Avsnitt
-
Tartu vallavanema Jarno Lauri sõnul on Tartu valla tööstusalade pilt viimase kümnendi jooksul täielikult muutunud. Kui varasemast buumiajast kasvasid mitmed krundid võssa, siis nüüd on olukord vastupidine ning pigem on puudu sobivatest tööstuskruntidest. Üks põhjus on tema sõnul see, et suuremad tööstused liiguvad Tartu linnast välja, sest linnas on maa kallim, krundid välja kujunenud ja laienemisvõimalused piiratud.
Samas ei tähenda tööstuse kasv omavalitsusele automaatselt otsest rahalist võitu. Kui tööstus asub Tartu vallas, aga töötajad elavad näiteks Tartu linnas, ei jõua töökohtadega seotud tulumaksutulu samasse omavalitsusse. “Sellist otsest kasu ei ole ettevõtluse arendamisest ühelegi omavalitsusele. See on veidi utreeritult öeldud, aga maksusüsteemis on väga tõsine lünk sees.” ütles Laur.
Lauri sõnul pingutavad tööstuse nimel praegu need omavalitsused, kes näevad laiemat pilti. Tartu valla huvi on, et piirkonnas oleks erinevaid töökohti ja et tööstusparkides töötavad inimesed saaksid tulevikus ka vallas elada. Vald saab tema sõnul ettevõtluse arendamisel teha peamiselt kolme asja: mitte takistada, hoida planeeringud piisavalt paindlikud ning korraldada menetlused võimalikult mõistlikult. Hästi töötavad need tööstusalad, kus krunte saab vastavalt ettevõtjate vajadustele liita või lahutada.
Üks tuleviku küsimus on energia. Laur märkis, et Tartu vallas on arendamisel piirkonna üks suuremaid päikeseparke, mis võiks anda sisendi energiamahukale ja puhtale tootmisele, näiteks andmekeskustele. Samas tunnistas ta, et selliste investeeringute Eestisse toomine on keeruline. “Hetkel on see praktikas läinud niipidi, et enne on energia, siis tuleb tarbija. Kuigi võiks olla rohkem sünkroonis.” ütles Laur. Tema hinnangul sunnib päikeseenergia kiire kasv nüüd otsima võimalusi energia salvestamiseks, otse kasutamiseks ja kohapeal väärindamiseks.
Millist tööstust omavalitsused ootavad, mida kindlasti ehitada ei taheta ja kuhu arenevad Tartu valla tööstuspargid, saab pikemalt kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner.
Pildil Jarno Laur. Autor: Kalev Lilleorg -
Laonduses ei pea ootama suurt robotrevolutsiooni, palju suurem võit võib tulla sellest, kui vaadata värske pilguga üle kohad, kus inimene teeb endiselt masinale sobivat tööd. Tehnoloogia areneb kiiresti ja eilne kallis lahendus võib täna olla juba mõistlik töövahend, tõdeti saates „Logistikauudised eetris“.
Kui mõni laotehnoloogia tundus veel mõni aasta tagasi liiga kallis, keeruline või Eesti turu jaoks ebapraktiline, tasub need arvutused uuesti lahti võtta. Äripäeva raadio saates „Logistikauudised eetris“ tõdesid Laomaailma ostujuht Joel Joa ja tehnikaprojektijuht Aivar Hunt, et paljud lahendused, mis varem Excelis punaseks läksid, on täna muutunud oluliselt taskukohasemaks ja lihtsamini kasutatavaks.
Laonduses ei ole tehnoloogiline areng enam ainult suurte rahvusvaheliste logistikakeskuste teema. Automaatika, elektrilised siirdajad, liitiumakudega tõstukid ja energiasalvestuse lahendused liiguvad järjest enam ka tavapäraste Eesti ladude tööriistakasti.
„Küsimus ei ole selles, kas robotid võtavad homme lao üle, vaid selles, millised lihtsad, korduvad ja füüsiliselt koormavad töölõigud tasub juba täna inimese käest masinale anda,“ nentis Aivar Hunt. „Inimese potentsiaal on kindlasti suurem kui lihtsalt päev otsa mingit kaupa maja ühest otsast teise lohistada.“
See ongi üks lao tehnoloogilise arendamise põhilisi lähtekohti: automatiseerimist ei tasu alustada kõige uhkemast robotist, vaid kõige tüütumast, korduvamast ja töötajat kulutavamast liigutusest.
Üks praktilisemaid soovitusi puudutas vanade tasuvusarvutuste uuesti üle vaatamist. Kui viis aastat tagasi tundus elektritõstuk, liitiumaku või automaatne siirdaja liiga kallis, siis tänane olukord võib olla teine.
Ruutmeetrite asemel tuleb mõelda kuupmeetrites
Üks oluline arengusuund on lao mahu parem kasutamine. Kui ruutmeetreid juurde ei tule, tuleb vaadata ülespoole. 20 aastat tagasi piisas paljudes Eesti ladudes 6,5 meetri tõstekõrgusest, kuid täna on tavapärasemad juba 8–10 meetrit.
See tähendab, et lao arendamisel ei peaks küsima ainult, kui suur on pind, vaid kui hästi kasutatakse ära kogu maht. Kõrgemad riiulid, sobiv tõstetehnika ja läbimõeldud kaubapaigutus võivad anda laole juurde märkimisväärse mahuefekti ilma uue hoone ehitamiseta.
Saates kõlas ka näide ettevõttest, kes soovis robotiga automatiseerida vaid ühe tööliigutuse. Lähemal mõõtmisel selgus, et robot säästaks tunnis vaid seitse-kaheksa minutit inimese tööaega, ehk majanduslik tasuvus ei olnud ühestki otsast vaadatuna veenev. Kuid ettevõte otrsustas selle investeeringu siiski teha, sest „on ju lahe kui robot mööda ladu ringi liigub“.
Saadet juhib Logistikauudised.ee juht Tõnu Tramm.
Foto: Laomaailm -
Saknas det avsnitt?
-
Kui töötaja hilineb, jätab ülesanded viimasele minutile või tundub pidevalt hajevil, kiputakse seda sageli pidama suhtumise küsimuseks. Aga mis siis, kui põhjus peitub hoopis selles, kuidas tema aju töötab?
Juulikuu saates „Töö ja palk“ võtame seekord luubi alla aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk ATH tööelu kontekstis. Räägime sellest, milliste raskustega seisavad ATH-ga inimesed tööl silmitsi, miks nad võivad kulutada töö tegemisele märksa rohkem energiat, kui kolleegid ja juhid kõrvalt näevad, ning miks just nemad põlevad sageli läbi.
Saates arutleme, kuidas eristada suhtumise probleemi aju eripärast, millised käitumismustrid võiksid panna juhti märkama, et töötaja vajab hoopis teistsugust tuge, ning kas ja kuidas sellistel teemadel üldse rääkida.
Praktilise poole pealt otsime vastuseid küsimustele, millised töökorralduse muudatused aitavad ATH-ga töötajal oma tugevusi paremini rakendada. Kas klassikaline üheksast viieni tööpäev sobib kõigile? Kuidas anda ülesandeid ja seada tähtaegu nii, et inimene saaks oma tööga edukalt hakkama? Ning miks võivad sellised kohandused muuta töö paremaks mitte ainult neuroerinevatele inimestele, vaid kogu meeskonnale?
Räägime ka töö kujundamisest ehk job crafting'ust, nähtamatust kompenseerimiskoormusest, läbipõlemisest ja sellest, miks ei tasu hinnata töötaja panust üksnes selle järgi, mis kell ta hommikul kontorisse jõuab.
Stuudios on Tallinna Tehnikaülikooli teadur ja ATH Liidu kaasasutaja Tanel Peets ning värske Tartu Ülikooli rakendusliku käitumisteaduse magister Kadri Kaska, kelle uurimistöö keskendub neuroerinevusi arvestava töökeskkonna kujundamisele. Saadet juhib Personaliuudiste juht ja "värske" ATH-kas Helen Roots.
Pildil vasakult: Tanel Peets, Helen Roots ja Kadri Kaska. Foto: Andres Laanem -
Seekordses "Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, miks päikesepaneelide omanik ei pruugi enam päikeselisel päeval elektrit võrku müües teenida, vaid võib teatud tundidel sellele hoopis peale maksta.
Arutletakse, kuidas väiketootjad saavad muutunud turuolukorras oma tootmist, tarbimist ja salvestamist targemalt juhtida ning milliseid lahendusi pakub Alexela selleks, et kodune päikesepark ja aku aitaksid kulusid vähendada.
Saates osalevad Alexela äriarenduse juht Tarmo Kärsna ning Codeborne'i tegevjuht Toomas Talts.
Veel mõni aasta tagasi tundus päikesepaneelide paigaldamine kindla investeeringuna, kuid nüüdseks on olukord muutunud. Päikeselistel tundidel võib elektri hind langeda nulli lähedale või isegi miinusesse. Kärsna sõnul tekib probleem siis, kui päikesepark toodab rohkem, kui majapidamine ise ära kasutab. „Kui päiksepark on suurem kui oma tarbimine, siis sealt tekib see võrku müümine ja miinushind ning see frustratsioon sinna juurde,“ ütleb ta. Ka positiivse börsihinna korral võivad võrgutasud tähendada, et elektri müümine jääb kahjumisse.
Lahenduseks ei piisa ainult akust, vaid vaja on nutikat juhtimist. Taltsi sõnul võimaldab aku salvestada elektrit soodsatel tundidel ning kasutada seda hiljem, kuid kõige olulisem on automaatika. Selleks on Alexela koos Codeborne'iga loonud lahenduse Tark Elekter, mis otsustab ise, millal elektrit tarbida, salvestada või võrku müüa. "Masin jõuab seda valvata ka siis, kui sa magad – 24/7,“ ütleb Talts.
Kärsna sõnul ei ole eesmärk kiire rikastumine, vaid kahjumlike tundide vältimine. Nutikalt juhitud süsteem võib anda võrreldes tavapärase päikesepargiga kuni 50 protsenti rohkem kasu. Samas rõhutab ta, et koduse päikesepargi rajamisel peaks lähtuma eelkõige oma elektritarbimisest, mitte soovist võrku müües tulu teenida.
Saatejuht on Brent Pere.
Fotol: Alexela äriarenduse juht Tarmo Kärsna. -
Eesti eksportivad ettevõtted näevad ESG-d sageli kohustusena tegeleda aruandluse, vastavusnõuete või administratiivse tegevusega, aga mitte võimalusena siduda see oma strateegiaga ja kasutada konkurentsieelisena, selgitab äsja Taltechis jätkusuutliku tootmise eriala lõpetanud Marcus Kukkonen oma magistritöös „ESG-põhimõtete integreerimise võimekus äristrateegiasse kui konkurentsis püsimise eeldus Eesti eksportivate ettevõtete näitel".
Kukkonen märgib, et selline lähenemine asetab meie ettevõtted turul nõrgemasse positsiooni ja võib võtta võimaluse võita näiteks rahvusvahelisi hankeid.
Magistritööd nõustanud kestliku innovatiooni strateeg Anu Ruul hoiatab, et kestlikkuse õpikõver on pikk ja iga väike samm on edenemine. „Kui ettevõte otsustab tegeleda asjaga alles siis, kui on tekkinud kohustus, on tõenäoliselt hilja,“ hoiatab Ruul.
Kukkonen lisab, et ka magistritöö uuringus osalenud ettevõtted kinnitavad ESG olulisust välisturgudel. „85 protsenti ütlesid, et surve tuleb arenenud riikidest ja Põhjalast. Kui rääkida hangetest, siis 77 protsenti olid nõus, et ESG on hügieenifaktor või otsustuskriteerium,“ sõnas töö autor.
„Kaks ettevõtet märkisid, et need, kes sellega täna ei tegele, ei pruugi 2-3 aasta pärast enam jalga ukse vahele. Kui sa kestlikkusega täna ei tegele, võib see ühel hetkel sind turul välistama hakata,“ ütles Kukkonen.
Praktilise poolelt toodi välja olukord, kus ettevõte kaotas hanke seetõttu, et neil ei olnud kestlikkuse andmeid näidata, ja teine näide, kus kaotati hange, sest toote jalajälg oli konkurendiga võrreldes liiga suur, avas Kukkonen magistritöö tulemusi.
Ruul märkis, et kui ta Kukkoneniga teemat alguses arutas, tundus mõlemale, et kestlikkuse komponent peab olema strateegia osa ja teistmoodi see ei olegi võimalik, kui ettevõtted soovivad Põhjala turul tegutseda.
„Jõudsimegi selleni, et uurida ekportivatelt tööstusettevõtetelt, et kas neil on ESG integreeritud strateegiasse või on see eraldi dokument või tegeleb sellega eraldi sädeinimene. Sealt see päästik tuli, et kas teised lähenevad kestlikkusele samuti strateegiliselt, sest turud seda justkui eeldavad,“ märgib Ruul.
Kukkoneni sõnul peavad ettevõtted praegu ESG rakendamisel suurimaks takistuseks just andmete kättesaadavust. „Tänane andmete kättesaadavus ei ole piisav, andmed on killustunud,“ märkis töö autor.
„Ja teine, mis oli peaaegu samal tasemel, oli teadlikkuse ja võimekuse puudus. Sisuliselt tänane seis Eestis võib-olla ongi selline, et meil ei ole ESG-teadlikke inimesi,“ ütleb Kukkonen.
Magistriöö eesmärk oli hinnata ESG põhimõtete integreerimise võimakust Eesti keskmistes ja suurtes eksportivates ettevõtete ning analüüsida selle mõju konkurentsis püsimisele. Marcus Kukkonen uuris ka takistavaid ja soodustavaid tegureid ESG rakendamises ettevõtete strateegias. Uuringus osales 13 eksportivat tööstusettevõtet eri tööstusharudest.
Saadet juhib Harro Puusild.
Pildil Marcus Kukkonen ja Anu Ruul. Foto: Harro Puusild -
Maksuadvokaadi ja koolitaja Marko Saagi sõnutsi rikub juht oma hoolsuskohustust ja kaotab konkurentsieelise, kui ei mõtle enne äriotsuseid tehes maksukohustustele. Saates tuleb juttu sellest, millised on maksuarvestuses kõige veaohtlikumad kohad, miks peaks maksustamise põhialused olema selged lisaks raamatupidajale ka juhil ning miks on umbkaudu 30 000 Eesti ettevõttes tuvastatud maksuriskid. Samuti räägime sellest, mida tähendab maksunduse kontekstis termin "korrektne" ja millised on olnud olulisemad muudatused maksuseadustes või maksuhalduri tõlgendustes.
Koolituse leiad siit: https://pood.aripaev.ee/koolitused-maksukoolitus-juhile-ja-raamatupidajale
Saatejuht on Tuuli Seinberg -
Mida teha, kui ühel hommikul on politseinikud ukse taga ja soovivad kontorit läbi otsida? "Kriisiplaani" saatesarja uues osas räägime juriidilisest kriisist kahest erinevast vaatenurgast – ettevõtja enda kogemuse ja õigusnõustaja praktika kaudu.
Esimeses osas avab ettevõtja ja omavalitsustegelane Kajar Lember oma kümme aastat kestnud kohtusaaga, mis lõppes lõpuks õigeksmõistmisega, kuid maksis üle saja tuhande euro ja terve kümnendi elust. Lember kirjeldab tabavalt, kuidas üks kahtlustus võib inimese elu üleöö pea peale pöörata. "Ühel hommikul ärkad üles ja omast arust oled veel lugupeetud inimene ühiskonnas, aga juba järgmise päeva jooksul muutud nii-öelda tõsiseks kriminaaliks."
Ta jagab ka kibedat kogemust sellest, kuidas mainekahju jääb külge kauemaks kui süüdistus ise. Lember kirjeldab tuntud anekdooti, kus lõpuks ei mäleta keegi, kas sina varastasid kasuka või sinult varastati kasukas, aga kõik mäletavad, et sinuga oli mingi jama.
Saate teises osas annab vandeadvokaat Tanel Kask advokaadibüroost Walless praktilisi juhiseid, kuidas ettevõte peaks läbiotsimiseks ja kriminaalmenetluseks valmis olema – kes mida peaks tegema, millised on töötajate õigused ja kohustused ning kuidas käituda, kui vara arestitakse. Tema sõnum on lihtne: kriminaalmenetlus ettevõtte jaoks on nagu hambavalu – valuga võid võtta valuvaigistit, aga lõpuks pead ikkagi hambaarsti juurde minema.
Ja parim retsept kriisiks valmistumisel? "Mul on kolm head soovitust: esimene on ettevalmistus, teine on ettevalmistus ja kolmas on ettevalmistus," rõhutab Kask.
Saadet juhib Hando Sinisalu.
Pildil Kajar Lember. Autor: Marko Ojakivi (Kambja Valla Sõnumid) -
Erakapital on üks maailma suurimaid alternatiivsete investeeringute varaklasse, kuid tavainvestorile jääb see tihti kaugeks.
Saates selgitab INVL Family Office'i investeerimisstrateeg Rait Kondor, mis on erakapitaliinvesteeringud, millist rolli võiksid need täita investori portfellis ja mille poolest erinevad need börsiaktsiatest.
Juttu tuleb ka Adams Street Partnersi uuest järelturufondist Global Secondary Fund 8, mis võimaldab investeerida juba tegutsevate erakapitalifondide portfellidesse.
Muuhulgas arutatakse, miks peetakse järelturuinvesteeringuid atraktiivseks, millistesse sektoritesse fond investeerib, kellele selline investeerimisvõimalus sobib ning milliste riskide ja eripäradega tuleb arvestada.
Saatejuht on Rivo Sarapik.
Vaata ka videopodcasti: https://vimeo.com/1206566648
Foto autor Simo Sepp. -
Töövaidlused ei teki enamasti üleöö ega alga töövaidluskomisjonis. Sageli saavad need alguse organisatsiooni igapäevastest juhtimis- ja personaliprotsessidest, puudulikust dokumenteerimisest või keeruliste olukordade valest käsitlemisest.
„Teabevara tunnis“ räägime, kuidas tööandjad saavad töövaidlusi ennetada, millistele personaliprotsessidele tasub erilist tähelepanu pöörata ning kuidas tegutseda olukorras, kus vaidlus on juba tekkimas. Arutame, millised vead töölepingu lõpetamisel suurendavad vaidlusriski, kuidas korrektselt dokumenteerida tööalaseid otsuseid ning millal võiks tööandja kaaluda kompromissi asemel vaidluse lõpuni pidamist.
Samuti vaatame töövaidluste statistikat ja peamisi suundumusi Tööinspektsiooni aastaraamatu põhjal.
Külas on Grant Thornton Balticu partner ja õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits ning personalijuht ja personaliteenuste juhtiv nõustaja Marge Litvinova. Saadet juhib teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi, küsimusi aitab esitada personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann.
Fotol vasakult: Kristel Tiits, Marge Litvinova ja Külli Gutmann. Autor: Eve Noormägi -
Paljudes tootmisettevõtetes jõuavad puidu-, tekstiili- ja muud tootmisjäägid prügimäele või müüakse need odavalt edasi, kuigi neist oleks võimalik toota soojust ja vähendada energiakulusid.
Äripäeva raadio saates räägib Bio Mobitekii tegevjuht Voldemar Nellis, kuidas muuta jäätmed kulureast konkurentsieeliseks ning miks tasub energiakindlust vaadata läbi ringmajanduse.
Katlamaja puhul ei määra edu ostuhind, vaid kogu elukaare maksumus. Miks võib odavam lahendus tuua aastate jooksul oluliselt suuremad kulud ning kuidas aitab biomassi ja tootmisjääkide kasutamine vähendada energiakulusid ja suurendada varustuskindlust?
Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Foto: Andres Laanem. -
Viimsi vallavalitsuse hankespetsialisti Tõnu Ammussaare sõnul tuleb riigihankeid vormistades lähtuda ausast konkurentsist ja hankeseadusest, mitte ülemanageerimisest.
"Ei tohi kirjutada, et auto ees on neli rõngast. Sa võid autot küll iseloomustada, aga sa ei tohi talle liiga selget suunist anda," rääkis Ammusaaar.
Triniti juristi Kristiina Laura Järve sõnul jõuavad nurjunud hanked tihti õigusvaidluste ja juristide lauale. "Meie poole pöördutakse väga erinevatel juhtudel. Väga levinud on see, et hankija saab ise aru, et midagi läks valesti, aga enam pole aega uut hanget teha," lausus ta.
Veel tuli saates juttu tehnilise kirjelduse koostamisest, ettevalmistustest ja levinumatest eksiarvamustest.
Küsimusi küsis Joonas-Hendrik Mägi.
Foto: Jassu Hertsmann. -
Pakume kuulata kahte ettekannet märtsis toimunud IT-juhtimise aastakonverentsilt.
Esimeses räägib Replicant IT kaasasutaja ning tegevjuht Tauno Telvik, kas digisõltuvus on Euroopa uus strateegiline haavatavus, kuna Euroopa digitaalne selgroog tugineb mitte-Euroopa tehnoloogiale. Me sõltume USA infotehnoloogiast, impordime Ühendriikidest sadade miljardite eest digiteenuseid ning hoiame ka suurt osa andmetest sealsete ettevõtete taristus. Miks on see risk, et meie ühiskonna toimimise perspektiivist oluline taristu pole meie kontrolli all ning kuidas seda muuta?
Teises ettekandes kuuleme kogenud IT-juhi Alvar Soome stand-up komöödia sugemetega selgitusi teemal, mis nali toimub Eesti avaliku sektori IT-hangetes. Oma ettekandes toob ta hulgi päriselulisi näiteid vähem ja rohkem mõtestatud rahakasutusest seoses IT-teenuste ja toodete ostuga.
Piltidel: Alvar Soome (vasakul) ja Tauno Telvik (paremal), fotograaf Jarmo Järvsalu. -
Kas elektrigeneraator peaks kuuluma iga kodu ja korteriühistu kriisivarustuse hulka?
Saates räägime elektrikatkestuste mõjust kodudele ja ettevõtetele, generaatori valimise põhimõtetest ning sellest, miks tasub energiakindlust vaadata terviklahendusena koos akude ja päikesepaneelidega.
Champion Balticsi tegevjuht Tõnis Orumaa selgitab, milliseid vigu generaatori ostmisel kõige sagedamini tehakse, kuidas valmistuda pikemateks elektrikatkestusteks ning miks võib energiakindlus tulevikus mõjutada ka kinnisvara väärtust. Juttu tuleb ka matkaautode energialahendustest ja kogukondade rollist kriisivalmiduses.
Saatejuht on Lauri Toomsalu.
Foto autor: Andres Laanem -
Iraani sõda tõi kütuseturule suured võitjad, aga ka suured kaotajad, tõdeb Alexela juhatuse esimees Marti Hääl.
“Kui tulevad 2026. aasta aruanded nii Eestis kui rahvusvaheliselt, siis me näeme, et selles sogases vees on olnud nii suuri võitjaid kui väga suuri kaotajaid,” prognoosib Hääl saates “Energiatund”.
Samas jahutab Marti Hääl optimismi, et Iraani sõja lõpp toob kaasa kiire jaekütuse kiire hinnalanguse, kuna turg on tema sõnul juba head uudised mõnda aega ette ära hinnastanud.
“27. veebruaril olime diislikütuse maailmaturu hinnaga 700 dollari juures tonni eest, praegu oleme tuhande juures. Kui vaadata tuleviku tehinguid, siis 800st allapoole ta enne 2027. aasta keskpaika hetkel ei luba,” selgitab Hääl. “Põhjus selleks on hästi lihtne - sisuliselt märtsist alates on elatud reservide peal, mis nüüdseks on rekordmadal.”
Isegi kui Hormuzi väin nüüd avaneb, siis sellega veel olukord Hääle sõnul kiirelt ei parane. “Varude taastamine samaaegselt tarbimise kõrghooajaga võtab ma arvan, vähemalt kuus kuud, aga vabalt rohkemgi aega,” selgitab Hääl. Seega jääb 1,5-1,7 eurone kütuseliitri jaehind järgmistel kuudel ka Eestis normaalsuseks.
Saates on teemaks veel eelmisel nädalal Äripäevas käsitletud Eesti riikliku kütusevarude probleem seoses biokütuse kohustuse täitmisega ning ka Alexela ja Eleringi vaheline kohtuvaidlus Paldiski LNG-haalamiskai renditasude üle.
Muu hulgas avaldab Hääl, et Alexela kavatseb oma Paldiski gaasijaamaga osaleda Eleringi hajutatud taaskäivitamise hankes ning samas kritiseerib ta saates ka Eesti energiapoliitika kujundamist, mis on olnud tema sõnul liialt Eleringi-keskne.
Saate lõpuosas on kõne all Eesti energiajulgeolek laiemalt, teemadeks Paldiskisse planeeritav vesisalvesti, tuumajaam, kliimaseaduse eelnõu ja heitmekogustega kauplemise süsteem.
Saadet juhib Lauri Leet.
Fotol Marti Hääl 2022. aastal konverentsil esinemas.
Foto autor: Raul Mee -
Pereettevõtte müümine võib olla aastakümnete pikkuse töö kulminatsioon, kuid edukas exit ei sõltu tihti üksnes heast ostjast või sobivast hinnast. Sama oluline on ettevõtte õigeaegne ettevalmistamine müügiks, pere ühine nägemus ning samuti valmisolek tulla toime muutustega, mis järgnevad pärast tehingut.
Saaates „Võitjate põlvkonnad“ arutlesime, kuidas valmistada pereettevõtet ette võimalikuks müügiks, milliseid vigu tehakse tehingu planeerimisel kõige sagedamini, ning miks tuleks taoliste oluliste otsustega alustada juba aastaid enne ettevõtte müüki.
Advokaadibüroo Walless Eesti juhtivpartner ja vandeadvokaat Karl-Erich Trisberg rõhutas, et ostja ei hinda ettevõtte puhul üksnes tänaseid majandustulemusi, vaid eelkõige selle jätkusuutlikkust ka pärast omanikuvahetust. Tema sõnul algab müügiprotsess tegelikult juba 1-2 aastat enne seda, kui potentsiaalne ostja ettevõtte vastu huvi üles näitab.
„Ei osteta mitte tänast seisu, vaid tulevikku ehk kindlust, prognoositavust ja usaldust, et ettevõte toimib ka pärast omanikuvahetust sama hästi edasi,“ ütles Trisberg.
Ta selgitas, et enne müüki tasub üle vaadata ettevõtte omandistruktuur, lepingud, intellektuaalomand, maksuküsimused ning juhtimismudel. Lisaks on oluline mõelda läbi, milline on omanike eesmärk – kas soovitakse ettevõttest täielikult väljuda, kaasata investor või anda ettevõte edasi järgmisele põlvkonnale. Antud valikud mõjutavad nii ostja profiili kui ka kogu tehingu ülesehitust.
Teise olulise teemana heitsime valgust ka maksuresidentsusele. Wallessi vandeadvokaat Priit Raudsepp selgitas, et kuigi ettevõtte müügi eel kaaluvad mõned ettevõtjad välismaale kolimist, ei ole tegemist lihtsa formaalsusega.
Raudsepa sõnul tuleb maksuresidentsuse muutmist planeerida vähemalt aasta või kaks ette, sest maksuhaldur hindab inimese tegelikku elukorraldust, mitte üksnes dokumente. Oluliseks võivad osutuda isegi igapäevased asjaolud, näiteks see, kus inimene oma toidupoe oste teeb või kui palju aega ta tegelikult ühes või teises riigis aega veedab.
Lisaks juriidilistele ja maksualastele küsimustele rääkisime saates ka ettevõtte müügi psühholoogilisest poolest. Strateegilise nõustamise ettevõtte Milton New Nordics psühholoog Eva-Maria Kangro rääkis, et ettevõtte müümine tähendab paljude ettevõtjate jaoks palju enamat kui omanikuvahetust – sageli tuleb ümber mõtestada ka oma identiteet.
Tema sõnul võib exit'iga kaasneda omamoodi leinaprotsess, sest aastakümneid ettevõtte ülesehitamisele pühendunud inimesed seovad oma rolli sageli väga tugevalt iseendaga. Seetõttu ei tasu pärast tehingut kiirustada järgmiste suurte otsustega, vaid anda endale aega uue eluetapiga kohanemiseks.
Saates rääkisime ka sellest, miks tasub olulised kokkulepped pereringis varakult läbi arutada, kuidas ennetada konflikte, ning miks aitab ettevõtte müügiks valmistumine muuta ettevõtte tugevamaks isegi siis, kui tehing lõpuks ei teostu.
Saadet juhib Simona Zeno.
Pereettevõtjate liikumist toetavad pikaaegsed pereettevõtted Terminal ja Büroomaailm. -
Seekordses "Cleantechi" saates vaatame suviselt tagasi olulisematele teemadele, mis viimase aasta jooksul on rohetehnoloogia maailma mõjutanud. Aasta jooksul eetris olnud "Cleantechi" saadetes oleme rääkinud ringmajandusest elektrivõrguni, kaitsetööstusest kogu valdkonna hetkeolukorrani. Neid intervjuusid toome seekord taas kuulajateni, et teha oma järeldused sellest, kas me oleme liikumas ikkagi õiges suunas.
Saates kõlavad katkendid intervjuudest UP Catalysti COO Teele Niidase, Eesti Elektritööstuse Liidu juhi Tõnis Vare, rohetehnoloogia ja kaitsevajaduse seoseid avanud Taavi Veskimäe ning Jälle Technologiesi juhi Erki Aniga.
Neid intervjuusid ühendab üks selge nihe: rohetehnoloogia ei kao kuhugi, aga pelgalt rohelisest lubadusest enam ei piisa. Ettevõtted peavad suutma lahendada konkreetseid probleeme, jõuda tööstusliku skaalani ja konkureerida hinna, kvaliteedi ning töökindlusega.
Teele Niidas räägib, kas rohetehnoloogia on surnud või väga elujõuline olukorras, kus oluliseks saavad tootmise skaleerimine, rahastus, kliendid ja see, kas Eestisse tekib piisav keskkond uue tööstuse kasvatamiseks.
Tõnis Vare intervjuu viib sama küsimuse energiasüsteemi juurde. Kui Eesti tahab meelitada siia uut tööstust, ei piisa ainult headest ideedest ja taastuvenergia arendamisest. Tööstuse asukohta hakkab üha rohkem määrama see, kus on odav, stabiilne ja piisavas mahus elekter. Kapital liigub sinna, kus energia annab tootmisele eelise.
Taavi Veskimägi räägib, kuidas Ukraina kogemus näitab, et kohapealne energiatootmine ei ole sõjaolukorras mugavus ega maineprojekt. Kui vähem tuleb vedada diislit mööda pikki ja ohtlikke logistikaahelaid, võib see vähendada haavatavust ja säästa inimelusid.
Jälle Technologiesi lugu toob fookusesse kriitilised toormed ja ringmajanduse. Vana elektriauto aku ei ole enam ainult jäätmeprobleem, vaid võimalus saada kätte väärtuslikku materjali ja luua Euroopas uut materjalitööstust.
Kokku saame pildi sektorist, mis on muutumas vähem loosunglikuks ja rohkem tööstuslikuks. Rohetehnoloogia järgmine etapp ei seisne ainult selles, kas lahendus on keskkonnale parem. Küsimus on ka selles, kas see aitab ehitada uut tööstust, vähendada sõltuvusi, tugevdada julgeolekut ja luua majanduslikku väärtust.
Saate pani kokku Mart Valner.
Saadet toetavad Sunly AS, Eesti Puhta Tööstuse Liit ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Pildil Taavi Veskimägi. Autor: Raul Mee -
Tänavu 20. tegutsemisaastat tähistav Riiamäe hambakliinik on mõne aastaga kasvanud kahekordseks gasellettevõtteks, kuid kliiniku eestvedajate Eliis ja Veiko Vengerfeldti sõnul ei ole kiire kasv nende jaoks kunagi omaette eesmärk olnud.
Vengerfeldtide sõnul on kliiniku kasvu vedanud järjepidevad investeeringud inimestesse, tehnoloogiasse ja eriarstiteenuste arendamisse. Oluliseks pöördepunktiks kujunes ka COVID-19 periood, mil keerulisest olukorrast kasvas välja võimalus kliinikut laiendada ning teha järgmine arenguhüpe.
Hambaarstide jaoks on olulisel kohal ka uuele põlvkonnale tööturul võimaluse andmine. Nende sõnul on teadmiste edasijagamine kujunenud kliiniku üheks olulisemaks väärtuseks. Vengerfeldtide hinnangul võidavad sellest korraga nii noored hambaaarstid, ettevõte kui ka patsiendid, sest hästi koolitatud spetsialistid suudavad pakkuda ka kvaliteetsemat ravi.
Saates räägiti lähemalt sellest, mida tähendab olla kiiresti kasvav ettevõte valdkonnas, kus edu ei saa mõõta üksnes käibenumbrites. Juttu tuli spetsialistidest koosneva meeskonna juhtimisest, mentorlusest, innovatsioonist ning sellest, miks peab ettevõtte kasv käima käsikäes ravikvaliteedi ja patsientide usaldusega. Samuti jagasid Eliis ja Veiko Vengerfeldt oma kogemusi ettevõtte kasvatamisest ning selgitasid, kuidas digitaliseerimine muudab tänapäevast hambaravi.
Saadet juhtis Simona Zeno.
Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja advokaadibüroo Hedman. -
Pakume kuulata kahte ettekannet märtsis toimunud IT-juhtimise aastakonverentsilt.
Esimeses räägib Replicant IT kaasasutaja ning tegevjuht Tauno Telvik, kas digisõltuvus on Euroopa uus strateegiline haavatavus, kuna Euroopa digitaalne selgroog tugineb mitte-Euroopa tehnoloogiale. Me sõltume USA infotehnoloogiast, impordime Ühendriikidest sadade miljardite eest digiteenuseid ning hoiame ka suurt osa andmetest sealsete ettevõtete taristus. Miks on see risk, et meie ühiskonna toimimise perspektiivist oluline taristu pole meie kontrolli all ning kuidas seda muuta?
Teises ettekandes kuuleme kogenud IT-juhi Alvar Soome stand-up komöödia sugemetega selgitusi teemal, mis nali toimub Eesti avaliku sektori IT-hangetes. Oma ettekandes toob ta hulgi päriselulisi näiteid vähem ja rohkem mõtestatud rahakasutusest seoses IT-teenuste ja toodete ostuga.
Pildil Tauno Telvik. -
Ehitusturu pikaleveninud madalseis on muutnud ka rasketehnika turgu. Ettevõtted lükkavad investeeringuid edasi, eelistavad üha sagedamini kasutatud masinaid või rendilahendusi ning kaaluvad senisest põhjalikumalt iga suuremat ostu. Samal ajal muutuvad töömasinad järjest nutikamaks ning edu ei määra enam ainult ostuhind, vaid ka hooldusvõimekus, reageerimiskiirus ja partneri suutlikkus hoida tehnika töös.
Äripäeva raadio saates arutletakse, kuidas muutub raske tehnika turg ning mille järgi teha investeerimisotsuseid olukorras, kus tellimusi on vähem ja hinnasurve suur.
Stokkeri juhatuse liige ja Baltikumi ehitusosakonna juht Madis Kaur ning rasketehnika renditeenuse juht Aigar Aasmann räägivad ehitusturu väljavaadetest, rendi kasvavast rollist ning sellest, miks on hooldus ja järelteenindus muutunud ettevõtete jaoks sama oluliseks kui masina ostuhind.
Juttu tuleb ka tehnoloogia arengust, elektriliste töömasinate tulevikust, tööjõupuudusest ning sellest, miks vajab tänapäevane rasketehnika lisaks mehaanikule üha enam ka diagnostika- ja tarkvarateadmisi.
Samuti arutletakse, milliseid küsimusi peaks iga ettevõtja enne uue masina ostmist või rentimist endalt küsima.
Saadet juhib Lauri Toomsalu
Foto: Merlin Zuzjonok -
Sisuturunduse saates vestleb Hando Sinisalu Roberts Edelsonsiga, kes on Signet Banki – ühe Läti silmapaistvama finantsasutuse – tegevjuht. Erinevalt traditsioonilistest jaepankadest keskendub Signet Bank ettevõtete pangandusele, investeerimispangandusele ja väikese ning keskmise suurusega ettevõtete finantseerimislahendustele, teenindades samal ajal fintech-sektorit oma tütarettevõtte Magnetic Bank kaudu.
Teemaks on veel kapitaliturgude olukord Baltikumis, kohalike ettevõtete ees seisvad väljakutsed ja võimalused, ning investeeringute ja majanduskasvu tulevik piirkonnas.
Edelsons selgitab, miks Signet Bank plaanib viia läbi IPO Nasdaq Balticul, ja väidab, et tugevamad kohalikud kapitaliturud on olulised ettevõtluse ja majandusarengu edendamiseks. Ta toob esile positiivsete IPO-näidete, erakapitali kaasamise ja kohalike investorite tähtsuse dünaamilisema ärikeskkonna loomisel.
Käsitleme Eesti, Läti ja Leedu erinevaid majandustrajektoore, pöörates erilist tähelepanu Leedu viimase aja kasvule ja selle edu taga peituvatele teguritele. Edelsons räägib, miks Läti on kapitali kaasamises ja investeeringutes oma naabritest maha jäänud, jäädes samas piirkonna pikaajaliste väljavaadete suhtes optimistlikuks.
Teised teemad hõlmavad Balti investorite rolli, kohalike võlakirjade ja aktsiate atraktiivsust, demograafilisi väljakutseid, geopoliitilisi riske ning kinnisvara tulevikku. Vaatamata muredele rahvastiku kahanemise ja regionaalse turvalisuse pärast usub Edelsons, et innovatsioon, ettevõtlikkus ja tehnoloogiline areng on Baltikumi tulevase heaolu peamised vedurid.
Saade pakub väärtuslikke teadmisi ärijuhtidele, investoritele ja kõigile, kes on huvitatud Balti majanduste tulevikust.
Podcast on inglise keeles.
Foto: Signet Banki juht Roberts Idelsons
Foto autor: Ģirts Raģelis - Visa fler
