Avsnitt
-
Seapuhku on "Kukkuvas õunas" koos lood sellest, kuidas looduses ei osata arukalt käituda. Tartu Ülikooli zooloog Egle Tammeleht räägib sellest, kuidas loodus suudab paljut ka ise reguleerida ning loodusgiidid Liina Steinberg ja Bert Rähni kõnelevad sellest, kui palju on Eesti looduses vaadata ja ka raha eest vaadata. Meil tuleks müüa ikka elusat loodust ja see ka pärast müüki ellu jätta, mitte kaubelda tapetud loodusega, mida tulevad ostma jahituristid. Saate lõpusosas räägib aga Ahhaa keskuse juhatuse liige füüsik Andres Juur sellest, kas tema paari aasta tagune ennustus, et Eestit võib tabada täilik pimedus – vaimupimedust pidas ta silmas – on täide minemas või on meil ikka lootust ka, et kooliharidus jätkuvalt õitseda saaks. Saatejuht on Marek Strandberg.[Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30).
-
Tartus gümnaasiumites ja Tartu Ülikoolis õpetav Joana Jõgela on õpetaja, kelle õpilased näevad paberõpikuid ja töövihikuid harva. Kõik puha digitaalne. Kuidas see võimalik on ja mida tuleb teha , et õpilaste teadushuvi tekkiks ja püsiks – sell kohta on Joana Jõegela nii mõndagi öelda.
Saame saatest teada ka sellest, mida kujutab endast õpetajate karjäärimudel ja kui kaugele sellega jõutud on.
Saatejuht Marek Strandberg
[Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30)
-
Saknas det avsnitt?
-
Oktoobri keskpaigas toimus Viljandis Eesti Inimgeneetika ühingu korraldatud kahepäevane eestikeelne geneetikakonverents. Nagu tavaks anti selgi korral välja ühingu elutööpreemia, mille said geneetik Tõnis Timmusk, kes on ka saates külas. Tema sihikindel töö on viinud meid lähemale raskete ajuhaiguste põhjuste ja võimalike ravivõtete leidmisele ning kümned doktorid ja magistrid on tänaseks ta laboris oma kraadid kaitsnud. Saate teises osas kõneleb Tallinna Tehnikaülikooli e-tervise professor ja Ida Tallinna Keskhaigla teadusjuht ning radioloog Peeter Ross sellest, mis ootab meid ees e-tervise vallas. Ka saame teada, et võib olla, et seni kogutud terviseandmetega on võimalik-et üsna vähe peal hakata. Nende kogumisel on tehtud mitmeid apse, mida kõrvaldada ei pruugi õnnestuda. Samas on e-tervise tulevik paljulubav, kui õigesti edasi minna.
Saatejuht Marek Strandberg
[Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm)
-
Saate esimeses osas räägib Icosageni siirdemeditsiini suuna direktor Tanel Mahlakõiv sellest, millisel moel on võimalik organismi oma rakke välja õpetada selleks, et tappa organismi elama asunud vähkkasvajat. Rakuravi, mille hinnaks on USAs oma pool miljonit dollarit, võiks Eestis taskukohasemalt kättesaadavaks muutuda.
Saate teises osas räägivad füüsikaprofessor Raivo Jaaniso ja meditsiiniprofessor Pille Taba, kuidas väljahingatavast õhust onn võimalik leida molekule, mis reedavad tekkivaid raskeid ajuhaigusi – Parkinsoni ja Alzhemieri tõbesid. Saatejuht Marek Strandberg.
Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga]( https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm).
-
Saates on külas Joosep Pata, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (KBFI), kes räägib oma töödest CERNis ja sellest, kuidas ta tehisaru kasutades osakesi otsib ning mida uut on plaanis teha Šveitsi ja Prantsuse piiril olevas tuumauurimiskeskuses. Tuleb välja, et vana asi tehakse veelgi paremaks ja osakestefüüsika võtmeküsimuseks on jätkuvalt Higgsi Boson.
Joosepi KBFI kolleeg, Raivo Stern, võtab aga jutuks selle, kuidas nüüdisajal magnetid valmistataks ning ka selle, kui lihtne ja samas keeruline on neid taaskasutada.
Saatejuht Marek Stradberg.
Saade valmib [koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm).
-
Uus tööstus põhineb uuel termodünaamikal – elektronide liikumise termodünaamikal. Elektrolüüsil saab õhust haarata süsinikku (see on seal süsihappegaasina) ja muuta seda vähemalt kolme sorti süsinikuks. Sellega tegeleb Eesti üks lubavamaid tehnoloogiaidusid UpCatalyst ja seda toetab KeeMilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi õpetlaste tegevus.
Igas elektriauto akus on sada kilo grafiiti ja pikas perspektiivis seda Hiinast loota (kust see täna pärineb) pole põhjust. Arutamegi saates selle üle, kas Eestist võib saada uue musta kulla läte maailma energeetikatööstusele.
Saatekülaline Gary Urb, UpCatalysti asutaja ja juht.
Saatejuht Marek Strandberg
Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm)
-
Arstikutse on ihaldatud, kuid nii mõnigi õpingutega lõpusirgele jõudnu loobub valikust. Saates uurimegi, kui palju ja millised infosüsteemid saaksid arstide tööd paremaks muuta. Saame ka teada, kas uue suurema haigla ehitamine – nagu täna see plaanides on – saaks üldse parandada meditsiini kvaliteeti või on lahendused mujal. Neist mujal olevatest lahendustest – andmetest ja nende analüüsimisest, tehisaru kasutamisest ja muust – me räägimegi. Saatekülaliseks on Põhja Eesti regionaalhaigla kestliku arengu teenistuse juhataja Priit Tohver.
-
Palju vaidlusi ja hämmastust tekitanud kliimaseadus eeelnõu näib üle sõitvat nii mitmestki riikidevahelise õiguse põhimõtetest.
Kas me ikka saame elda sel moel, et maailma päästvad tehnoloogiad tuleksid kunagi määramatus tulevikus?
Ja kuidas me küll selle uue seadusega oleme vamis prügi teitse riikide vaiba alla pühkima?
Saatekülalised Eestiaa Looduse Fondi keskkonnaekspert Maia-Liisa Antpon ja Keskkoonaõiguse Keskuse õigusekspert Triin Jäädmaa.
Saatejuht Marek Strandberg.
-
Täna ei lagunda vesinik enam terasmahuteid – neid lihtsalt ei kasutata – ja lisaks ei rända kütuseelementides olevad haruldased metallid ka kõige kaduva teed vaid on taaskasutatavad väga suures ulatuses. Vesinikuenergeetika liiderriigiks on Euroopas muutumas Holland – räägime sellest, et miks. Saatekülaliseks on KBFI vanemteadus ja vesinikenergeetikaettevõtte PowerUP asutaja ja juht Ivar Kruusenberg.
Saatejuht Marek Strandberg.
-
Tallinna kiirbi peaarst Raul Adlas räägib sellest, mida kujutab endast kiirabitehnoloogia. Saame teada kiirabi ajaloost ja ka tulevikust. Millisel puhul üldse on põhjust kiirabi kutsuda ja kas üldse on olemas kiirabi valeväljakutseid? Kas üksinduses ja ärevuses on põhjust kiirabi poole pöörduda?
Saatejuht Marek Strandberg
-
René Mõttus, Edinburgh'i ja Tartu ülikooli psühholoogiaprofessor selgitab, millest tuleneb inimese rahulolu ja räägib sellest, et on möödapääsmatu luua teaduspõhised hindamisvahendid, et inimesed saaksid teada, milline on nende isiksus ja kuidas saaks seda vajadusel peenhäälestada. Enamgi: täna on olemas arusaam sellest, kuidas tõepoolest end hinnates leida parimad tegevused, mis inimesele sobivad nagu vältida neid, mida tehes justkui liiv hammasrataste vahel krigiseb. Saatejuht Marek Strandberg.
-
Vetrinaar Ain Starast räägib sellest, millisel moel on lemmikloomadega seonduv Eestis muutunud ja sellest, millised ohud ja riskid on lisandunud ka seotud selelga, et metsloomadki on hakanud rohkem linnades liikumas. Saatejuht Marek Strandberg.
-
Kukkuv õun: kukkuv-oun_2024-07-23
-
2024. aasta koolieksamite puhul võttis Haridus- ja Noorteamet kasutusse suure hulga meelevaldseid tehisintellektseid «otsustajaid» ja nendelt saadud väidete alusel tühistati nii mõndki eksamitulemused. See asjaolu on enam kui häiriv. Saatekülalise Priit Hõbemägiga arutleme selle üle, kus on tehisaru rakendamise piirid ja milline on see võimalik ohutu ulatus.
Saatejuht Marek Strandberg.
-
Teadusagentuuri juht Anu Noorma, füüsik ja ettevõtja Kaupo Voormansik ja õpetaja ka kasvatusteaduste doktoriõppur Helene Uppin arutavad selle üle, millised on võimalused Eestis teha karjääri teaduses ja kui kerge või raske see on. Kas me peame end kogu aeg kellegi teisega võrdlema või on aeg hakata nö oma teed minema? Teaduses ei ole kõike juhtivat kätt vaid teaduses peab igaüks ise oma uksed avama ja teod tegema. Arutleme ka selle üle, kas kasvatusteadused vajavad erilisemat tähelepanu, kuna neist näib sõltuvat väga palju, milliseks inimesed kujunevad. Saatejuht Marek Strandberg.
-
Kiviajal ei ehitatud siinkandis linnu, nii nagu tegid kütid-korilased tänase Lõuna Türgi aladel. Küll aga olid siingi oma kogunemiskohad ja need võisid olla muistsete matmispaikade juures. Need ehk olidki iidsed kogunemiskohad ja ärikeskused. Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor Mari Tõrv räägib sellest, milline oli kiviaegne ja hilisem eluolu ning kui tavaline oli toona ka surm. Saame teada, mida inimesed toona teha võisid ja oskasid. Tuleb välja, et teame toonaste inimeste kohta üsna paljutki. Saatejuht Marek Strandberg.
- Visa fler
