Avsnitt
-
50 aastat riigikaitses pausil olnud Eesti saab nii mõndagi kõrva taha panna 100-aastase vabatahtliku riigikaitse ning kaitsetööstuse ülesehitamise kogemusega Soomelt, tõdevad riigikaitsekuu „Soraineni sageduse” saates kindral Martin Herem ja advokaadibüroo Sorainen asutaja ja vanempartner Aku Sorainen. “Eesti boonus Soomega võrreldes on kaitseliit. Venemaa seadis vaherahu tingimuseks, et Soome 1944. aastal sealse kaitseliitu laiali saadaks. Küll aga on Soomes paljudes peredes laskeharrastus normaalne tegevus ja relvigi proportsionaalselt rahvaarvuga ligi 8 korda rohkem kui Eesti tsiviilelanikel. Kohustuslik ajateenistus ja relvad annavad Soome rahvale ka rohkem enesekindlust Venemaa ohu ees ja palju vähem hirmu relvade ees,” nendib Sorainen.
„Parim asi, mida oleme Soomelt õppinud, on ajateenistuse baasil loodud reservvägi. Soomes läbib ajateenistuse 75% kõigist kutsealustest, Eestis ainult ligi 50%. Viimastel aastatel on see hulk küll veidi kasvanud. See tähendab, et Soomes on ka ajateenijate peredel ja ühiskonnal tervikuna laiem teadlikkus ajateenistuse olulisusest ning valmisolek riigi kaitsevõimesse panustada kas või nt maksude kaudu. Küll aga võib Eesti lääneliitlaste ees uhkust tunda oma reservväe üle. Meil on sõjaaja ametid määratud 50 000-le kodanikule, st et selline hulk inimesi teab, mis ametit nad pidama hakkavad, kui sõda peaks algama. Neile on olemas ka varustus. Eesti tugevust ja head kaitsetahet näitab ka see, et üle 60% tööandjatest säilitab reservväelastele õppekogunemiste ajaks palga,“ tunnustab kindral Herem.
Sorainen tõdeb, et 30 aastat tagasi polnud riigikaitse üldse mingi teema. „Sel ajal, kui ma Tallinnas büroo asutasin, oli probeemiks pigem sisekaitse – umbes 70 pommi plahvatas aastal 1995 Eestis. Viimasel aastal on riigikaitseteema kiiresti oluliseks muutunud, kuid Eesti on käitunud hoopis teistmoodi kui naaberriigid. Eestis riik üritab sekkuda majandusse võimalikult vähe. Ja kui üldiselt on see hea, siis kaitsetööstuse puhul peab riiik aru saama, et see on hoopis teistsugune tööstusharu. Klient on riik ise, tesites riikides on ta üldjuhul üks aktsionär kaitsetööstuse ettevõtetes ja pakub väga pikaajalisi hankelepinguid. Näiteks Läti on läinud seda teed, et riik tegutseb pikki tarnelepinguid ja garantiisid pakkuva valdusettevõttena. Siin oleks ehk aeg Eestil nüüd hakata Lätilt õppima,“ soovitab Sorainen.
Kindral Herem paneb kaitsetööstuse arendamisel südamele, et üksnes nutikatele lahendustele fookuse panemisest pole sõjas palju abi, kui me agressori tapmiseks võimekust ei loo: „Riigi toega tuleb luua tappev võimekus. Suund on riigil õige, aga maht ja tempo on olnud liiga aeglased, sest oht on praegu reaalsem kui kunagi varem.“
Vabariigi aastapäeva hõngulises „Soraineni sageduse“ saates arutleme riigikaitse ja kaitsetööstuse üle. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen riigikaitse nõustamisvaldkonna eksperdid, partner Kaupo Lepasepp ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on kindral Martin Herem ning Soraineni büroo asutaja ja vanempartner Aku Sorainen.
Aku Soraineni arvamuslugu totaalkaise põhimõttest, kaitsetahtest ja relvadest saab pikemalt lugeda siit: https://www.sorainen.com/et/valjaanded/aku-sorainen-eesti-elanike-kaes-voiks-olla-oluliselt-rohkem-tulirelvi/ ning riigikaitsemaksust ja vastuostudest siit: https://www.sorainen.com/et/valjaanded/aku-sorainen-kehtestame-riigikaitsemaksu-ja-toome-osa-rahast-vastuostudega-eestile-tagasi/
-
Alates Eesti esimese iduettevõtte, Skype’i, müügist 2005. aastal kuni 2024. aastani on meie tehnoloogiaettevõtetesse investeeritud 4,8 miljardit eurot, sellest 8,6% moodustab Eesti enda kapital. Lisaks investeeringute kaasamisele on muljetavaldav ka sektori käive – 2024. aastal ulatus see 4,3 miljardi euroni. 2006. aastal veel alles lapsekingades valdkonnast on tänaseks saanud Eesti kõige kiiremini kasvav majandussektor.
Jaanuarikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad VentureWave Capitali partner ja president Alar Karise diginõukoja liige Kaidi Ruusalepp ning advokaadibüroo Sorainen partner ja Baltikumiülese ühinemiste ja ülevõtmiste, era- ja riskikapitali valdkonna juht Toomas Prangli idufirmade valdkonna arengu üle Eestis alates valdkonna sünnist tänaseni. Ennustatakse ka lähiaastate trende. Saatejuht on Soraineni advokaat Helery Maidlas, kes nõustab idufirmasid igapäevaselt eelkõige intellektuaalse omandi valdkonnas.2025. aastal tähistab advokaadibüroo Sorainen 30. sünnipäeva. Juubeliaasta „Soraineni sageduse“ saadetes analüüsime põhjalikumalt Eesti riigielus oluliste valdkondade arengut 30 aasta jooksul, ennustame tulevikutrende ja arutleme, missugune on nõustajate ja ettevõtjate roll oluliste muudatuste elluviimisel. Maailm muutub, kui tegutseme!
-
Saknas det avsnitt?
-
Majanduses on kehvad ajad kestnud juba 3 aastat, mis tähendab, et kümnendiku oma taasiseseisvuse ajast oleme veetnud majanduslanguses. Pöördepunkt on aga käes ja märgid kasvust käegakatsutavad, arutlevad saates „Soraineni sagedus“ advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp ja Eesti Vabariigi peaminister Kristen Michal.
Peaministri sõnul on ideaalne riik madala maksukoormuse, lihtsa asjaajamise ja suuremate kodanikevabadustega. Hoolimata skeptikute väiteist, et just neis küsimustes on Eesti viimasel aastal sammu või mitu tagasi astunud, lubab Michal ideaali suunas uuel aastal jõuliselt edasi liikuda.
„Kesk- ja kommertspankade ennustuste järgi on majanduslangus sisuliselt möödas ja 2025. aastal hakkab majandus kasvama. Küll pigem rahulikus tempos – esialgu paari-kolme protsendi võrra. Kuid kõige raskemast ajast oleme üle ning lihtsamaks läheb nii majandusel kui ka inimestel,“ lubab Michal. Kõige suurema mõjuga on tema sõnul Eesti majandusele olnud Venemaa sõda Ukrainas, mis on investorites meie regiooni kapitali paigutamisel ebakindlust tekitanud. Teine mõjutegur on Skandinaavia turud – Soome ja Rootsi majanduselgi pole läinud hästi. „Kolmandaks, Covidi pandeemia ajal ja enne seda lahendati paljusid sotsiaal- ja otsustamatuse probleeme Euroopas ja maailmas tervikuna odava rahaga. See tõi kaasa kõrge inflatsiooni. Kui keskpangad asusid hinnatõusu ja rahapakkumist piirama, sai raha järsku hinna ja see mõjus halvavalt kogu meie regiooni, aga eriti Eesti majandusele. Eestis on erasektori laenukoormus umbes 110% SKPst, samas Lätis ja Leedus ligi 60%“, selgitab Michal, viidates Eesti Panga presidendi Madis Mülleri hinnangule. „Meie majandusel tõmbas see kopsu oluliselt kiiremini kinni. Mis tähendab seda, et Euribori langemisega peaks meile lähitulevikus oluliselt rohkem raha kätte jääma. Majanduses on elavnemise märgid juba igal pool näha. Elu läheb lihtsamaks. 2026. aastal kaob ka küürakas maksuküür – see peaks samuti inimestele rohkem raha kätte jääma,“ ennustab valitsuse juht.
Samu märke näeb ka Lepasepp: „Advokaadibürood käivad majandustsüklist natuke ees. Meie tunneme majanduslanguse hõngu juba siis, kui ajalehtede esikaaned on veel optimistlikud. Saame sellest aru siis, kui tehingud esialgu vinduma jäävad ning ühel hetkel kaovad hoopis. Sama on majanduskasvuga. Meie nägime oma büroo töös õrnu elavnemise märke aasta esimeses kvartalis. Teine kvartal oli pöörane ja aasta lõppki on olnud kiire. Tehingud on tagasi ja ka meie julgeme ennustada, et uus aasta on mööduvaga võrreldes teist nägu. Samas, Eesti majandus on väike ja maailmas toimuv jätab meile suure jälje. Majanduskasv võib tulla väikene, aga palgaralli suur. Inimesi on meil neetult vähe,“ ütleb Lepasepp.
Peaminister sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista:
aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvabühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.Detsembrikuu „Soraineni sageduse“ saates vaatavad advokaadibüroo Sorainen tegevjuht Kaupo Lepasepp ja Eesti Vabariigi peaminister Kristen Michal tagasi Eesti elule lõppeval aastal, ennustavad uue aasta trende ning arutlevad selle üle, kas vaba turumajandus on ohus, kodanike vabadused ja vastutus tasakaalus ja Eesti hääl Euroopas kosta ning kuidas plaanib valitsus vähendada bürokraatiat ja aidata kaasa majanduse kasvule uuel aastal.
-
Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest-põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas. Globaalse uuringu järgi on järgneva paarikümne aasta jooksul maailmas omanikku vahetamas ligi 6 triljoni USD väärtuses varasid. Üle 1000 miljardäri jätab oma lastele päranduseks erakordses mahus vahendid. Esimeses etapis pärandatakse valdavalt ühelt abikaasalt teisele, 5—6 aasta jooksul tuleb mängu uus põlvkond. Seejuures on ligi 90% maailma ettevõtetest perefirmad, osad neist börsiettevõtted. Kui pärandisuhted jäetakse reguleerimata, võib sellest tulla suuri probleeme, arutlevad saates „Soraineni sagedus” advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ja INVL Financial Advisors Eesti filiaali juht Sven Jürgenson.
Vara jagamisega tegele siis, kui suhtes on kõik (veel) hästi
„Eestis pikka aega kehtinud regulatsiooni järgi on abielu ajal soetatud vara reeglina ühisvara. Kehtiva seaduse järgi tuleb vararežiim abielludes valida. Kahjuks aga registrid ühisvara adekvaatselt ei kajasta,” ütleb Madisson. Äriregistris on ühingu omanikuna sageli sisse kantud vaid üks omanikest, kuigi osalus võib olla ühisvara. Nii võib võõrandamisel juhtuda, et tehing on tagasipööratav või tuleb hiljem hakata teisele ühisomanikule kahju hüvitama. Seetõttu soovitab Madisson registrisse kanda korrektselt kõik ühisomanikud. Nii ei teki riski, et vara müüakse teise omaniku selja taga või ühingus tehtud otsused on tühised või kehtetuks tunnistatavad. „Vara jagamise otsuseid võib teha mis tahes ajal. Sageli hakatakse sellistele otsustele mõtleme laste sünni järel, halvimal juhul aga alles lahutuse ja tülide ajal“ ütleb Madisson.
Mõtle läbi, mis hakkab saama siis, kui sind ei ole enam siin
Lihtsaim samm on sõlmida abikaasade vastastikune testament. „Seadusest tulenev pärimisreegel ütleb, et 50% pärib abikaasa ja ülejäänud 50% läheb laste ja abikaasa vahel jagamisele. Mõelge abikaasaga läbi, kas soovite, et lapsed pärijatena kohe mängu tulevad või eelistate esmalt pärandada vara üleelanud abikaasale,“ ütleb Madisson. Testamenti saab kirja panna vara koosseisu ja näha ette täpselt, kuidas vara jaguneb. Keerulisema testamendi puhul on soovitav määrata testamendi täitja, kes veendub, et testamendi tegija soov saab testamendis toodud viisil ka täidetud.
Kui kogu „rehkendust“ ei taha teha, siis Jürgenson soovitab läbi mõelda vähemalt oma n-ö kriisiplaani. ”Võta kas või 1 A4 ja pane oma abikaasa, lähedaste või advokaadi jaoks kirja, mida teha siis, kui sinuga juhtub kõige hullem: kus pankades su vara seisab, kes ja kui palju sulle võlgu on, mis on erinevate keskkondade kontode paroolid jne.” Kui Eesti pankadesse on lihtne päringuid teha, siis välismaa pankades seisab palju vara, mida keegi pole osanud küsima tullagi. Ta soovitab sõlmida varanduslikud korraldused varakult. „Sellega näitad hoolivust oma järeltuleva põlve suhtes, et nemad ei peaks klattima sinu tegemata asju,“ ütleb Jürgenson.
Novembrikuu „Soraineni sageduse“ saates räägitakse põlvkonnavahetusest Eesti perefirmades. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on INVL Financial Advisors Eesti filiaali juht Sven Jürgenson ja Soraineni partner Karin Madisson. Soraineni privaatkliendi nõustamise tiimi kaasabil on äsja läbi viidud ka esimene Baltikumiülene pereettevõtete uuring koostöös Balti Pereettevõtete Instituut Leedu ja ülikoolidega. Uuringus osales 302 vastajat (114 Lätist, 99 Eestist ja 89 Leedust), kes on pereettevõtetes otsustajad, peamiselt asutajapere liikmed. Uuringu tulemustega saab täismahus tutvuda lähemalt Soraineni kodulehel siin: https://www.sorainen.com/wp-content/uploads/2024/09/Sorainen.BFFI_.Survey-results-among-family-businesses.pdf
-
Juba mõned aastad tammub Eesti ettevõtete tehinguturg paigal, kuid investeerimisnõustajate ja advokaatide sõnul on õhus tunda kevade lõhna. „Ostuhuvilisi on, aga neil ei ole väga kiire. Konkurents on veel väike. Kui varem kestis tavaline tehinguprotsess 3—6 kuud, siis nüüd pigem 6—18 või isegi 24 kuud,“ kirjeldab olukorda advokaadibüroo Sorainen ühinemis- ja ülevõtmisvaldkonna juht Toomas Prangli saates „Soraineni sagedus“. Lisaks geopoliitilisele olukorrale on investoreid hoidnud tagasi ebakindel majandusolukord – kasvanud intressid ja energiahinnad. Üldise loiduse foonil käib osades sektorites siiski vilgas tegevus. „Energeetikaturul on pidev defitsiit, hinnad on kõrged ja see sektor on tehinguturul kõige aktiivsem, seda nii Eestis kui ka globaalselt,“ analüüsib investeerimisühingu Redgate Capital partner Valeria Kiisk. Lisaks energeetikasektorile käib teistest ärksam tegevus tehnoloogia-, meditsiini- ja finantssektoris.
Eestist on saamas kaitsetööstustehnoloogia Silicon Valley
Silma tasub peal hoida kaitsetööstustehnoloogia sektoril – ühinemis- ja ülevõtmistehinguid seal veel väga ei ole, riskikapitaliinvesteeringuid aga küll. Trendina on näha, et järjest suurem hulk Ukraina ettevõtjaid registreerib siin oma emaühingu, et Eesti kaudu raha kaasata. „See loob võimalusi luua Eestisse arendus- ja tootmiskeskusi, et müüa kaitsetehnoloogiat laia maailma. Eesti on ukrainlastele silma jäänud seetõttu, et meil on tugev riskikapitali kaasamise ökosüsteem, kõigile kättesaadavad mudeldokumendid ning e-residentsus, mis võimaldab teha tehinguid distantsilt,“ selgitab Prangli. “ Eestis tegutsevaid Ukraina juurtega idufirmasid on märganud ka välisinvestorid. Sõjas olevasse riiki investeerida ei saa, mistõttu sobib mujal asuvasse emaettevõttesse investeerimine neile hästi. Teiste Balti riikidega Eesti selles vallas pigem konkureerima ei pea, pigem leitakse üles meie kõrval ehk Poola. Leedu on atraktiivne pigem Valgevene juurtega, aga tänaseks sealt lahkunud tehnoloogiaettevõtetele,“ lisab ta.
Eesti investorid on täna jõukamad kui kunagi varem
Tehinguturu tsüklid on eri investorite nägu. „90ndatel ostsid skandinaavlased Eestis ettevõtteid üles. Siis hakkas Eesti ettevõtjatele kogunema nii palju kapitali, et hakati ettevõtteid tagasi ostma ja välisturgudelegi liikuma. Viimastel aastatel on välisinvestor meie jaoks eelkõige tähendanud Leedu investorit, aga nüüd on lisandumas rahvusvahelised investorid. Konkurentsi on, aga see pole siiski veel tihe,“ kirjeldab Kiisk investeeringute dünaamikat. Prangli sõnul pole taasiseseisvuse ajal Eesti investorid olnud kunagi nii jõukad kui praegu. 10 aastat tagasi hakkasid Eesti ettevõtjad tegema suuremaid M&A tehinguid ja kohalike investorite hulk kasvab järk-järgult võrreldes väliskapitaliga. Leedu ettevõtted on viimase paari aasta jooksul ärganud ja hakanud Eesti ettevõtetele järgi tulema.
Parim aeg müügi ja börsilemineku planeerimiseks on käes
Mida tehingunõustajad ettevõtjatele soovitavad? „Eesti on jätkuvalt tuntud nutikate lahenduste poolest ja tehnoloogiasektor on ka edaspidi meie parim võimalus. Eestis on praegu hea aeg õigete otsuste tegemiseks. Euroopa trende vaadates on märgata IPOde (aktsiate avalik esmane pakkumine) kasvu – kõrgperiood peaks saabuma 2—3 aasta pärast ja kes tahab oma ettevõtet börsile viia, peaks praegu hakkama selle peale mõtlema ja valmistuma, et õigel ajal kuumal turul kohal olla,“ annab Prangli nõu. Kiisk soovitab ettevõtjatel oma strateegia läbi mõelda: „Mis on sinu pikem plaan? Kui sa tahad oma ettevõtet maha müüa, siis tuleb see ka vastavalt üles ehitada ja sellele tasub mõelda kohe. Näiteks on ärisid, mida on omanikust või tiimist raske lahutada,“ paneb ta ettevõtjatele südamele.
Oktoobrikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad advokaadibüroo Sorainen partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Oliver Äma
-
Hiljuti jõudsid Tallinna börsile Eesti riigi võlakirjad mis märgiti investorite poolt mitmekordselt üle. „Riigi võlakirjade projekt oli üks viimase aja suurimaid ja põnevaimaid meie töölaual,“ avaldab advokaadibüroo Sorainen partner ning finants- ja kindlustusvaldkonna juht Kätlin Krisak saates „Soraineni sagedus“. Kogu dokumentatsioon oli tema sõnul isegi mõnevõrra lihtsam kui keskmise ettevõtte puhul, kuna riikidele ei kehti mitmed regulatsioonid ja määrused, mis kehtivad ettevõtetele. Näiteks ei teki riigil siseinfot, mida peaks pidevalt turule avalikustama ja riik ei pea koostama avaliku pakkumise läbiviimiseks prospekti. „Dokumentatsioon piirduski tegelikult võlakirjade programmidokumentatsiooniga, mille alusel Eesti riik saab ka edaspidi paindlikult erinevate tähtaegadega ja erinevat tüüpi võlakirju välja anda.“
„Riigi puhul on võlakirjadega kapitali kaasamise mõte katta riigieelarve defitsiiti või näiteks suurenenud kaitsekulusid,“ räägib LHV panga võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus.
Lisaks riikidele võivad võlakirju emiteerida ka näiteks omavalitsused, riigi osalusega ettevõtted, pangad ja teised ettevõtted. Kalmuse sõnul muudavad ettevõtetele võlakirjade emiteerimise ahvatlevaks laenu tagasimaksmise tingimused. „Võlakiri on üldjuhul selline instrument, kus sa võlakirja perioodi jooksul ei maksa tagasi põhiosa, vaid teenindad ainult intressimakseid. Põhiosa tasumine toimub alles võlakirja lõpptähtpäeval ehk võlakirja perioodi lõppedes. See tähendab, et sul tekib selle perioodi jooksul võimalus kasutada vabanenud rahavooge muude investeeringute või kasvuvõimaluste finantseerimiseks, luues seeläbi paindlikkust kapitali juhtimisel ja likviidsuse suurendamiseks.“
Seekordses „Soraineni sageduse“ episoodis tuleb juttu ka võlakirjade avaliku pakkumise köögipoolest, võlakirjade kaudu privaatsest raha kaasamisest ja põnevamatest projektidest, kus saatesse kutsutud eksperdid on kaasa löönud. Võlakirjade maailmas aitavad kuulajal orienteeruda LHV panga võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus ja Soraineni partner Kätlin Krisak, kes juhib büroo finants- ja kindlustusõiguse tiimi Eestis. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Oliver Ämarik ja Helery Maidlas.
-
„Euroopa Liidu näol on ilmselt tegemist ühe läbipaistvama administratsiooniga maailmas,“ räägib Euroopa Komisjoni väliskaubanduse peadirektoraadis töötav Nele Eichhorn, „EL-i algatustes saavad kaasa rääkida nii ettevõtjad, kodanikud kui ka huviorganisatsioonid.“
Seepärast innustab Eichhorn Eesti kodanikke ja ettevõtjaid oma seisukohti esitama nii Eestis kui ka Brüsselis Euroopa institutsioonides. Soraineni partner Allar Jõks on sellega päri. Tema sõnul tasub just ettevõtjate ühendustel, mitte ettevõtjatel üksinda, olla väga aktiivne ja teha ennast kuuldavaks nii EL-i õiguse ettevalmistamisel, ülevõtmisel kui ka tõlgendamisel.
Kes tegi? Ise tegi!
„On levinud eksiarvamus, et Brüssel otsustab, meist ei sõltu mitte midagi. See on aga tõsine väärarvamus, sest palju on juhtumeid, kus saab küsida „Kes tegi?“ ja vastata „Ise tegi“,“ räägib Jõks. „Kui me võtame ükskõikselt seda, kuidas ametnike ja Eesti poliitikute seisukohad Euroopa Liidu õiguse protsessis kujunevad, siis nad kujunevadki selliselt, et võib-olla ei ole alati kõik otsused Eesti konkurentsivõime huvides.“
Juba kõige esimeses etapis, konsulteerimise protsessis, kui hakatakse liikmesriikide seisukohti küsima, peaks Jõksi sõnul iga ettevõtjate ühendus olema sõnakas ja kuulamisaldis, et aru saada, mida tehakse ja kuidas see neid mõjutab. „On väga palju näiteid, kus tänu selles etapis oma seisukohtade esitamisele on Eesti oma ettevõtjate huvide eest Brüsselis seisnud.“
Praegu on EL-is Euroopa Parlamendi valimiste järgselt põnev prioriteetide seadmise aeg. Protsessides saab kaasa rääkida mitmel moel, aga otseseks huvide esindamiseks on Eichhorni sõnul oluline, et ettevõtjad ja huviorganisatsioonid osaleksid avalikes konsultatsioonides ning registreeriksid end Euroopa läbipaistvuse registris ehk „lobiregistris“, kus hetkeseisuga on registreerunuid üle 12 500. Näiteks, selleks, et Eesti ettevõtja saaks volinike, nende kabinettide liikmete või juhtivatel positsioonidel olevate Euroopa Komisjoni ametnike jutule, peab ta olema läbipaistvusregistris.
Ärme kulda üle!
Valvas tuleb olla ka EL-i õiguse siseriiklikusse õigusesse ülevõtmisel, et vältida ülekuldamist ehk põhjendamatut ülereguleerimist, mis võib näiteks kahjustada Eesti konkurentsivõimet. Jõksi sõnul on tegemist levinud probleemiga. Näiteks tuvastas Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon ainuüksi konkurentsiseaduse muutmise puhul 14 seaduseelnõu sätet, mida võib nimetada ülekuldamiseks. Neid 14 muudatust Euroopa Liit meilt ei nõua, kuid neid üritatakse Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise sildi all seadustada, räägib Jõks.
Mida saavad aga ettevõtjad teha, kui neil on direktiivi ülevõtmise kohta etteheiteid? „Neid võimalusi on tegelikult päris palju. Juristidele meeldib erinevaid õigusvaidlusi lahendada ja neid ka tekitada. Kui me räägime konkreetselt Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisest, siis üks võimalus on vaidlustada siseriiklikku õigust, juhul kui see ei ole Euroopa Liidu õigusest otseselt tulenev. Kui on mindud kaugemale kui Euroopa Liidu õigus seda nõuab,“ ütleb Jõks. Ka Riigikohus on öelnud, et see, kui üks Eesti seadus on seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega, ei tähenda, et selle suhtes ei saaks teha põhiseaduspärasuse kontrolli. „See on väga oluline seisukoht,“ lisab Jõks.
Seekordne „Soraineni sageduse“ saade keskendub EL-i õigusele: kuidas see sünnib, millal ja kuidas oma soove edastada, et neid arvesse võetaks ning millised on Eesti kordaminekud ja vajakajäämised Brüsselist tulevate õigusaktide ülevõtmisel. Saatekülalised on Euroopa Komisjoni väliskaubanduse peadirektoraadis osakonnajuhina töötav Nele Eichhorn, ja advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks, kes juhib büroo riigisuhete valdkonda. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik.
-
„Sageli on odavam ja sa saad parema une makstes natuke kindlustuse eest, kui et sind ühel hetkel üllatatakse mitmekümne tuhande eurose nõudega,“ võtab kindlustuse eelised kokku Soraineni vandeadvokaat ja Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitaja Marcus Niin.
Probleemid tekivad vähesest teineteisemõistmisest
Millele tuleks sekelduste vältimiseks kindlustuslepingu sõlmimisel tähelepanu pöörata?
Enamik vaidlusi tekib Niine sõnul n-ö kommunikatsiooniprobleemist. „Lepingu sõlmimise ajal pooled ei räägi piisavalt läbi, millistel tingimustel ja millist kaitset ning millist kahjuhüvitist soovitakse.“
Vandeadvokaat tõi näiteks kaatri uppumise juhtumi, mis ilmestab, kui erinevad võivad praktikas olla arusaamad kindlustuskaitse sisust ja ulatusest. „Meie kliendiks oli laevade parandustööde tegija, kellel oli ka tegevusvastutuskindlustus. Tema mõte ja eesmärk, kui ta kindlustuslepingu sõlmis, oli see, et kui ta teeb parandustöid ja tema töö tõttu tekib kahju, siis on see kahju hüvitatav. Ta tegigi ühe kaatri parandustöid, vahetas juppe, kui aga kaater läks vee peale, siis see uppus ja tagajärjeks oli pool miljonit eurot kahju.“
Kindlustusandja ütles, et tema hüvitist ei maksa, sest kindlustustingimuste järgi on hüvitatav ainult see, kui laevaparandaja töötab töökojas mootoriga ja põhjustab sellel ajal mootorile mingi kahju, räägib Niin.
„Minu soovitus kõikidele kindlustusvõtjatele on, et kui te tahate vältida tulevikus selliseid probleeme, siis kindlustuslepingud on üks nendest lepingutest, kuhu tasuks oma fookus suunata. Tasub mõelda selle peale, millised on minu elulised või äritegevusega kaasnevad riskid, mille eest ma tahan kindlasti kaitset saada. Seejärel tuleks veenduda, et leping, mida kindlustusandja mulle pakub, kaitseb nende riskide eest,“ räägib Niin. Kahtluste ning ebaselguste korral tuleks kindlustusandjaga suhelda ja nõu küsida.
Kindlustusandjad pole kiuslikud
Rahva seas levib müüt, et kindlustusfirmad koguvad makseid, ent püüavad hüvitiste maksmisest kõrvale hiilida. Selle väitega If kindlustuse juriidilise üksuse juht Heinar Olak nõus pole. Valdav enamus kindlustusandjale esitatud kahjutaotlustest rahuldatakse. Olaki arvates võib taoline „rahvapärimus“ olla seotud kindlustuse tormilise minevikuga Eesti taasiseseisvumisperioodist. „Kahju hüvitamise kultuur ja ärikultuur üldse oli 90ndatel natuke metsik. Tänapäevaga pole seda praktiliselt võimalik võrrelda.“
Seekordses „Soraineni sageduse“ kindlustuse erisaates avavad kindlustusmaailma telgitaguseid Soraineni vandeadvokaat ja Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitaja Marcus Niin ning If kindlustuse juriidilise üksuse juht Heinar Olak. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik, kes on ühtlasi büroo finants- ja kindlustusõiguse ekspert. -
Eesti riik on energeetika vallas seadnud pikaajaliselt positiivsed sihid tootmisvõimsuste kasvatamiseks, kuid välisinvestorite otsused võbelevad õigusruumi tõmbetuultes ja menetlused takerduvad ekspertide puuduse taha.
„Energeetika on mastaabiefekti äri. Projektid on mahukad ja kulud suured – kümnetes ja sadades miljonites eurodes. Kaasata on vaja välisinvestoreid ja – pankasid. Miks nad peaksid Eestisse investeerima? Hinnad on prognoositavad – nende arvutamiseks on vastavad mudelid. Saame hakkama ka põhjendamisega, et tanke pole lähiaastatel Eestisse oodata. Kuid aina keerulisemaks läheb energeetikasektori õigusruumi prognoositavus, sest seadusi võetakse vastu kiiresti sektoris, kus investeeringuid tehakse 20-aastase perspektiiviga. Niipea kui riigi poolt tuleb signaal, et plaanitakse midagi muutma hakata, jäävad investorid kohe ootele, et aru saada, mis plaan on. Ja nii võib minna pool aastat, 9 kuud, 1,5 aastat ja rohkemgi. Aga raha leiab vahepeal tee mujale. Iga kuu, mis me ootame, anname me ära eelise mitte niivõrd isegi Leedule ja Lätile, vaid Soomele, Poolale, Rootsile ja teistele riikidele, kus on palju suurem turg“, hoiatab tuule-, päikese- ja energiaparkide arendaja Eveconi tegevjuht Karl Kull saates „Soraineni sagedus“.
Advokaadibüroo Sorainen energeetika valdkonna juht Kaspar Endrikson kinnitab, et kliimaministeeriumist tuleb pea iga nädal ülevaade plaanitavatest eelnõudest. Enamasti on need seotud ELi õiguse ülevõtmisega. ELi regulatsioonidetulva ajendiks on soov liidusisest energiatootmist ja – julgeolekut kasvatada.
Juunikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp ja advokaat Oliver Ämarik, energeetikasektori olukorra ja väljavaadete üle. Saatekülalised on Balti tuule-, päikese- ja energiaparkide arendaja Eveconi tegevjuht Karl Kull ja Soraineni vandeadvokaat Kaspar Endrikson, kes juhib büroo energeetika ja infrastruktuuri valdkonda. -
Kuigi ajakirjanduses on viimasel ajal olnud tähelepanu all platvormitöö direktiiv, siis ka ViDA (VAT in the Digital Age) puudutab platvorme nagu Bolt, Wolt ja Airbnb. „Euroopa Liit proovib järjest enam tegelikult platvormidele erinevaid halduskohustusi juurde panna. Arvatavasti ViDA ja platvormitöö direktiiv ei ole lõpp. Kindlasti tuleb regulatsioone järjest enam juurde,“ räägib Soraineni vandeadvokaat Verner Silm saates „Soraineni sagedus". Tema hinnangul võib alles kümne aasta pärast näha platvormitöö muutumist tavaliseks regulaarseks äritegevuseks, kus enam suuri üllatusi ette ei tule.
ViDA võib muuta kodumajutuse konkurentsivõimetuks
ViDA raames tekitab arutelusid eelkõige platvormidega seotud käibemaksu kogumine. Nimelt on rahandusministeeriumi maksupoliitika nõuniku Helen Pahapilli sõnul üheks ViDA elemendiks platvormide kaudu teenuseid osutavate isikute käibemaksu kogumine, mille järgi peaksid käibemaksu tasuma ka näiteks Airbnb-s lühiajalist majutusteenust pakkuvad isikud, kes käibemaksukohustuslased ei ole.
Silma sõnul võib käibemaksu juurde lisamine muuta igasuguse kodumajutuse täiesti konkurentsivõimetuks. „Kui me täna kodumajutusele, mis eelnevalt ei olnud käibemaksukohustuslane, lisame käibemaksu 22% ilma sisendi mahaarvamisõiguseta, tekitame automaatselt olukorra, kus eelduse kohaselt väikemajutajad või kodumajutajad ei suuda enam teenust osutada.“
Eesti riik seisab ettevõtjaid kahjustavatele ja riigi halduskoormust ebavajalikult suurendavatele ViDA punktidele vastu, olles oma vastasseisuga näiliselt Euroopas üksi. Pahapilli sõnul pole olukord aga sugugi lootusetu. „Me räägime läbi praeguse Euroopa Liidu eesistujariigiga ja näeme vaeva ka sellega, et need riigid, kes on kas ükskõiksed või kes tegelikult meid toetavad, aga ei ole mingil põhjusel pidanud vajalikuks seda avalikult öelda, seda teeksid.“
Samas rõhutavad maksueksperdid, et ViDA-l on meile kõigile positiivne mõju. „Kui ViDA päriselt läbi läheb, kasvõi ainult e-arvete osas, siis tegelikult lähevad teenused halduskoormuse vähenemise tõttu klientide jaoks odavamaks,“ ütleb Silm.
Seekordset EL-i maksualgatustele keskenduvat „Soraineni sageduse“ saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas. Külas on rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill ning Soraineni vandeadvokaat ja maksupoliitika ekspert Verner Silm. -
Adum. Mis see veel on? Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane sõnul on tegemist uudissõnaga enam kui aasta eest meteoriidina avalikkuse huviorbiiti sööstnud tehisintellekti, tehisaru või lühendi AI kohta. Soraineni meditsiini ja tervishoiu valdkonna juhi Lise-Lotte Lääne sõnul ei saa adumit kitsalt selgitada. Seepärast ongi uues tehisintellekti määruses jäetud adumi definitsioon üsna lahtiseks. Nii on ka kümne aasta pärast võimalik selle mõiste alla erinevaid tehnoloogiaid paigutada. „Võtmesõnad adumi definitsiooni osas on infer (järeldama) ja autonoomia,“ räägib Lise-Lotte Lääne. „Kõige lihtsam vastus küsimusele, mis on adum, on see, et tegemist on tehnoloogiaga, mis suudab ise järeldusi ja soovitusi välja mõelda, kui nüüd väga julgelt öelda.“
Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates räägitakse adumi ehk AI seostest tervishoiu ja meditsiiniteenustega. Saadet juhib Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp. Saatekülalised on Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane ning Soraineni meditsiini ja tervishoiu valdkonna juht Lise-Lotte Lääne. -
„Eestis on ehk lootust suurprojekt ellu viia minimaalselt viie aastaga, samas kui Soomes ja Rootsis saadakse hakkama ühe aastaga. Sealjuures pole Soome oma olukorraga rahul – nemad tahaksid, et menetlus kestaks maksimaalselt 6—8 kuud,“ joonistab advokaadibüroo Sorainen kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht, partner Paul Künnap reljeefselt välja Eesti kehva halduspraktika seisu.
Kõrgema lisandväärtusega investeeringute Eestisse meelitamiseks testib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) välisinvesteeringutele nn Rohelise Koridori loomise võimalust. „Sisuliselt on Roheline Koridor kompaktne teekaart investorile, milles on määratletud kõik vajalikud menetlusprotsessid koos menetlusaegadega. Riik aitab ettevõtja protsessist läbi, st liigub koos temaga algusest lõpuni kaasa. Esialgu oleme alles pilootprojekti loomise faasis,“ kirjeldab riigi plaani MKMi äriarenduse ja ekspordi valdkonnajuht Indrek Kaing.
Märtsikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik selle üle, kuidas välisinvesteeringuid riiki meelitada ja menetlusi tõhusamaks teha, et investorite raha Eestist välja ei voolaks. Saatekülalised on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi äriarenduse ja ekspordi valdkonnajuht Indrek Kaing ning advokaadibüroo Sorainen partner ning kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht Paul Künnap. Soraineni ehitus- ja kinnisvaraõiguse tiim analüüsis hiljuti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Eesti haldusmenetluste protsessi ja esitas ettepanekud menetluste tõhustamiseks.
„Investeeringute (uute ettevõtete ja üksuste rajamise) teostamiseks vajalike menetlustoimingute tõhustamise” analüüsis käsitletakse nn Rohelise Koridori loomise võimalusi, et soodustada kõrge lisandväärtusega investeeringuid bürokraatia vähendamise kaudu, lühendades projekti elluviimiseks vajalike kooskõlastustega seotud menetlusaega. Loe analüüsist pikemalt siit: https://www.sorainen.com/et/kogemus/sorainen-aitab-riigil-luua-investeeringute-kiirendamiseks-nn-rohelist-koridori/ -
Eesti kaitsetööstuse seis on hea. 2022. aastal oli valdkonna müügitulu 250 miljonit eurot – ligi poole võrra rohkem kui 2021. aastal. Suur osa toodangust läheb ekspordiks ning mitme Eesti kaitseettevõtte tegevus on ühel või teisel moel seotud Ukrainaga, st et väärtust luuakse reaalses konfliktikoldes. Eesti edulood on kõrgtehnoloogilisel tasemel – sensoorikas, küberkaitses, robootikas. Klassikalist pommi- ja tankitootmist meil pole. Selgelt on aga riigil vajadus kohaliku laskemoona- ja relvatootmise järele ning uuendamist vajab ka meie relvaseadus, arutlevad advokaadibüroo Sorainen riigikaitse valdkonna nõustajad Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp ning Kaitseministeeriumi nõunik Indrek Sirp saates „Soraineni sagedus“.
-
2022. aasta statistika järgi jõudsid töövaidluskomisjoni ligikaudu 1800 töövaidlust, millest ligi 90% oli algatatud töötajate poolt. Rahaliste nõuete kogusumma oli 9 miljonit eurot ja 31% vaidlustest lõppes kompromissiga.
Missuguseid vaidlusi peetakse üldse töövaidlusteks? Advokaadibüroo Sorainen vaidluste lahendamise ja ennetamise töörühma advokaadi Albert Linntami sõnul on need töökohal tekkinud konfliktid, mis on eskaleerunud õigusvaidluseks, enamasti töövaidluskomisjoni vaidluseks, aga pahatihti hiljem ka kohtuvaidluseks. Lihtsam vaidlus võib tekkida näiteks sellest, et tööandja jätab maksmata palga või puhkusekompensatsiooni. Keerulisem vaidlus võib aga alguse saada näiteks puudujäägist sularahakassas või vaieldakse selle üle, kas tööleping sõlmiti seaduspäraselt.
Tööandja peab oma ootusi selgelt väljendama
Üheks suuremaks probleemiks, millest vaidlused tekivad, on tööandja ja töötaja erinevad ootused seoses näiteks töökultuuri ja -eetika ning töötaja rolliga. Riverty personalijuhi Regina Valge sõnul on uue töötaja sisseelamisprogramm ehk onboarding äärmiselt oluline, et vastastikuseid ootusi selgelt väljendada. Tegelikult on võtmetähtsusega juba värbamisprotsess, mille käigus tuvastatakse, kas töötaja sobib oma mõttelaadilt ettevõtte meeskonda või mitte.
Linntam on sellega nõus: „Inglise keeles on selline ütlus „hire for attitude, train for skill“. Selleks, et konflikte ära hoida, on väga oluline, et praktikas oleksid väärtused ja arusaamad küllaltki sarnased või vähemalt omavahel ühildatavad. Vastasel juhul võib peaaegu mitte millestki tekkida esimene konflikt ja hiljem hakatakse otsima ettekäändeid vaidluse alustamiseks.“
Mida teha, kui töötaja meeskonda ikkagi ei sobi? Millal ja kuidas teha töötajale hoiatus? Kuidas töövaidlusi ennetada ja millistel juhtudel neid ei tohikski ennetada? Millal piirduda vaidluse puhul töövaidluskomisjoniga, millal minna kohtusse? Need ja veel mitmed põletavad küsimused saavad vastused saates „ Soraineni sagedus“, kus võetakse sel korral luubi alla töövaidlused. Täpsemalt käiakse algusest lõpuni läbi töösuhte elukaar, juhtides tähelepanu nendele asjadele, mida ettevõtja saab teha töövaidluste ennetamiseks või nende võimalikult hästi lahendamiseks.
Saadet juhivad Soraineni advokaat Oliver Ämarik ning töövaidluste valdkonna juht, vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa. Külas on Soraineni vandeadvokaat Albert Linntam ning Riverty personalijuht Regina Valge.
-
Millised olid lõppeva aasta suurimad õigusloomelised õnnestumised? Mida oleks saanud paremini teha? Mida põnevat toob õigusloomes kaasa aasta 2024? Detsembrikuu „Soraineni sageduses“ vaatame tagasi 2023. aasta õigusloomele ja piilume juba ka aastasse 2024. Saates on külas justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus ning Soraineni partner ja vandeadvokaat Piret Jesse.
Saates tuleb juttu ka automaksust, seaduste järelhindamisest, EL-i õiguse ülevõtmisest, obstruktsiooni mõjust õigusloomele ja järgmise aasta õigusloome väljakutsetest. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik. -
Autoriõigustest rääkides kiputakse silmas pidama artiste ja kirjanikke, kuid tegelikult mõjutavad need enamikke ettevõtjaid, sest autoriõigustega on seotud ka näiteks arvutiprogrammid ja õigused dokumentidele, räägivad advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadid Olivia Kranich ja Mirell Prosa saates „Soraineni sagedus“.
Intellektuaalse omandiga seotud probleemide lahendamine on sageli aja- ja ressursikulukas, mistõttu on neid mõistlik ennetada.
Novembrikuu „Soraineni sageduse“ saates tuleb juttu ka intellektuaalse omandi mõistest, kaubamärgi registreerimise aja- ja teinekord ka rahakulukast protsessist, domeeni registreerimisest, autoriõigustega seotud litsentsidest, vabavara komponentide kasutamisest, tehisaru autorlusest ja ühest hiljuti autoriõiguste rikkumise kahtluse tõttu avalikkuse huviorbiiti sattunud fotost. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik. Saatekülalisteks on Soraineni vandeadvokaadid ja intellektuaalse omandi valdkonna eksperdid Olivia Kranich ja Mirell Prosa. -
Valitsus on saatnud huvigruppide lauale kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK), millega riik tahab seaduseks vormida ELi õigusest tuleneva väga ambitsioonika kliimaeesmärgi, kuid milles täielikult puudub põhimõtteline ettepanek, kuidas seatud sihte saavutada. Seaduseelnõu tahetakse valmis saada 2024. aasta suveks ja seadus ise peaks jõustuma 2025. aasta esimesel jaanuaril.
„Avalöök on tehtud, esmane raamistik kliimaseadusest on VTK dokumendis ära kirjeldatud“, tunnustab Soraineni energeetika valdkonna juht Kaspar Endrikson riiki saates „Soraineni sagedus“, lisades, et samas on kavatsuses puudu sisulised meetmed, mida huvigrupid analüüsima saaksid hakata.
„Hea kliimaseadus hakkab väga selgest eesmärgist. Euroopa rohekokkuleppes on sõna-sõnalt kirjas, et see on majanduskasvu strateegia. Lihtsalt majanduskasvu soovitakse saavutada kliimaneutraalsel viisil ja mitte liigselt loodust koormates. Seda ootaks mina kliimaseadusest ja see on täpselt see, mida seal sees ei ole. Kindlasti on võimalik majandust kasvatada ka kliimaneutraalselt,“ väidab Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann.
Oktoobrikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme Eesti kliimapoliitika ning kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse üle. Saadet juhivad partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ja Soraineni nõunik ja vandeadvokaat Kaspar Endrikson, kes jubib büroo Eesti kontori energeetikavaldkonda. -
Miks tasub täna endiselt GDPR-ist rääkida? Kes peavad uute arengute osas eriti tähelepanelikud olema? Kuidas on omavahel seotud isikuandmed, tehisintellekt ja innovaatilised lahendused?
Nendele ja mitmetele teistele küsimustele aitab „Soraineni sageduse“ saates vastuseid otsida Soraineni andmekaitse õigusvaldkonna juht Eestis Mihkel Miidla. Saadet juhivad Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp ja advokaat Mario Sõrm.
-
Eestit on ootamas kopsakas trahv, sest riik pole siiani suutnud seaduseks vormida vilepuhumise direktiivi. Direktiiv jõustus 2019. aasta lõpus ja ülevõtmise tähtajaks oli 2021. aasta lõpp. „Arutelusid on olnud ja ühe versioonina on seaduseelnõu ka valitsuse laualt läbi käinud, kuid võeti tagasi, kuna sinna tuli tohutult muudatusettepanekuid. Praegu on eelnõu leebemas versioonis uuesti valitsuse laual tagasi ja ootab vastuvõtmist. Toimunud on päris palju arutelusid ja kaasatud on erinevaid huvigruppe. Oleme Poolaga kahekesi ainsad ELi riigid, kes pole direktiivi üle võtta suutnud,“ tõdeb advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson saates „Soraineni sagedus“.
paanikat üles keerutatud. Näiteks kardetakse, et sel moel antakse hoogu juurde alusetule pealekaebamisele ning ettevõtjatele tekib palju ebavajalikku lisatööd. Tegelikult puudutab seadus Madissoni sõnul ainult umbes 1% ettevõtetest Eestis ehk enam kui 50 töötajaga ettevõtteid, lisaks omavalitsusüksuseid, valitsusasutusi ja riikliku finantsjärelevalve subjekte ehk pankasid ja teisi finantsasutusi.
Augustikuu „Soraineni sageduse“ saates tuleb juttu ettevõtte vastutustundlikust juhtimisest ehk ESG-st, sellega seotud direktiividest ning ESG eesmärkide täitmisest IT-ettevõttes Tietoevry ja advokaadibüroos Sorainen. Saadet juhib Soraineni advokaat Oliver Ämarik. Saatekülalised on Tietoevry personalispetsialist Jevgenia Lukk ja Soraineni partner Karin Madisson, kes juhib ka büroo ESG-valdkonda. -
Valimiste järel selgus, et lähiaastatel ootavad meid ees mitmed maksumuudatused. Enamjaolt on muudatused tingitud valitsuse soovist maksutulu suurendada. Sellest kaugemale, näiteks ettevõtete konkurentsivõime parandamisele, aga ei mõelda, arutlevad saates „Soraineni sagedus” advokaadibüroo Sorainen partner Kaido Künnapas ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Künnapase sõnul on üpriski reaalne, et investorid hakkavad järjest enam vaatama investeerimisotsuste tegemisel Läti ja Leedu poole ning Eesti kukub järgmises globaalses maksusüsteemide konkurentsivõimelisuse edetabelis Lätis tahapoole, teisele kohale.
Eksperdid arutavad, milliste maksude kehtestamist ja milliseid maksumuudatusi tasuks Eesti tugevustest lähtudes tulevikus kaaluda. Näiteks on võimalik maksustada e-kaubandust. „Päris palju on maas raha, mille riik saaks menetlustega üles korjata,” räägib Künnapas. Riigil jääb tema sõnul hetkel saamata umbkaudu 140 miljonit eurot aastas.Saates tuleb juttu ka mitmetest teistest põnevatest teemadest, näiteks krüpto maksustamisest, automaksust, maksusüsteemide konkurentsivõimelisuse edetabelist, Eesti maksusüsteemi keerukamaks muutumisest ja muust. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik.
- Visa fler
