagnoosimiseks. Räägime, miks kunstpisaratest alati ei piisa, millist rolli mängivad elustiil, tööharjumused ja toitumine.
Selgub, et krooniliseks kujunenud kuiva silma sündroom võib oluliselt halvendada elukvaliteeti, piirates töötamist, autojuhtimist ja igapäevaseid tegemisi. Saates jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas silmi hoida ning millal tuleks pöörduda spetsialisti poole.
Saadet juhib Violetta Riidas.
Pildil Jelena Vigul.
Foto autor Violetta Riidas -
Eestis kütusekriisi praegu ei ole, kuid arukas on võimalikuks kriisiks valmistuda.
Lähis-Ida pinged panevad muretsema, kas kütus saab ka meil otsa. Saates “Kriisiplaan” võtame küsimuse lähema vaatluse alla.
Räägime sellest, miks mõnes riigis on tanklad tühjad, aga Eestis mitte, kui kauaks varusid jätkub ning mida tähendab kütuse kallinemine tarbijate rahakotile ja Eesti majandusele laiemalt.
Veel tuleb jutuks millal muutub kütuse hinna tõus tõeliseks majanduskriisiks, kuidas ennast hindade kõikumise vastu kindlustada ja miks eestlased seda ei tee. Samuti see, mida õpetasid 1973. aasta naftatarnekriis ja Ukraina sõda Euroopale ning kas praegune kriis kiirendab rohepööret või on seda hoopis pidurdamas.
Stuudiokülalised on Eesti Varude Keskuse juht Ando Leppiman ja Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Saadet juhib Hando Sinisalu.
Fotol Luminori analüütik Lenno Uusküla, foto autor Raul Mee. -
Organisatsiooni väärtuste kandjaks on inimesed ja igasugune muutus, olgu selleks uus juht, ühinemine, muutunud turuolukord või mõni kriis, mõjutab paratamatult ka töötajaid. Ühed kohanevad ja jäävad, teised pakivad asjad ja lahkuvad. Juhil on oluline mõista, kuidas erinevad inimtüübid muutustele reageerivad ja nendega toime tulevad.
Äripäeva raamatuklubi juunikuises saates on fookuses ettevõtja ja juhtimiskoolitaja Aira Tammemäe värske raamat “Kes me oleme”, kus „Karupoeg Puhhist“ tuntud erilised tegelased toimivad psühholoogilises plaanis turvalise siirdealana, andes võimaluse vaadelda erinevad inimtüüpe meeskonnas, mõista nende kiikse, saada aru, kuidas nemad maailma mõtestavad ning analüüsida neutraalsel foonil ka ärisuhteid. Mänguliselt ja ilma näpuga näitamata.
Saatejuht Igor Rõtov.
Fotol: Aira Tammemäe ja Igor Rõtov
Foto autor: Andres Laanem -
Ajal, mil transpordisektor vajab üle kogu Euroopa kiiret järelkasvu, kodumaiste juhtide reservi ja paremat kriisivalmidust, tõmbab Eesti riik veoauto- ja bussijuhtide kutseõpet veelgi rohkem koomale. „Viimased 21 bussi- ja 24 veokijuhti lõpetavad sel kevadel, rohkem enam pooleaastase kutseõppega juhte peale ei tule,“ tunnistas Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus saates „Logistikauudised eetris“.
„Eesti haridus- ja teadusministeerium on võtnud vastu otsuse, et kuuekuulisi kutseõpet kutsehariduses enam riik ei rahasta. Mis tähendab seda, et meil lõpetab nüüd viimased kaks gruppi, 21 bussijuhti ja 24 veoautojuht sel kevadel, sügisel uusi gruppe enam ei tule,“ tunnistas Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus.
Edaspidi tuleb kutseõppeasutustel leida lahendus aastasele õppekavale või minna üle mikrokraadi peale, mis aga tähendab, et see ei ole enam tasuta.
„Keegi peab selle eest eraldi maksma hakkama. Ja siin on veel üks murekoht. Kui täna võime kutseõppesse võtta noori õppima nii veoauto kui bussijuhikutsele, siis täiendõppes me seda niimoodi enam teha ei saa. Seal tuleb ette transpordiministeeriumi määrus, mis ütleb, et 21 aastaselt saad alles õppima hakata,“ selgitas Loodus, kelle sõnul 18aastaselt bussijuhiks ja veoautojuhiks enam sellisel viisil Eestis õppida ei saa.
Kui Tarm o Looduse teatas ministeerium koolidele, et see otsus on sektoriga kooskõlastatud, siis saate teine külaline, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juhatuse liige Herkki Kitsing kinnitas, et nii ERAA, ELEA, kui Eesti Autoettevõtete Liidule tuli see otsus kui välk selgest taevast.
„Saan kinnitada, et tegelikult on kogu seda protsessi juhitud selliselt, et otsused on küll vastu võetud, aga neid ei ole erialaliitudega kooskõlastatud, ega eelnevalt läbi arutatud. Väga ootamatu oli see otsus, mis kardinaalselt mõjutab kogu valdkonna sektori tööjõu järelkasvu ning ka Eesti julgeolekut. Kui meil puudub piisav reserv pädevaid veokijuhte, siis kes hakkab kriisiolukorras kaupa poodi või tagalasse vedama,“ küsis Kitsing.
Saate toimetaja palus mitme erineva pöördumise kaudu tulla saatesse teemat kommenteerima ka haridus- ja teadusministeeriumi esindajat, kuid paraku ei suutnud isegi sealne kommunikatsiooniosakond mitte ühtegi sellist inimest leida.
„Logistikauudised eetris“ saatejuht on Tõnu Tramm, saatesarja toob kuulajateni Laomaailm.
Foto: ELEA, Raul Mee, Fotol: Herkki Kitsing, Tarmo Loodus -
„Eelmisel aastal importis Eesti vajamineva elektri keskmiselt 92 euroga/MWh, samas oma ülejäägi müüsime maha 22 euroga/MWh. Vahe ehk umbes 200 miljonit eurot aastas voolab Eesti majandusest välja. See võiks siia jääda,“ selgitab saates „Eestist ja eurodest“ Energiasalv Pakri juht Andres Veske.
Probleem pole tema sõnul tootmise puuduses, vaid selle ajastuses - Eesti toodab elektrit neil tundidel, mil tuul puhub ja päike paistab kõikjal regioonis korraga ning suure pakkumise tõttu on hind nulli lähedal. Samas tarbime siis, kui taastuvenergiat ei toodeta ehk kõige kallimal hetkel.
Saates arutavad Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ja Energiasalv Pakri juht Andres Veske, kuidas seda olukorda lahendada, millist kindlust ja plaani ootavad Eestilt siia uusi tootmisvõimalusi plaanivad investorid, kuidas erinevate tootmisvõimsuste ja salvestuse kombinatsioon hindu alla aitaks tuua ning mida järgmise aasta jooksul ära saaks teha, et elektriarve püsivalt madalamaks muutuks.
Saatejuht on Rivo Sarapik.
Fotol: Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ja Energiasalv Pakri juht Andres Veske
Foto: Rivo Sarapik - Visa fler
