Avsnitt
-
Ookean on neelanud >90% biosfääris neeldunud liigsest soojusest, mis annab maismaa elanikele aega kohanemiseks. Ookeani soojenemisega kaasneb paraku paisumine ja merevee taseme tõus. Ookean neelab ligi 30% inimtekkelisest süsihappegaasiheitest, millega paraku kaasneb ookeanivee hapestumine. Loengus tuleb juttu, kuivõrd meil on põhjust loota ookeani tasakaalustavale mõjule ka tulevikus.
-
5\. aprillil on Vabal Akadeemial külas Anu Põldsam, kes seekordses avalikus loengus räägib judaismist.
Judaismi uus ja uutmoodi pildile tulek leidis aset 19. sajandil, mida võib judaismi ja juudi identiteedi kontekstis üsna murranguliseks pidada. See on sajand, mil juudi religioon hargneb eri voolude vahel, mil tekib juudi rahvusliikumine ja juudi teadus. Lisaks sellele kerkivad esile esimesed juudi maalikunstnikud, kelle teosed avavad juudiks olemise uusi ja vanu tahke. Ja ühtlasi on see ka sajand, mil juute püütakse väljapoolt suruda raamidesse, kuhu nad ei mahu. Vaatamegi kunstiajaloo valguses veidi lähemalt, mis siis 19. sajandil judaismis aset leidis.
-
Saknas det avsnitt?
-
Reedel, 29. märtsil on Vabal Akadeemial külas Erki Tammiksaar, kes räägib Eesti teaduse rahastamisest.
Ettekandes tuleb analüüsimisele Eesti teadussüsteemi ja selle rahastamisskeemide areng. Loengus näidatakse, et Eesti teaduse rahastamise süsteem kopeeris Eesti Vabariigi Tartu ülikoolis tsaariaegset teaduse rahastamist. Saksa okupatsiooni ajal hakkasid teaduse rahastamisel rolli mängima teadusfondid, mis küll Nõukogude okupatsiooni esimestel aastatel kadusid, kuid 1950. aastate keskpaigas Nõukogude Liidus toimunud teadusreformide tulemusel tagasi tulid. 1990. aastate alguse otsused jagada teadusraha baas- ja grandirahastuseks tuli Eesti teadussüsteemile kasuks, kuid 21. sajandi esimese kümnendi lõpuks oli Eesti teadussüsteem muutunud juba liiga konkurentsikeskseks, mis ähvardas teaduse mitmekesisust vähendada. Viimastel aastatel on suurendatud teaduse baasrahastamist, et teaduse mitmekesisus ei kannataks.
-
15. märtsil peab Mihhail Lotman järgmise loengu vene kultuuri mustade värvide sarjast.
Seekordses vestluses räägime kahest silmapaistvast mõtlejast, Vladimir Solovjovist ja Lev Tolstoist, kes ei jaganud suurriikluse ja natsionalistlikke ideid ning veelgi enam, võitlesid aktiivselt militarismi ja repressiivsete meetodite vastu. Sellegipoolest on ka nende seisukohtades nii mõnigi külg, mis vajab lahkamist mustas valguses.
-
Sellel reedel, 8. märtsil peab järjekordse avaliku loengu Hardo Pajula, kes tutvustab ise oma ettekannet nii:"Aldous Huxley sõnul on inimene mitmekordne amfiib (multiple amphibian), kes elab üheaegselt paljudes erinevates universumides. Kui me lähtume oma poliitilises teoorias ja praktikas argiteadvusest – ja enamalt jaolt me teeme just nii –, puudutame sellega vaid väga piiratud osa sellest, mida tähendab olla inimene. Ideaalne ühiskond peab arvestama inimese kui mitmekordse amfiibi kogu ulatusega," ütles Tähenduse teejuhtide 36. numbrile antud intervjuus Aldous Huxley Zürichi keskuse kuraator Robin Hull. Mu ettekandes tulevadki jutuks Aldous Huxley poliitilised ja religioossed vaated.
-
23. veebruaril peab Mihhail Lotman Vabas Akadeemias järgmise loengu vene kultuuri tumedamate külgede sarjast. Järjekordses vestluses käsitleme edasi russofoobia teemat 19.-21. sajandi vene kultuuris. Kui 19. sajandil oli vene- ja Venemaa-vihkamine enamasti silt, millega tähistati liberaale (vaid üksikud inimesed nagu Vladimir Petšerin deklareerisid ise oma vihkamist), siis 21. sajandil kerkisid esile need, kes võtsid russofoobi tiitli uhkusega omaks. Märkimisväärne on aga see, et russofoobide ja šovinistide maailmamudelis on palju sarnast.
-
16. veebruaril on Vabal Akadeemial külas astronoom Tõnu Viik, kes seekord räägib James Webbi teleskoobist.
Räägime sellest, miks ameeriklastel sellist röögatult kallist teleskoopi üldse vaja oli, miks teleskoobile James Webbi nime panna ei tahetud, miks teleskoop sellisesse veidrasse kohta paigutati, mida sellega vaadelda saab, miks ta sellise kummalise aluse peal on ja ka muud.
-
9\. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Pärtel Piirimäe, kes räägib õiglase sõja ideest Euroopa mõtteloos.
Loengus käsitletakse õiglase sõja ideetraditsiooni Euroopa mõtteloos ning analüüsitakse käimasolevat Venemaa-Ukraina sõda selle traditsiooni kontekstis. Loengus küsitakse, millistele ideedele on toetunud Venemaa oma agressiooni õigustamisel ning millisel määral ja viisil peegeldab lääneriikide reaktsioon sõjale selle ideetraditsiooni mõningaid keskseid aspekte.
-
See loengusari võib tekitada küsimuse: ega selle taustaks pole äkki russofoobia? Seepärast keskendub järgmine vestlus erinevalt eelmistest mitte suurimatele ja kuulsaimatele vene vaimudele, vaid nendele autoritele, keda putinlikul Venemaal käsitletakse russofoobidena. Muuhulgas tulevad käsitlusele Pjotr Tšaadajevi, Vladimir Petšerini, aga ka varasemate autorite vaated.
-
Aasta esimese loegu pidas Vabas Akadeemias Auli Viidalepp, kes kõneles tehisintellektist.
-
Seekord on Vabal Akadeemial külas Lundi ülikooli teadusloolane Kristiina Savin, kes lahkab küsimusi, mida on lahanud mitmed mõtlejad antiikajast alates. Mis on kadedus? Millised on selle emotsiooni moraalsed ja ühiskondlikud mõõtmed?
-
Hiljutised saavutused astronoomias on tõstnud mustad augud teoreetikute töölaualt vaatlusriistade fookusse. Sestap küsime, kuidas musta auku õigesti ära tunda? Äkki eksitab meid omamoodi kosmiline mimikri ning musta augu asemel varitseb galaktika südames hoopis mingi muu sarnaste tunnusjoontega objekt? Lõpuks mõtiskleme, kas mustadest aukudest võiks kunagi ka miskisugust majanduslikku kasu leida.
-
1\. detsembril peab Vabas Akadeemias demograafilise paradoksi teemalise loengu Juhan Javoiš. Tänapäeva kõrgtehnoloogiline ühiskond elab läbi põnevat loodusnähtust, mille tähtsust on võimatu ülehinnata, nn demograafilist üleminekut ehk demograafilis-majanduslikku paradoksi: mida kõrgemaks kerkib ühiskonna elatustase, seda vähem lapsi sünnib. Esmapilgul oleks justkui tegemist humanistliku dogmaatika empiirilise seljavõiduga bioloogia ja üldse reaalteadusliku loogilise maailmapildi üle. See esmamulje paneb hõiskama, sest viimastel on lohutavat pakkuda vähe, et mitte öelda üldse mitte. Paraku pole pilt nii lihtne. Loengus täpsustame bioloogilist vaadet demograafilis-majanduslikule paradoksile.
-
Vaba Akadeemia sarjas on ilmunud esimene eestikeelne vandenõuteooriatele keskenduv monograafia. Raamatu eesmärk on avada konspiratsiooniteooriate kirjut tähendusmaailma ja nende toimimismehhanisme, mida illustreeritakse juhtumiuuringutega nii Eestis kui mujal maailmas. Esitlusel teevad ettekande raamatu autorid Andreas Ventsel, Mari-Liis Madisson ja Mihhail Lotman. Vestlust modereerib Mihkel Kunnus.
-
Reedel, 17. novembril jätkub Mihhail Lotmani loengusari, mille teemaks on tumedamad seigad vene kultuuriloos.
Viimane Dostojevski-teemaline vestlus kannab pealkirja «Must hallitus Dostojevski helgel palgel» ning keskendub Dostojevski ideaalidele. Käsitlusele tulevad Dostojevski ideaalid välispoliitika, ühiskonna ja majanduse vallas.
-
Reedel, 3. novembril on Vabal Akadeemial taaskord külas Niilo Kaldalu, kes seekordses loengus räägib bioloogilisest relvast.
-
27. oktoobril toimub Mihhail Lotmani järgmine loeng Vene kultuuri tumedate külgede sarjas. Järjekordses Dostojevskit käsitlevas vestluses keskendume kirjaniku suhtumisele poolakatesse.
-
13. oktoobril on Vabal Akadeemial külas Jaanika Anderson, kes räägib Pompei stiilis maalingutest Eestis.
Laialt on levinud ütlus, et kõik teed viivad Rooma. Vaatamata sellele, et Eesti asub kaugel Roomast ja veelgi kaugemalt 79. aastal Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeist ja Herculaneumist, jõudis sealne interjööridisain 19. sajandil Eesti jõukama rahva kodudesse ja akadeemilisse ruumi. Loengus vaatleme erinevaid Eestis asuvaid Pompei stiilis maalingutega ruume ning püüame jälile jõuda, millist teed pidi need siia jõudsid.
-
Juudi religiooni on peetud sageli religiooniks, kus piltidele pole kohta. Ütleb ju Tooragi: "Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees!" (2Ms 20:4). Kuid, kas tegelikkus on tõesti nii pilditu või kätkeb rohkem võimalusi, selgub juba loengus.
- Visa fler