Avsnitt
-
Mis mõttes on soolise ülemineku avalduste arv Eestis hüppeliselt kasvanud?
Veel kuus aastat tagasi esitati soolist üleminekut puudutavaid avaldusi aastas vaevu kümmekond. Täna teeb Sotsiaalministeeriumi komisjon neid otsuseid sama palju igas kuus. Mis on selle järsu tõusu taga? Kuidas on muutunud soolise ülemineku protsessi taotlejate profiil ning millised väljakutsed sellega kaasnevad? Ja milline võiks olla soolise ülemineku korraldus tuleviku Eestis?
Stuudios jätkab vestlust Kai Haldre, naistearst ja Sotsiaalministeeriumi soolise ülemineku komisjoni esimees, kes avab, mida need muutused tegelikult tähendavad.
Kuula ja saa teada:
Miks on viimastel aastatel soolise ülemineku soovijate arv plahvatuslikult kasvanud?Kuidas mõjutavad vaimse tervise väljakutsed soolise ülemineku protsessi?Kas hindamisprotsess ja pakutav vaimse tervise abi on piisavad, et taotlejaid toetada?Kui suur on varieeruvus arstide lähenemistes sooküsimustele ja kuidas mõjutab see inimeste teekonda?Kuidas mõjutab avalik arutelu soo teemadel abi kättesaadavust?Milline võiks olla soolise ülemineku korraldus Eestis 10 aasta pärast?Kai Haldre on Sotsiaalministeeriumi soovahetuse arstliku ekspertiisikomisjoni esimees, teadlane ning Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku viljatusravikeskuse naistearst. Ta on üks Eesti Seksuaaltervise Liidu ning Eesti Akadeemilise Seksuoloogia Seltsi asutajatest ning mõjukamaid eksperte, kes on üle veerandsaja aasta panustanud seksuaaltervist puudutavate otsuste aruteludesse riigi ja seadusandluse tasandil.
Vestlust juhib Marta Pulk.
Vaata lisamaterjale Stories For Impacti kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/41-sooline-uleminek-miks-soovijate-hulk-kasvab-kai-haldre/
_______
Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Mis mõttes peab eestis soolise ülemineku jaoks ministrilt allkirja saama?
Sooline üleminek on midagi palju enamat kui üksik protseduur – see on keeruline teekond, mida mõjutavad nii kultuurilised hoiakud, meditsiinilised praktikad kui ka isiklikud vaimse tervise väljakutsed. Millised on soolise ülemineku protsessid ja kuidas on need ajalooliselt kujunenud? Millist rolli mängib transinimese toetamisel arstikunst? Stuudios on Kai Haldre – naistearst ja Sotsiaalministeeriumi soolise ülemineku komisjoni esimees.
Kuula ja saa teada:
Kuidas on kujunenud soolise ülemineku regulatsioonid ja korraldus tänases Eestis?Kui erinevad on transinimeste vajadused ja kui paljud kogevad vaimse tervise väljakutseid?Kui palju tõenduspõhist infot meil soolise ülemineku kohta on?Miks on oluline ka soolise ülemineku protsessis läheneda inimesele võimalikult terviklikult?Kuidas lepitada omavahel patsiendi agentsust ja arsti vastutust?Kai Haldre on Sotsiaalministeeriumi soovahetuse arstliku ekspertiisikomisjoni esimees, teadlane ning Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku viljatusravikeskuse naistearst. Ta on üks Eesti Seksuaaltervise Liidu ning Eesti Akadeemilise Seksuoloogia Seltsi asutajatest ning mõjukamaid eksperte, kes on üle veerandsaja aasta panustanud seksuaaltervist puudutavate otsuste aruteludesse riigi ja seadusandluse tasandil.
Vestlust juhib Marta Pulk.
Vaata lisamaterjale Stories For Impacti kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/40-sooline-uleminek-vaimne-tervis-seadus-ja-arsti-vastutus/
_______
Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Saknas det avsnitt?
-
Mis mõttes kasvatatakse põlvkondade kaupa eestlasi üles söögivahetundidega, kus tuleb toit 10 minutiga sisse kugistada?
Söömisega seotud rituaalid, harjumused ja uskumused mõjutavad meie igapäevast heaolu rohkem, kui me arvata oskame. Kas oled kunagi mõelnud, kuidas lõunapausi vahele jätmine või kiiruga toidu sisse ahmimine su motivatsiooni, meeleolu või keskendumisvõimet mõjutab? Või miks söömishäired nii tihti diagnoosimata jäävad?
Sukeldume sügavamale söömis- ja toitumishäirete maailma koos kliinilise psühholoogi ja TÜ professori Kirsti Akkermanniga. Uurime, kuidas meie toiduga seotud käitumised võivad kujundada enesetunnet? Miks keskkond – olgu perekond, kool või ühiskond – mängib siin nii suurt rolli? Ja miks me ikka veel aru ei saa, et tervete toitumisharjumuste kujundamiseks pole tähtis ainult see, mida me sööme, vaid ka see kuidas me söömisse suhtume?
Kuulates saad teada:
Kuidas söömisharjumused meie vaimset tervist kujundavad?Kas kultuur dikteerib, mida ja kuidas sööme?Miks peetakse söömishäiret vahel ekslikult elustiilivalikuks?Miks on söömis- ja toitumishäiretest nii raske rääkida ja millised teised vaimse tervise väljakutsed nendega tihti kaasas käivad?Kuidas söömishäireid tegelikult ravitakse?Milliseid muutusi on oodata toitumishäirete diagnoosimises?Kristi Akkermann on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja superviisor. Ta on Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia professor, kelle peamised uurimisteemad hõlmavad söömishäirete põhjuseid ja arengut. Kirsti on spetsialiseerunud geenide ja keskkonna mõjule psüühikahäirete tekkes ning uurib, kuidas erinevad psühholoogilised ja bioloogilised tegurid kujundavad söömishäireid. Lisaks on ta osalenud söömishäirete ravijuhendite loomisel ja programmide väljatöötamisel, pakkudes teaduspõhist lähenemist söömis- ja toitumishäirete paremaks mõistmiseks ja raviks.
Vestlust juhib Marta Pulk.
Vaata lisamaterjale Stories For Impacti kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/kas-soomishaired-on-kultuuri-viga-kirsti-akkermann/
_______
Ajamärgid:
00:00 – Sissejuhatus
00:45 – Toidu ja vaimse tervise vahelised seosed, kultuuril ja pere roll
02:15 – Söömishäire kui "elustiilivalikuna" stigmatiseeritud probleem
03:45 – Söömisharjumuste ja toitumisrutiini roll vaimses tervises
05:50 – Söömisharjumused töö- ja koolikeskkonnas
08:30 – Söömisharjumuste mõju motivatsioonile ja suhetele
13:40 – Kehataju muutumine ja selle mõju söömishäiretele
20:30 – Söömishäirete komorbiidsus teiste vaimse tervise häiretega
25:20 – Häbi ja stigmatiseerimine: miks söömishäiretest rääkimine on raske
28:20 – Tervenemine: ravi, psühhoteraapia ja psühhohariduse roll
30:20 – Diagnostika ja söömishäirete sõeluuringud Eestis
34:50 – Söömishäirete ja toitumishäirete ravi erinevused ja lähenemisviisid
39:00 – RHK-11 ja toitumishäirete klassifikatsioon Eestis
40:10 – Kokkuvõte
_______
Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Mis mõttes on 15-daks eluaastaks üle 60% tüdrukutest juba dieeti pidanud? Toit ühendab meid kõiki ja suisa kümnendikul inimestest kujuneb söömisega seoses välja mõni häire. Seega võtame toidu fookusesse! Mis on söömis- aga mis hoopis toitumishäire? Kuidas seostub kaalulangetamine kontrollivajadusega? Ja milline on erinevus meeste ja naiste vahel kui asi puudutab toitu ja vaimset tervist? Stuudios on kliiniline psühholoog ja TÜ professori Kirsti Akkermann.
Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/38-mis-pohjustab-soomis-ja-toitumishaireid-kirsti-akkermann/
Kuulates saad teada:
Mis on vahet söömis- ja toitumishäiretel? Kas vaimse tervise spetsialistid oskavad neil vahet teha?Kuidas mõjutab keskkond ja kultuur söömishäirete kujunemist?Kas söömisega seotud väljakutseid esineb rohkem meestel või naistel?Miks on tähtis osata ära tunda ka toitumishäireid?Kristi Akkermann on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja superviisor. Ta on Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia professor, kelle peamised uurimisteemad hõlmavad söömishäirete põhjuseid ja arengut. Kirsti on spetsialiseerunud geenide ja keskkonna mõjule psüühikahäirete tekkes ning uurib, kuidas erinevad psühholoogilised ja bioloogilised tegurid kujundavad söömishäireid. Lisaks on ta osalenud söömishäirete ravijuhendite loomisel ja programmide väljatöötamisel, pakkudes teaduspõhist lähenemist söömis- ja toitumishäirete paremaks mõistmiseks ja raviks.
Vestlust juhib Marta Pulk.
_______
Ajamärgid
0:00 Treiler
1:00 Sissejuhatus
3:05 Miks ei leia söömishäirete kohta kogemuslugudest põhjalikumaid käsitlusi?
6:25 Mis on söömishäirete olemus ja erinevus?
14:15 Mis on toitumishäired?
18:00 Kuidas on muutumas söömis- ja toitumishäirete klassifikatsioon?
20:20 Mis põhjustab söömis- ja toitumishäireid?
29:45 Miks on söömishäirete sooline tasakaal nii ebavõrdne?
36:30 Kas naised on olemuselt vastuvõtlikumalt söömishäiretele?
40:00 Millal hakati rääkima anoreksiast ja seda diagnoosima?
48:00 Kokkuvõte
_______
Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Mis mõttes peab poliitik oma vaimse tervise muresid varjama?
Keerulisel ajal oodatakse võimuesindajalt selgeid sõnumeid, häid valikuid ja suurt vastupidavust. Kuid vähesed mõistavad, mida kaalukate otsuste tegemine psühholoogiliselt tähendab. Kas me üldse tahame teada, et meie juhid on sama inimlikud kui me ise? Ja kuigi vaimsest tervisest rääkimine on üha enam levinud - kas seda on okei teha ka siis kui sinu otsustest sõltub kogu riik? Arvamusfestivali avalikul salvestusel uurisime neljalt pikaajalise kogemusega poliitikult, mis ohustab tipp-poliitikute vaimset tervist. Paneeldiskussioonis jagavad mõtteid Urmas Reinsalu, Yoko Alender, Sven Mikser ja Jevgeni Ossinovski.
Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/37-kui-uksildane-on-tipus/
Kuulates saad teada:
Milliste psühholoogiliste väljakutsetega seisavad silmitsi poliitikud?Kuidas jääda iseendaks, kui pead navigeerima kümnete erinevate rollide vahel?Mis on poliitiku ametis võluvat ja kas võimutunne pakub naudingut?Kas missioonitunne võib ka poliitikas viia kiire läbipõlemiseni?Kas poliitikuna oma vaimse tervise väljakutsete jagamine on alati kellelegi teisele laskemoona andmine?Kas ATH’ga inimene võib saada presidendiks?Räägime ka rolliga samastumise ohtudest, ootamatutest kohtumistest valijatega ja sellest, kuidas riigijuhid peaks oma vigu tunnistama.Urmas Reinsalu on Eesti poliitik ja Isamaa erakonna esimees. Ta on varasemalt olnud justiitsminister (2007–2014), kaitseminister (2012–2014) ning välisminister (2019–2021).
Jevgeni Ossinovski on poliitik ning praegune Tallinna linnapea. Ta on olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ning täitnud haridus- ja teadusministri (2014–2015) ning tervise- ja tööministri (2015–2018) rolli.
Yoko Alender on Eesti poliitik ja Eesti Reformierakonna liige. Ta on olnud Riigikogu liige ning alates 2024. aastast töötab kliimaministrina.
Sven Mikser on Euroopa Parlamendi liige, kes on varasemalt olnud kaitseminister (2002–2003 ja 2014–2015) ning välisminister (2016–2019). Mikser on juhtinud Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ning olnud Riigikogu liige mitmes koosseisus.
Vestlust juhib Marta Pulk.
_______
Ajamärgid
0:00 Treiler
1:00 Sissejuhatus
4:00 Millal teadvustasid külalised vaimset tervist?
10:35 Mida on pidanud harjutama, et psühholoogiliselt vastutusega toime tulla?
19:00 Kui keeruline on poliitiku eri rollide vahel navigeerimine?
28:55 Kui palju saab tipp-poliitikas olla autentne ja sina ise?
34:50 Kui raske on tulla toime avaliku arvamusega?
37:00 Kui palju peaks end poliitiku rolliga samastada?
44:00 Kas poliitiku missioonitunne võib viia suurema läbipõlemiseni?
52:45 Kas võim on hea tunne?
1:00:00 Kui palju kasutatakse poliitikas ära haavatavust?
1:24:30 Kas riigikogu saal on läbilõige ühiskonnast?
1:27:00 Kokkuvõte
_______
Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Mis mõttes teeb võim inimese halvemaks? Seekord räägime tipp-poliitikute vaimsest tervisest ning sellest, millised psühholoogilised väljakutsed suure vastutusega kaasas käivad. Kuidas selle juures inimlikuks jääda, empaatia säilitada ja oma võimu mitte kuritarvitada? Ja veel enam - kuidas märgata oma isiklikku võimu, mis ei käi kaasas mitte tähtsa töökohaga vaid on meil kõigil näiteks partneri, lapsevanema või kolleegi rollis.
Arvamusfestivalil salvestatud erisaates on külas psühholoog ja tippjuhtide coach Viktoria Saat. Uurime, kuidas võim isiksust mõjutab, millised isikuomadused aitavad vastutust kanda ning mis ohud kaasnevad sellega, kui võimupositsioonile liiga pikalt jääda?
Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/36-kas-voim-muudab-inimest-viktoria-saat/
Kuulates saad teada:
Kellel on võim ja miks on seda endale tihti raske teadvustada?Milline inimene soovib üldse tippu jõuda?Millised juhiomadused on kaasasündinud, millised õpitavad?Kuidas tulla toime võimuga kaasneva vastutusega?Kui palju empaatiat saab võimulolija endale lubada, et ise terveks jääda?Kuidas mõjutab kriitika ja kuidas tipus olles sellega toime tulla?Kui palju autentsust saab võimul olles endale lubada?Viktoria Saat on psühholoog, superviisor, juhtide ja meeskondade coach ning koolitaja. Oma pea 30 aastase praksise jooksul on ta töötanud nii üksikisikute kui süsteemidega, toetades neid muutustega kohanemisel.
Vestlust juhib Marta Pulk.
_______
Ajamärgid:
0:00 Treiler
0:50 Sissejuhatus
1:40 Kuidas võiks mõelda võimust?
5:20 Milline inimene tahab saada tippu?
8:00 Kas ambitsioonikus on eraldi iseloomuomadus?
12:40 Mis juhiomadustest on kaasasündinud, mis õpitav?
20:00 Mida annab inimesele võimutunne?
30:00 Kuidas tulla toime vastutuskoormaga?
33:30 Kui palju empaatiat saab tipus olles endale lubada?
38:30 Milline on võimu mõju isikule?
47:00 Kriitikast ja mõjust
52:10 Kui palju vastutab kodanik poliitiku vaimse tervise eest?
59:15 Kuidas saab tipp-poliitik eri rollide vahel laveerida?
01:08:00 Kui palju autentsust saab inimene võimupositsioonil lubada?
01:14:00 Kuulajaküsimused
01:25:00 Kokkuvõte
_______
Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Mis mõttes on samal ainel erinevas olukorras tarbides hoopis teistmoodi mõju? Psühhedeelikumidega just nii ongi. See, kas võtad ainet kontrollitud teraapiatingimustes või peomelu keskel, võib tulemust täielikult muuta.
Stagneerununa tunduva ravimitööstuse kõrval on hakatud psühhedeelikumides nägema taas suurt potentsiaali vaimse tervise häirete ravis. Kuidas aga üks psühhedeelse teraapia seanss välja näeb? Millest sõltub, kui hästi püsivad muutused teraapiast tavateadvusesse üle kanduvad? Ja millised võivad olla sellise lähenemise ohud? Jätkame vestlust psühhedeelikumide potentsiaalist vaimse tervise raviprotsessides, stuudios on külas psühhiaater Viljar Veede ja antropoloog Terje Toomistu.
Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/35-teraapia-vs-pidu-kuidas-psuhhedeelikumid-toimivad-terje-toomistu-ja-viljar-veede/
Kuulates saad teada:
Mis ajus psühhedeelse seisundi ajal muutub?Millistest etappidest koosneb psühhedeelne teraapia? Ja miks erineb selle mõju peol samade ainete tarvitamisest?Miks kestab psühhedeelse teraapia seanss pikki tunde?Miks peetakse psühhofarmakoloogiat stagneerunuks? Millist tühimikku võib psühhedeelikumide kasutamine vaimse tervise ravis täita? Milleni on jõudnud teadusuuringud LSD, ketamiini, meskaliini ja teiste ainete osas?Räägime ka psühhedeelsele teraapiale ligipääsetavusest ning selle võimalikest riskidest.Terje Toomistu on dokumentalist, antropoloog ja Tartu Ülikooli teadur. Ta on uurinud psühhedeelikumide kasutamist nii oma filmides “Archeology of Ayahuasca” ja “Nõukogude hipid” kui reisiromaanis “Seitse maailma”.
Viljar Veede on psühhiaater, kes töötab PERHi psühhiaatriakliinikus ning kuulub Minu Kliiniku rajajate hulka. Ta on olnud ketamiin-infusioonravi algataja ja ketamiinraviteenuse juht Confidos. Ta on täiendanud end post-traumaatilise stressihäire ja ketamiiniga toetatud psühhoteraapia valdkondades ning teinud oma fookusteemadel rohkeid ettekandeid, seminare ning koolitusi.
Vestlust juhib Marta Pulk.
_______
Ajamärgid:
0:00 Treiler
0:50 Sissejuhatus
2:20 Mis ajus psühhedeelse seisundi ajal muutub?
9:50 Mis määrab, kas psühhedeelse kogemuse mõju on püsiv?
11:40 Millistest etappidest koosneb psühhedeelne teraapia?
22:10 Kas psühhedeelikumidega tehtav teraapia täidab mõnd tühimikku vaimse tervise abis?
26:10 Kuhu oleme jõudnud teadusuuringutega seoses erinevate psühhedeelikumidega?
45:55 Kellele on psühhedeelne teraapia ligipääsetav?
51:30 Riskid ja ohud: miks tekib nn bad trip?
53:30 Kas psühhedeelikumidest saab füüsilist või psühholoogilist üledoosi?
1:02:10 Millised ohud on imporditud ayahuasca tseremooniatel?
1:09:20 Kus ühenduvad tõenduspõhine maailmavaade ja transtsendentne kogemus?
1:30:30 Kokkuvõte
_______
Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Mis mõttes võivad narkootikumid vaimset tervist hoopis toetada?
Selge see, et igasugused narkootikumid kannavad endas suuri riske vaimsele tervisele. Nüüd aga on pea pool sajandit uurimiskeelu all olnud psühhedeelikumid tegemas renessanssi psühhiaatrilise ravimeetodina. Juba 40’datel nähti neis ainetes suurt potentsiaali vaimse tervise häirete raviks. Hipiliikumisega massidesse jõudnud LSD põhjustas aga suure ühiskondliku ja poliitilise vastureaktsiooni, mis päädis teadusuuringute külmutamise ja keelustamisega.
Täna on teadlased alustanud järk-järgult psühhedeelikumide taasavastamist ja rakendamist. Kas need suudavad tõesti tuua lahendusi sõltuvushäiretele või ravile allumatule depressioonile? Mida psühhedeelikumid tegelikult meie teadvusega teevad? Ja miks nende kasutamine on nii kaua olnud vastuoluline? Külas on psühhiaater Viljar Veede ja antropoloog Terje Toomistu.
Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/34-psuhhedeelikumid-psuuhikahairete-ravis-terje-toomistu-ja-viljar-veede/
Kuulates saad teada:
Mis on psühhedeelikum ja mida ta ajuga teeb?Mis ajast on inimesed psühhedeelseid aineid ravimina kasutanud?Miks kaasnes USAs psühhedeelikumide kriminaliseerimisega ka rahvusvaheline piirang teadusuuringutele?Milliste vaimse tervise probleemide puhul näitavad uuringud nende ainete tõhusust? Kuidas saab psühhedeelikumiravi meeleoluhäireid leevendada?Kuidas on psühhedeelikume lubatud täna vaimse tervise ravis kasutada?Kas ravi rakendav terapeut peaks olema ka ise psühhedeelset seisundit kogenud?Terje Toomistu on dokumentalist, antropoloog ja Tartu Ülikooli teadur. Ta on uurinud psühhedeelikumide kasutamist nii oma filmides “Archeology of Ayahuasca” ja “Nõukogude hipid” kui reisiromaanis “Seitse maailma”.
Viljar Veede on psühhiaater, kes töötab PERHi psühhiaatriakliinikus ning kuulub Minu Kliiniku rajajate hulka. Ta on olnud ketamiin-infusioonravi algataja ja ketamiinraviteenuse juht Confidos. Ta on täiendanud end post-traumaatilise stressihäire ja ketamiiniga toetatud psühhoteraapia valdkondades ning teinud oma fookusteemadel rohkeid ettekandeid, seminare ning koolitusi.
Vestlust juhib Marta Pulk.
_______
Ajamärgid:
0:00 Treiler
0:55 Sissejuhatus
04:00 Kuidas saab psühhedeelikume defineerida?
8:05 Millised on klassikalised ja mitteklassikalised psühhedeelikumid?
10:45 Kuidas on psühhedeelikumide läbi ajaloo kasutatud?
22:00 Milleni jõuti meditsiiniuuringutega enne psühhedeelikumide massidesse sattumist?
27:45 Miks peatati ühel hetkel psühhedeelikumide meditsiinilised uuringud?
36:30 Kus on tänaseks psühhedeelikume lubatud kasutada?
42:00 Kus oleme psühhedeelikumide rakendamise arengutega täna Eestis?
54:00 Kuidas võiks kirjeldada psühhedeelset seisundit ja selle mõju?
01:07:30 Kas terapeut peaks olema ise psühhedeelset seisundit kogenud, et mõista?
01:10:20 Kokkuvõte ja järgmise osa teemad
_______
Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Mis mõttes häbenevad paljud lapsevanemad tänaseni oma lapsega seksuaalsusest rääkida? Eksperdid on ammu ühel meelel, et häbi ja ebamugavus on suurimad vaenlased, mis teenivad ennekõike hoopis väärkohtlejate huve. Mida ebamugavam on teema, seda raskem on lapsel ära tunda või märku anda, kui keegi käitub tema keha suhtes valesti. Samal ajal jagub külluslikult ja kõigile kättesaadavalt pornograafilist materjali, mis kujuneb pahatihti lapsevanema asemel suurimaks õpetajaks. Aga mida ja millal siis rääkida? Kuidas õpetada lastele oma keha osas piiride seadmist? Ja milleni võib viia see kui seksuaalsusest ei räägitagi? Jätkub vestlus, kus meie külalisteks on eksperdid Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank
Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/33-kuidas-seksuaalharidusega-vaarkohtlemise-vastu-voidelda-margus-veem-mariana-saksniit-ja-anna-frank/
Kuulates saad teada:
Mida ja mis hetkel peaksid lapsed seksuaalsusest teadma?Kas seksuaalsusest rääkimine tähendab alati seksist rääkimist?Kas seksuaalkasvatuse jaoks tuleb oodata ära, et laps ise küsima hakkaks?Milleni võib viia see kui neil teemadel perekonnas ei räägita?Mis on inimese seksuaalne skript ja kuidas see kujuneb?Kuidas jõustada lapsi oma keha osas piire väljendama?Räägime ka väärkohtleva käitumise põhjustest ja sellest, kuidas pakkuda abi ilma last täiendavalt kahjustamata.Margus Veem on psühholoog-nõustaja, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles selle eriala juhtivspetsialist Eestis. Ta töötab inimestega, kel on mure oma seksuaalkäitumise pärast ning on pälvinud 2023. aastal vägivallaennetuse auhinna selle eest, et on juhtinud tähelepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meedias
Mariana Saksniit on kliiniline psühholoog ja kliiniline lastepsühholoog ning EMDR rahvusvaheline terapeut. Mariana pälvis 2017. aastal vägivallaennetuse auhinna pühendumise eest seksuaalselt väärkoheldud ja koduvägivallast mõjutatud lastega. Samuti panustab Mariana Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse töösse ja jagab koolitajana oma teadmisi eri valdkondade inimestele.
Anna Frank on kutseline lastekaitsja, kes on aastaid tegelenud väärkoheldud lastega. Alates 2016 on ta Sotsiaalkindlustusametis arendanud lastemaja mudeli rakendamist Eestis. Ta on saanud “Muutuste looja” tunnustuse ja aasta seksuaalstervise edendaja tiitli. Ta on juhatuse liige MTÜ RuaCrew’s, kus tegeleb riskikäitumisega noorte ja taastava õiguse teemadega.
Vestlust juhib Marta Pulk.
_______
Ajamärgid:
0:00 Sissejuhatus
2:50 Mida ja millal peaksid ekspertide arust lapsed seksist teadma?
13:30 Milleni võib viia lastega seksist mitterääkimine?
28:20 Mis on seksuaalne skript ja kuidas see kujuneb?
40:00 Ohvrikogemusest ja seksuaalvägivallast taastumisest
41:30 Mis on väärkohtleva käitumise taga peituvad põhjused?
52:00 Kuidas saab läbi seksuaalhariduse ennetada piiride ületamist?
1:01:00 Kuidas abi pakkuda nii, et see ei tekitaks täiendavat traumat?
1:03:45 Kas lapsi graafiliselt kujutavale pornole on mittekahjustavat asendust?
1:10:22 Kokkuvõte
_______
Abikontaktid:
Lasteabi 116111, [email protected]
Lastemaja [email protected]
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi 116006
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontaktid
Hädaabi korral pöördu 112
_______
Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Mis mõttes on iga viies eesti inimene kogenud lapseeas seksuaalset väärkohtlemist?
Šokeeriv statistika näitab, et probleem on palju levinum kui paljudele meeldiks tunnistada. Seda tähtsam on väärkohtlemisest rääkida, et teod ei jääks peitu ega vajalik psühholoogiline abi saamata. Stuudios on teema kolm eksperti - Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank, kellega räägime nii ohvri kui toimepanija perspektiivist. Uurime, millised võivad olla väärkohtlemise psühholoogilised tagajärjed, kes peaks sekkuma ning kuidas mõtlevad väärkohtlejad oma tegudest ise? Kuula ja saa teada, miks on tähtis nimetada kehaosi õigete nimedega ning kas lapselt peaks pepu pühkimiseks luba küsima?
Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/32-seksuaalne-vaarkohtlemine-lapseeas-margus-veem-mariana-saksniit-ja-anna-frank/
Kuulates saad teada:
Mis on seksuaalne väärkohtlemine ja kuhu saab tõmmata selle piirid?Milline on sooline erinevus seksuaalses väärkohtlemises ja mis seda selgitab?Kuidas mõjutab seksuaalne väärkohtlemine ohvreid, sealhulgas lapsi?Miks peaks lastega kehaosadest õigete nimedega rääkima?Millised on seksuaalse väärkohtlemise märgid ja mõju vaimsele tervisele?Kes ja kuidas peaks sekkuma? Milliseid abivõimalusi Eestis seksuaalvägivalla ohvritele ja toimepanijatele pakutakse?Margus Veem on psühholoog-nõustaja, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles selle eriala juhtivspetsialist Eestis. Ta töötab inimestega, kel on mure oma seksuaalkäitumise pärast ning on pälvinud 2023. aastal vägivallaennetuse auhinna selle eest, et on juhtinud tähelepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meedias
Mariana Saksniit on kliiniline psühholoog ja kliiniline lastepsühholoog ning EMDR rahvusvaheline terapeut. Mariana pälvis 2017. aastal vägivallaennetuse auhinna pühendumise eest seksuaalselt väärkoheldud ja koduvägivallast mõjutatud lastega. Samuti panustab Mariana Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse töösse ja jagab koolitajana oma teadmisi eri valdkondade inimestele.
Anna Frank on kutseline lastekaitsja, kes on aastaid tegelenud väärkoheldud lastega. Alates 2016 on ta Sotsiaalkindlustusametis arendanud lastemaja mudeli rakendamist Eestis. Ta on saanud “Muutuste looja” tunnustuse ja aasta seksuaalstervise edendaja tiitli. Ta on juhatuse liige MTÜ RuaCrew’s, kus tegeleb riskikäitumisega noorte ja taastava õiguse teemadega.
Saadet juhib Marta Pulk.
_______
Abikontaktid:
Lasteabi 116111, [email protected]
Lastemaja [email protected]
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi 116006
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontaktid
Hädaabi korral pöördu 112
_______
Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Mis mõttes võib teisi abistav terapeut töö käigus hoopis ise kahju saada? Võiks ju arvata, et psühholoog on üks imeinimene, kes kunagi vigu ei tee ja kelle vaimne tervis on haavamatu. Ometi varitsevad just teiste aitamise töös mitmed ohud, mille osas iga spetsialist peaks ette vaatama. Kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Marika Paaver räägib lahti, milliseid riske terapeuditöö endas peidab. Mida tähendab see kui klient sind trigerdab? Milliste tehnikatega ennast maandada? Ja kelle saab psühholoog ise abi saamiseks pöörduda?
Kuulates saad teada:
Miks peab inimestega töötav inimene kogu aeg kasvama ja kuidas emotsioonid seda teha aitavad?Mida on ühist psühholoogi ja kunstniku tööl?Millest tekib kaastundeväsimus ja kuidas võib kliendi trauma ka terapeuti mõjutada?Kuidas saab klient olla terapeudile ohtlik ja kuidas saab piire kehtestada?Kuidas saavad abistajad iseennast aidata ning kelle poole pöördutakse siis, kui eneseteraapiast enam ei piisa?Vaata lisamaterjale saate kodulehelt ja loe kahju tegemise teemal Stories For Impacti blogist.
Marika Paaver on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja õppejõud. Ta on töötanud aastaid Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, tegeledes eelkõige ärevus- ja meeleoluhäiretega, söömishäiretega ja sõltuvushäiretega. Ta on litsentseeritud kognitiiv-käitumuslikus teraapias ja skeemiteraapias. Tema tööriistakasti kuuluvad ka osaline EMDR väljaõpe, teadveloleku praktikad ja enesehoole juhendamine ja õpetamine.
Saadet juhib Marta Pulk.
____
Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Mis mõttes võib teraapia hoopis kahju teha? Täna keskendume teraapiaruumis varitsevatele ohtudele, millest iga abiotsija võiks teadlik olla. Miks on tähtis teha psühholoogiga kokkulepped? Kust jooksevad teraapiasuhte piirid? Ja kuidas käituda kui tundub, et teraapiaprotsess teeb aitamise asemel hoopis kurja? Vastuseid aitab otsida kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Marika Paaver.
Kuula vestlust ja saad teada:
Kuidas võib terapeut patsienti kahjustada? Millist ohtu kujutab vale teraapiameetodi valik? Miks ei tohiks kliendi ja spetsialisti vahel olla sõprus- või armusuhet?Mis on “taluvusaken” ja kuidas seda kasutada oma elus muutuste juhtimiseks?Mida teha, kui tunned, et oled saanud teraapia käigus kahju?Räägime ka sellest, miks psühholoogiteenust ei tohi reklaamida nagu piima, miks klient võib terapeudist sõltuvusse sattuda, kas psühholoog võib nõu anda ja paljust muust.
Vaata vestluses mainitud lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/30-kuidas-voib-teraapiaga-klienti-kahjustada-marika-paaver/
Marika Paaver on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja õppejõud. Ta on töötanud aastaid Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, tegeledes eelkõige ärevus- ja meeleoluhäiretega, söömishäiretega ja sõltuvushäiretega. Ta on litsentseeritud kognitiiv-käitumuslikus teraapias ja skeemiteraapias. Tema tööriistakasti kuuluvad ka osaline EMDR väljaõpe, teadveloleku praktikad ja enesehoole juhendamine ja õpetamine.
Saadet juhib Marta Pulk.
______
Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Meie esimesed 30 vestlust on avalikud ja podcasti käima lükanud projekt lõppenud. Aga see ei tähenda, et "Mis mõttes?" peaks lõpetama. Vastupidi! Võtame hetke, et teha vahepeatus ja uurida just Sinult, hea kuulaja, mida järgmistes osades kuulda tahaksid. Jaga meiega oma mõtteid, küsimusi ja tagasisidet ning anna sellega suunda taskuhäälingu järgmistele osadele siin: https://storiesforimpact.com/podcast/mis-mottes-vahepeatus/
Ideekorje on avatud kuni 19. maini. Vastanute vahel loosime välja pääsme Baltikumi suurimale jätkusuutlikkuse festivalile Impact Day (https://impactday.eu/)
Taaskuulmiseni juba õige pea!
-
Mis mõttes tekib podcaste juurde nagu seeni pärast vihma, aga enamikust neist ei kuule me kunagi mitte midagi?
Igaüks võib teha podcasti ja selle abil maailma muuta. Miks aga õnnestub ainult vähestel luua sisu, mis tõepoolest omaks märkimisväärset mõju ennast ümbritsevale maailmale? Kutsusime kokku Eesti podcasterid, et jõuda ühiselt selgusele, mida tähendab ühe positiivset sotsiaalset muutust taotleva taskuhäälingu loomine? Ja kuidas veenduda, et väärt vestlused jõuaksid õigete kõrvadeni?
“Mis mõttes?” podcasti avalikul salvestusel kutsusime mõtteid jagama Eesti audiomaastiku raskekahurväe/mõjukaimad mängijad, kelle loodud saated on omanud märkimisväärset mõju eesti ühiskonnale. Levila, Ööülikooli, Sekspositiivi ja Mis mõttes? eestvedajad avavad telgitaguseid, millest sõltub teadlikult positiivset mõju taotleva taskuhäälingu edu, võrreldes lihtsalt veel ühe populaarse podcastiga?
Kuulates saad teada:
Kuidas ja miks said alguse Ööülikool, Levila, Sekspositiiv ja “Mis mõttes?”?Kui palju ja kuidas mõtlevad nende autorid sellele, mis rolli nende loodav sisu ühiskonnas mängib? Kelle kõrvu peaks oma podcastiga jõudma ja kuidas saate levikule hoog sisse lükata?Millised on erinevad taskuhäälingute formaatid ja miks neid kõiki vaja on?Milliseid podcaste kuulavad ja soovitavad kõnelejad ise?Daniel Vaarik on ajakirjanik, suhtekorraldaja ja Levila asutaja. Levila on meedialabor, mis uurib erinevaid loojutustamise formaate, sealhulgas audiosisu. Levila eesmärk on käsitleda olulisi teemasid võimalikult erinevatele sihtrühmadele, sõltumata nende taustast.
Kristina Birk-Vellemaa (Sekspositiiv) on seksuoloog, antropoloog, seksuaaljõustaja ja feminist. Ta loob temaatilist taskuhäälingut ning seksuaalhariduslikku sisu sotsiaalmeedias. Ta julgustab ja harib inimesi seksuaalse eneseteadlikkuse, mitmekesisuse, kommunikatsiooni ja sellega seotud küsimuste osas.
Jaan Tootsen on ajakirjanik ja dokumentalist ning “Ööülikooli” looja. 24 tegutsemisaasta jooksul on “Ööülikool” jäädvustanud enneolematul hulgal Eesti mõttelugu ent aasta tagasi sai ERRi juures tegutsenud Ööülikoolist ootamatult iseseisev podcast.
Marta Pulk on “Mis mõttes?” podcasti juht, loojutustaja, filmirežissöör ja -monteerija. Ta loob lugusid, mis ühendavad, võimestavad ja loovad väärtust. Tema dokumentaalfilmid nagu "Aasta täis draamat" ja "Räägi ära" uurivad inimolemise ja käitumise teemasid. Pikaajalise psühholoogiahuvi tõttu on ka tema filmid esitanud küsimusi just inimese kohta – kuidas me koos eksisteerime ning mis meid juhib?
Arutelu juhib Keiu Virro, teatrikriitik ja kultuuriajakirjanik, kes omab mitmekesist meediakogemust ning on ka ise kirglik taskuhäälingute entusiast. Ta kaasjuhib "Vala välja!" saadet ning on podcasti "Jagatud Ruum" üks loojatest, valgustades erinevaid aspekte lähisuhtevägivallast.
Kohtumine Eesti Arhitektuurikeskuses tõmbas joone alla “Mis mõttes?” podcasti ellu kutsunud Erasmus+ projektile “Podcasting-based social impact learning environment”, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+ programmi poolt. NB: Vestlused ei kajasta Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.
Veel kuulamiskanaleid
Spotify
Apple Podcast
Vaata lisa
“Mis mõttes?” podcasti kodulehel
Facebookis Stories For Impacti lehel
Instagramis @mismottes.podcast
LinkedInis Stories For Impacti lehel
Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]
Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.
Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.
-
Mis mõttes kannatame enim vägivalda just neis suhetes, mis peaksid olema kõige turvalisemad? Eesti lähisuhtevägivalla statistika on raputav: vähemalt iga kolmas inimene kogeb elu jooksul oma paarisuhtes füüsilist või vaimset vägivalda. Üle poolte vägivalla toimepanijatest on joobes, ligi pooltel juhtudel on järjepidevas vägivallaringis ka lapsed. Mida peaks lähisuhtevägivalla mõistmiseks sellest teadma? Ja mida saame selle märke nähes ette võtta? Kätlin Konstabel, psühholoog ja koolitaja ning Liis Allmäe, naiste tugikeskuste teenusejuht Sotsiaalkindlustusametis ja podcasti "Jagatud ruum" kaaslooja, arutlevad stuudios lähisuhtevägivalla varjatud külgede üle.
Saa teada:
Millised on lähisuhtevägivalla liigid ja peidetud vormid?Kust jooksevad piirid niisama intensiivse suhtlemise ja vägivalla vahel? Kuidas märgata emotsionaalset, seksuaalset või majanduslikku vägivalda?Miks peaksime eriti tõsiselt suhtuma püüdlustesse partnerit isoleerimida ja kontrollimida?Kellel ja kuidas on õigus spetsialistidena lähisuhtevägivalla korral sekkuda?Kuidas abistajana lähisuhtevägivalla märke näha ja mil moel leppida kokku konfidentsiaalsuse teemades?Kuidas saab aidata inimest tänavalt või oma lähikonnast, kelle puhul kahtlustad lähisuhtevägivalda?Milliseid ennetavaid ja abistavaid teenuseid pakutakse Eestis vägivalla ohvritele ja toimepanijatele?Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/28-kes-kontrollib-see-armastab-lahisuhtevagivalla-varjukuljed-katlin-konstabel-liis-allmae/
Kätlin Konstabel on psühholoog ja koolitaja. Ta on oma psühholoogikarjääri jooksul töötanud nii Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikus, politseiametis kui Tartu Ülikooli Teaduskoolis. Kätlini erihuviks on erinevad suhteprobleemid ning lähisuhtevägivalla ennetamine, millega pälvis ta 2020. aastal Eesti Naisteühenduste Ümarlaualt Valge Lindi auhinna.
Liis Allmäe tegeleb naiste tugikeskuse teenuse koordineerimise ja soolise vägivalla teemadega Sotsiaalkindlustusametis. Koos Keiu Virroga on nad loonud podcasti-sarja “Jagatud ruum”, mille esimeses hooajas räägitakse erineva nurga alt lähisuhtevägivallast.
Vestlust juhib Marta Pulk.
Abi saamise võimalused:
112 • hädaabinumber116 006 • sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon, välismaalt helistades vali +372 614 7393116 111 • sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefon Naiste tugikeskuste kontaktid igas maakonnaspalunabi.ee • sotsiaalkindlustusameti ohvriabi veebileht, kust saab nõu ka tekstivestluseslasteabi.ee • sotsiaalkindlustusameti lasteabi veebileht, kust saab nõu ka tekstivestluses116 123 • emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (iga päev kell 10.00–24.00, hingehoidjad vastavad kell 16.00–24.00)660 6077 • sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliin (tööpäeviti kell 10.00–16.00). Nõustajatele saab kirjutada ka e-posti aadressil [email protected].Veel kuulamiskanaleid
Spotify
Apple Podcast
Vaata lisa
“Mis mõttes?” podcasti kodulehel
Facebookis Stories For Impacti lehel
Instagramis @mismottes.podcast
LinkedInis Stories For Impacti lehel
Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]
Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.
Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.
-
Mis mõttes jätame sõltuvustest rääkides mainimata oma igaõhtuse veiniklaasi või panuse netikasiinos ning teeme juttu “kuskil mujal” süstivatest narkomaanidest?
Olgu alkohol, illegaalsed uimastid, retseptiravimid või mängurlus – sõltuvused saavad alguse ja võtavad võimust ühtemoodi. Vajame üha suuremaid koguseid ja tarvitamine muutub elu keskpunktiks.
Millest sõltuvused ikkagi alguse saavad? Millised vääritimõistmised sõltuvushäirete osas jätkuvalt valitsevad? Ja kuhu võiks viia sõltuvusravi tulevik? Uurime teemat opioidsõltuvuse asendusravile spetsialiseerunud psühhiaatri dr Kaiti Redlichiga.
Saa teada:
Kuidas sõltuvused üksteisest erinevad? Kas mõni sõltuvus võib olla teisest “parem”?Millised muutused sõltuvuste puhul ajus aset leiavad?Millal saab lihtsalt mõnusast tarbimisest kahjulik sõltuvushäire? Mis soodustab sõltuvuse tekkimist? Milliseid teisi probleeme võidakse sõltuvustega kompenseerida?Miks on Eestis nii palju sõltuvuskäitumist? Millised on meie ühiskonnas levinumad stigmad sõltuvuste suhtes?Mis on kaassõltuvus ja kuidas sõltuvuses inimest päriselt aidata?Millised on levinumad ravivõtted ja kuidas võiks toimida ravimeeskonna koostöö?Miks jätavad inimesed sõltuvusest tihti rääkimata või saavad vale ravi?Milliste ravipraktikate puhul tuleks olla ettevaatlik?Mida tähendab mõiste “kahjude vähendamine”? Kuidas leida tasakaal abi ja normaliseerimise vahel?Lisamaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/27-mis-toidab-soltuvust-ja-kuidas-seda-ravida-dr-kaiti-redlich/
Kaiti Redlich on psühhiaater, kel on pikk töökogemus nii Eestis kui Soomes. Ta on peamiselt keskendunud opioidsõltuvuse asendusravile ning hindab ka ravile sobivust.
Vestlust juhib Marta Pulk.
Veel kuulamiskanaleid
Spotify
Apple Podcast
Vaata lisa
“Mis mõttes?” podcasti kodulehel
Facebookis Stories For Impacti lehel
Instagramis @mismottes.podcast
LinkedInis Stories For Impacti lehel
Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]
Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.
Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.
-
Mis mõttes esineb lastel ja noortel 2x rohkem vaimse tervise probleeme kui täiskasvanutel? Ja miks soovitatakse panga- ja investeeringukonto kõrval avada lastega hoopis suhtekonto?
Laste ja noorte vaimse tervise statistika teeb kurvaks ja üllatab üksjagu. Ent selgub, et see on lihtsalt võimendatud peegeldus sellest, kuidas täiskasvanutel läheb. Süüdistada võib kriise, töökoormust või alarahastatud haridussüsteemi. Samal ajal saab toetava kontaktiga panustada igaüks. Uurime välja, mida suhete arendamise ning laste- ja noorte vaimse toetamiseks riigi, kooli kui pere tasandil teha. Külas on psühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu.
Saa teada:
Miks on meil laste ja noorte vaimse tervise kriis?Miks on head suhted vanemate ja laste vahel vaimsele tervisele vajalikud? Millised on suurimad vanemlusega seotud seotud raskused? Mida võib saavutada 15 minuti ühise tegevusega päevas? Miks loodi suhtekonto ja otsustati kasutada finantsmaailma termineid, et luua taipamisi suhete tasandil?Millise õppe peaks tunniplaani lisama, et kujundada vaimse tervise hoidmise oskusi juba lapseeast?Miks on nii, et Eesti koolides on psühholoogiteenus seadusega tagatud, aga tegelikkuses töötab psühholoog vaid pisut üle pooltes haridusasutustes? Kuidas tullakse koolides toime individuaalse toe vajadusega?Millega tegelevad KiVa, VEPA, PREP, “Imelised Aastad” ja teised riiklikult rakendatud programmid?Milline võiks olla koolipsühholoogide tulevik?Lisamaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/26-miks-investeerida-suhtesse-lastega-karmen-maikalu/
Karmen Maikalu on psühholoog, pereterapeut ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht. Koolitab spetsialistde ja lapsevanemaid. 2023. aastal sai Karmen Valge Tähe neljanda klassi teenetemärgi. Ta on olnud 24 aastat Põltsamaa Ühisgümnaasiumis koolipsühholoog.
Vestlust juhib Marta Pulk.
Veel kuulamiskanaleid
Spotify
Apple Podcast
Vaata lisa
“Mis mõttes?” podcasti kodulehel
Facebookis Stories For Impacti lehel
Instagramis @mismottes.podcast
LinkedInis Stories For Impacti lehel
Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]
Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.
Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.
-
Mis mõttes arvavad osad treenerid jätkuvalt, et sportlased on lihtsalt instrumendid nende eneseteostuseks?
Treeneril on sportlase üle palju võimu ja kus on võim, võib esineda ka selle kuritarvitamist. Miks talutakse kuldmedali suunas sprintides vahel treeneri karmi kätt, samas kui tavaelus paneks selline käitumine kohe häirekellad tööle? Milline võiks olla treeneri ja sportlase koostöö ja missugune psühholoogiline seisund toetab tegelikult tippsooritust? Milliseid vastuseid annab spordipsühholoogia ning kui palju võiks treener selles orienteeruda? Stuudios on spordipsühholoog ja coach Jorgen Matsi.
Saa teada:
Kuidas erinevad spordi- ja soorituspsühholoogia ning milline on nende roll sportlaste arengus?Kuidas mõjutab treeneri ja sportlase suhe sooritust ning milliseid paralleele võib leida teiste valdkondadega?Kuidas mõjutavad huumor, sarkasm ja füüsiline puudutus treeneritööd ning kust läheb positiivne mõju üle negatiivseks?Millised on tänapäevased arusaamad spordipsühholoogiast ja kuidas need mõjutavad treenerite lähenemist?Kuidas saab spordipsühholoogiat kasutada treenerite koolitamisel ja tippsportlaste ettevalmistamisel?Millised psühholoogilised tingimused on vajalikud tippsoorituse saavutamiseks ja millal võib suur surve muutuda kahjulikuks?Kes vastutab sportlaste vaimse tervise eest ning millist tuge vajavad treenerid, et vastata kõrgetele ootustele? Kuidas vältida sportlase sattumist treeneri tulemuste saavutamise instrumendiks?Lugemismaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-25-kes-kardab-spordipsuhholoogi-jorgen-matsi/
Jorgen Matsi on spordipsühholoog, coach Pipedrive´s, tegeleb vabavõitluse ehk MMA ja Brasiilia jiu-jitsuga ning on spordiklubi Võimla asutaja.
Vestlust juhib Marta Pulk.
Veel kuulamiskanaleid
Spotify
Apple Podcast
Vaata lisa
“Mis mõttes?” podcasti kodulehel
Facebookis Stories For Impacti lehel
Instagramis @mismottes.podcast
LinkedInis Stories For Impacti lehel
Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]
Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.
Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.
-
Kogemusnõustamist on Eestis pakutud juba 10 aastat, aga sellegipoolest teavad vähesed, mis see tegelikult on. Millistest kogemustest on üldse jutt ja kuidas nendega tegeletakse? Millal võib kogemusnõustamisel olla varjatud ohtusid?
Kutsusime stuudiosse kaks kogemusnõustajat, et saada selgemaks, mida kogemusnõustaja teeb ja kuhu tänases vaimse tervise süsteemis asetub. Tõsistest (ja ka naljakatest) asjadest räägivad Heli Luik ja Silver Kleimann-Leimann.
Saa teada:
Mis on kogemusnõustamine ja millal võib sellest kasu olla?Kuidas kogemusnõustajaks saab?Kuidas nõustamisprotsess toimub ja millised piirid seab nõustajale eetikakoodeks?Mis vahe on individuaalsel ja grupis toimuval nõustamisel? Millise rolli võtab selles protsessis nõustaja ise oma kogemusega?Kas kogemusnõustaja suunab teiste spetsialistide juurde või teeb kõike ise? Mida võiks kogemusnõustamises ja Eesti vaimse tervise süsteemis laiemalt muuta?Kuidas tuua rohkem mehi vaimse tervise abi juurde – kas nimi “Turbo 3000 depressioonigrupp meestele” julgustaks osalema?Kuidas kogemusnõustamise mõju mõõta?Lugemismaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-24-mida-teeb-kogemusnoustaja-heli-luik-silver-kleimann-leimann/
Heli Luik tegeleb kogemusnõustajana peamiselt leina ja läbipõlemise temaatikaga, Silver Kleimann-Leimann on keskendunud ärevuse ja depressiooni teemadele. Mõlemad on Eesti Kogemusnõustajate Koja liikmed.
Vestlust juhib Marta Pulk.
Veel kuulamiskanaleid
Spotify
Apple Podcast
Vaata lisa
“Mis mõttes?” podcasti kodulehel
Facebookis Stories For Impacti lehel
Instagramis @mismottes.podcast
LinkedInis Stories For Impacti lehel
Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]
Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.
Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.
-
Kas oled krimkat või sarimõrvari dokkseriaali vaadates mõelnud, mis küll inimest selliselt käituma paneb? Oletuste ja kõhutunde usaldamise asemel küsime selles vestluses, mida ütleb kuritegevuse tagamaade kohta teadus. Millised aju toimimise eripärad suurendavad riski õigusrikkumisele? Kas vägivaldset käitumist on võimalik ennustada? Millistel alustel tehakse täna süüdistuse ja vabastamise otsuseid meie kohtu- ja vanglasüsteemis? Ning millised arengud võiksid meile kasuks tulla? Intrigeerivaid küsimusi aitab lahata kohtu- ja kriminaalpsühholoog Mari-Liis Mägi.
Saa teada:
Mis tõmbas Mari-Liisi kohtu- ja kriminaalpsühholoogia poole ja millise meemiga sarnaneb tema igapäevatöö?Kus saaks kohtupsühholoogiat rakendada ja mil määral seda täna Eestis tehakse?Kas vägivaldset käitumist saab ennustada? Millised on selle kujunemise kolm põhilist riskifaktorit?Missugune on kuritegevuse sooline jaotuvus ja mis teeb sellest statistiliselt “meeste ala”?Millistest inimestest võivad kujuneda seksuaalkirjategijad? Kas see erineb kuidagi näiteks majanduskurjategijatest?Räägime ka karistussüsteemis olijate vaimse tervise häirete simuleerimisest, süüdivuse komponentidest ja tuvastamisest, rehabiliteerimise moraalsetest küsimustest ja paljust muust.Lisamaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-23-millised-on-kuritegevuse-varjatud-tegurid-mari-liis-magi/
Mari-Liis on lõpetanud Taru Ülikooli psühholoogia magistriõppe ja on atesteeritud kliiniline psühholoog ning kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog. Ta juhib Confido Tartu Raatuse kliiniku vaimse tervise keskust, tegutseb õppejõuna Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis ning töötab kliinilise psühholoogina ka Ida-Viru Keskhaiglas ja Viljandi Haiglas. Ta on spetsialiseerunud täiskasvanute psühhoteraapiale, neuropsühholoogilisele hindamisele, psüühikahäirete hindamisele ja diferentsiaaldiagnostikale. Samuti huvitub ta agressiivse käitumise ja seksuaalsuunitlushäirete psühhoteraapiast.
Vestlust juhib Marta Pulk.
Tähelepanu! Taskuhäälingu “Mis mõttes?” vestlused võivad sisaldada teemapüstitusi, vaatenurki või termineid, mis võivad mõjuda häirivalt vaimse tervise temaatika osas tundlikele inimestele.
Veel kuulamiskanaleid
Spotify
Apple Podcast
Vaata lisa
“Mis mõttes?” podcasti kodulehel
Facebookis Stories For Impacti lehel
Instagramis @mismottes.podcast
LinkedInis Stories For Impacti lehel
Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]
Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.
- Visa fler
