Avsnitt
-
Investeerimise all mõtleme enamasti oma raha mingitesse vääringutesse teisendamist. Kas kulla ostmist, raha fondidesse paigutamist, kinnisvara soetamist või aktsiate märkimist. Kuid miks ei võiks tulu teenida oma raha välja laenates? Uus investeerimisplatvorm Monestro just sellist võimalust pakub.
Monestro platvormile kantud raha saab kas läbi ise tehtud valikute või läbi automatiseeritud algoritmi laenata edasi Euroopas tegutsevatele krediidiettevõtetele, kelle fookuseks on väikesed ja keskmise suurusega tarbimislaenud. Valida saab nii pika- kui ka lühiajalise investeeringu vahel, kus mõlema puhul makstakse iga kuu intressitulu. Investeerimist saab alustada juba 10 eurost.
„Laenudesse investeerimise pakkumine läbi platvormi on veel üsna uus asi. Kuid aina enam inimesi leiab meid üles ja usaldab sellist mudelit. Laenudesse investeerimine on konservatiivne investeerimine, kus riskid on üldiselt madalad ja ka tootluseks ei saa oodata suuri numbreid. Meil on keskmine tootlus 9–12% aastas. See on stabiilne ja väga hästi prognoositav,” räägib Monestro krediidiklientide suhtejuht Olga Jakson.
Kui pankadesse ja suurtesse kinnisvarafondidesse suhtutakse pigem usaldusega, sest tegemist on käegakatsutavate partneritega, siis platvormide puhul tõuseb kohe üles küsimus turvalisusest – kui hästi on minu raha kindlustatud ja kas saan olla kindel, et saan oma raha tagasi. Jakson ütleb selle kohta, et Monestro jaoks on kõige olulisem usaldusväärsus ja riskide maandamine.
„Enne partneri valimist, kellele kliendid saavad oma raha usaldada, teeme neile väga põhjaliku taustauuringu ja võtame partneriteks vaid need krediidiasutused, kellel on „hapuks läinud” laenude hulk väga madal. Samuti on meil olemas reserv, millega platvormile usaldatud raha tagame,”selgitab krediidiklientide suhtejuht.
Stuudios rääkisid Monestro krediidiklientide suhtejuht Olga Jakson ja saatejuht Martin Hanson lähemalt ka sellest, kuidas erinevad omakapitali ja laenudesse investeerimine, milline on hetkel üldse nii Eesti kui ka Euroopa investeerimiskeskkond ja mida võiks oodata tulevikult. -
Inimpsühholoogia ebaloogilisus tuleb LHV fondijuhi Kristo Oidermaa sõnul kõige ilmekamalt välja aktsiaturgudel, kus erinevalt tavaloogikast ostetakse aktsia, kui selle hind on kõrgeimal tasemel, ja müüakse, kui hind on kolinal kokku kukkunud. Kuid kriisis investeerides tuleb täielikult muuta oma mõtteviisi: teenimise asemel hakata säilitama.
„Kindlasti on ka rasketel aegadel võimalik turgu tundes ja õigesti toimides oma raha kasvatada, kuid peamine eesmärk peaks olema säilitada nii palju kapitalist kui võimalik, et oleks, mida kriisi järel uuesti kasvatama hakata. See tähendab tihti valusaid otsuseid. Kui portfell on rahapaigutuse osas mitmekesine, siis on võimalik ka kriisidest väga väheste kadudega välja tulla,” räägib fondijuht.
Oidermaa juhtida on LHV peamised pensionifondid, kogumahtudega üle miljardi euro: täpsemalt tähendab see enam kui 100 000 eestlase pensioniks kogutud sääste. LHV on oma fondivarad jaganud laiali üsnagi konservatiivselt, nii on üsna oluline osa investeeritud kulda. Oidermaa sõnul suutsid turud ja investorid üsna hästi reageerida nii koroonakriisile kui ka Ukraina sõjale.
„Alates 2009. aasta globaalsest finantskriisist on kõik turud läinud maailmas vaid üles. Hetkel on näha, et tõus on erinevatel põhjustel seisma jäänud. Selles on suur panus kõrgel inflatsioonil, kuid peamiselt sellel, et turul on teadmatus. Ning just teadmatus on investorite suurim hirm – ei osata valmistuda. See aga tähendab, et raha võetakse lihtsalt aktsiatest ja oma investeeringutest välja, langetades nii kogu turgu,” selgitab Oidermaa.
Investeerida soovitab fondijuht aga neisse valdkondadesse, mida investor tunneb, millega on seotud või mille ajalugu teab. See on Oidermaa sõnul oluline, et osata hinnata valdkonna käitumist, sest üldiselt järgneb igale tõusule langus ja igale langusele tõus. Kui valdkond on tuttav, on võimalik langust ennetada ja tõusu algust hoomata.
„Tänaseks on ehk magatud maha hea võimalus turult lahkuda, kuid ka kriisis on investeerida võimalik ja turgude madalseisul lausa kohustuslik. Samas kui me räägime passiivsest investeerimisest, siis ei ole mõtet üldse pead vaevata – las fondid rahulikult olla, neid juhitakse ja pikka, mitmekümneaastast plaani vaadates on iga kriis mööduv nähe,” lisab fondijuht.
Stuudios rääkisid kriisi ajal investeerimisest LHV fondijuht Kristo Oidermaa ja saadet juhtinud ajakirjanik Martin Hanson. -
Saknas det avsnitt?
-
Igasugune jutt oma raha investeerimisest tekitab paljudes inimestes segadust. Jõud raugeb juba siis, kui hakatakse rääkima tootlustest, riskidest ja sellest, kui palju kulub aega oma portfelli haldamiseks. Samas on ainus viis saavutada finantsvabadus panna oma raha enda heaks tööle.
LHV vanemmaakler Nelli Janson räägib, et investeerimisel on üks põhiline reegel: investeerimisega oleks pidanud alustama juba eile. Kuid nagu maakler ütleb, siis hilja ei ole oma raha paremaks kasutamiseks kunagi, tuleb vaid teha selgeks mõned põhialused, lasta lahti paarist stigmast ja hakata lihtsalt pihta. Kasvõi üheeurose investeeringuga.
„Kaugele on jäänud need ajad, kus investeerimine oli väheste väljavalitute privileeg ja kus investeerimise alustamiseks oli vaja suuremat summat raha. On loodud palju investeerimislahendusi, kus saab investeerimist alustada kasvõi ühe euroga. Investeerimine on pandud kokku säästmisega – iga kuu kannad püsimaksena kindla summa oma portfelli ja kõik. Loomulikult on võimalik investeerida ka juba olemasolevaid summasid,” lisab Janson.
Nagu maakler ütleb, siis iga inimene suudab leida oma igakuistest sissetulekutest või väljaminekutest need eurod, mis võiksid pigem minna investeeringuks kui lihtsalt ära kuluda. Ning isegi kui turud ei ole soodsad, portfell ei kasva või isegi pisut kahaneb, on inimesel ikkagi rohkem raha, kui oleks siis, kui oleks selle niisama ära kulutanud.
Mõtteviisi muutus
„Investeerimisega alustamisel toimub täielik mõtteviisi muutus – inimene hakkab hoolima oma rahast, hakkab seda lugema, seda planeerima, nägema kohti, kust saab kokku hoida. Ideaalis võiks alustada loomulikult säästmisest ja endale eelarve tegemisest ning siis kui pilt rahalistest võimalustest selge alustada investeerimisega. Ehk kõigepealt kulud kontrolli alla ja siis säästud börsile. Kuid tihti juhtub ka nii, et idee investeerimisest lükkab käima selle ratta, kus inimene hakkab oma rahaasjadega tegelema,” räägib Janson.
Investeerimisega alustamisel tuleb aga lasta lahti paarist olulisest stigmast. Esimene neist on arusaam, et investeerimine on keeruline ja sellele kulub palju aega.
„Uued tehnilised lahendused pakuvad võimaluse ka ise oma investeeringuid lihtsalt hallata ja kui valida nii öelda passiivse investeerija tee, siis ei kulu haldamiseks ka palju aega. Teine variant on anda oma raha juhtimine professionaalide kätte, kes tunnevad turgu, kes oskavad näha ja hajutada riske. Sellel on oma hind, kuid võrreldes tõenäolise tootlusega on kulud väikesed,” räägib maakler.
Stressi vältimine
Teine tegevus, millest tuleb lahti lasta, on paaniline huvitundmine oma portfelli vastu. See ei vii Jansoni sõnul eriti kuhugi, kui iga päev või nädal oma seise jälgida.
„Vaatama peab suurt pilti, pikka plaani, aasta ja aastakümnete plaani. Parim idee on panna oma investeeringule eesmärk – korteri ostmine, pensionipõlveks kogumine jne. See tähendab seda, et turbulentsed kuud, aastad ei mängi pikas plaanis rolli. Kui vaadata kõikide fondide aastakümnete tulemusi, siis on need kõik plussis. Ei tohi hakata esimese languse peale kättväristama ja tõusu peale raha kulutama,” lisab Janson.
Podcast’i „Rahatark” esimeses saates rääkis investeerimisest LHV vanemmaakler Nelli Janson. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson.
