Avsnitt
-
Kuningas on langenud, elagu kuningas! Vana maailmameister Argentina sai finaalis Hispaanialt 0 : 1 lüüa ja pühapäevast on meil uus. Põneva finaali, absurdse pronksimängu ja haarava turniiri võtsid Õhtulehe jalgpallistuudios „Kolmas poolaeg“ kokku ajakirjanik Rasmus Voolaid ja Harju JK Laagri peatreener Lauri Nuuma.
Nuuma jaoks oli pühapäeva õhtu eriline, sest lisaks MMi finaalile alistas tema meeskond koguni 5 : 2 Paide Linnameeskonna. 22. minutiks oli seis 3 : 0 ja avapoolaja lõpuks 5 : 1 – nii pidime alustama stuudiot juttudega kodusest jalgpallist.
Seejärel pronksimängu juurde. Kuidas on võimalik, et nii kõrgel tasemel on võimalik, et MMil kaitsmisega põhimõtteliselt ei tegeleta?
Finaalmängust rääkides tegi Nuuma puust ja punaseks taktikalaual selgeks, kuidas Argentina kaitses, milliseid tsoone Hispaania ründas ja kuidas finaali 1 : 0 Ferran Torrese väravast võitnud koondis argentiinlastelt palli kõrge pressiga kogu aeg tagasi sai. Vastuse sai ka küsimus, kas Lionel Messi tõesti paistis tavapärasest rohkem kaitses silma või reaalsuses kaitses Argentina vähemusse jäädes ikkagi kaheksa mängija ja väravavahiga.
Lõpetuseks võtsime turniiri kokku ja mõlemad tõime välja meeldinud ning tuska valmistanud sündmused.
-
Hispaania või Argentiina? Kas teist korda Messi või teist korda Hispaania? Jalgpalli MMi finaali eel võib küsimusi püstitada nii- ja naapidi, kuid üks on selge: meid ootab igas mõttes haarav etendus.
Pühapäevaõhtune suur finaal viib jalgpalli MMi pikas ajaloos esimest korda vastamisi valitseva Euroopa meistri ja Copa America võitja. Hispaania mängib MM-tiitlile alles teist korda, Argentiina (eesotsas Lionel Messiga) läheb kullalahingule vastu trofeekaitsjana.
„Põrkuvad kaks erinevat jalgpallikultuuri. Kui argentiinlased laulavad hümni samamoodi nagu enne mängu Inglismaaga, siis… Tõesti, isegi mul tulid külmavärinad! Hispaanlastel seda võimalust ei teki – nende hümnil sõnu ei ole. See annab mängu alates väikese eelise Argentinale,“ lahkas Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“ finaalieelset tähtede seisu treener Risto Sarapik.
„Aga ma jätaks selle karika ikkagi Euroopasse. Koju tagasi ta ei tule, aga Euroopasse võiks tagasi tulla küll,“ viitas Sarapik inglaste poolfinaalis langemisele.
„Hispaanial on väike eelis – nad on saanud päev kauem puhata. See on suur vahe. Samuti võitis Hispaania oma poolfinaali Argentinast mõnevõrra kergemalt.“
„Samas: Argentina on terve turniiri vältel näidanud: nad on meeskond. Nad on end edasi võidelnud väga rasketest olukordadest. Vaata mispidi tahes, otsustavaks saavad väikesed detailid.“
Enne finaali eelvaadet lahkame põhjalikult – ja mõistagi ka taktikatahvlil! – mõlemas poolfinaalis toimunut.
Miks ja kuidas Hispaania soosikuks peetud Prantsusmaast kui teerulliga üle sõitis?
Ning miks ja kuidas Inglismaa Argentina vastu ühtäkki täielikult kangestus? Või nagu Sarapik kostis: „Kõik Argentina varasemad mängud pidid inglastele näitama, kuidas ei tohi nende vastu eduseisus mängida. Aga ikka nad mängisid täpselt nii, nagu ei tohi!“
Head vaatamist ja kuulamist!
-
Saknas det avsnitt?
-
Kas Prantsusmaa – Hispaania on jalgpalli MMi sisuline finaal? „Ei ole. See on poolfinaal,“ vastab jalgpallitreener Lauri Nuuma Õhtulehe MMi erisaates kategooriliselt.
„Oodatud võistkonnad on poolfinaalides. See on selge. Samas ei tulnud siia pääs neist kellelegi kergelt, kui Prantsusmaa välja arvata – nemad on olnud tõesti veenvad,“ lahkab Harju JK Laagri peatreener Nuuma „Kolmanda poolaja“ stuudios.
Mõlemad poolfinaalid on vaieldamatud maasikad: teisipäeva õhtul madistavad Prantsusmaa – Hispaania ja päev hiljem Argentiina – Inglismaa.
Ehkki Nuuma ei nõustu „Euroopa siseasja“ sisuliseks finaaliks ristima, nõustub ta: seni on just need kaks koondist jätnud kõige võimsama mulje. Kui terve ilm räägib Prantsusmaa ründevõimust, siis meie vaatame taktikatahvlil otsa ka mõlema suurepärasele kaitsetegevusele. Ning küsime: mis võiks tolle duelli otsustada?
Inglismaa koondise tegutsemist kirjeldades pruugib Nuuma korduvalt sõna „närviline“. Seda reetis ka peatreener Thomas Tucheli ja liidermängija Jude Bellinghami verbaalne pingpong.
„Inglastega on alati nii: kui nad kuhugi välja jõuavad, siis ühel hetkel ikka ebaõnnestuvad. Üks asi on neil seal Eestiga sarnane: kõigepealt tavatsetakse oma tegemisi vaadata alati negatiivselt. Miks ei õnnestu? Miks ei oska? Kuidas ei tule?“ tõmbab Nuuma paralleeli.
„Sealne suurturniiride ebaõnne – siis nende arvates ebaõnne – kultuur selgelt mõjutab Inglismaad. Peab ju tulema koju! Nii pannakse mängijatele ja treeneritele meeletu surve peale, mis hakkab lõpuks mängu pärssima. Mida ring edasi, seda rohkem need pinged kasvavad, sest Inglismaa ei ole ju kunagi rahul,“ mõtiskleb ta.
Mida arvab Nuuma aga FIFA ideest laiendada esmakordne 48 meeskonnaga MM-finaalturniir nelja aasta pärast juba 64 koondisele?
„Jah, see looks väiksematele veel rohkem võimalusi ja ehk ka muinasjutte. Aga ma oleks ikkagi kriitiline,“ kõlab vastus. „Anname esmalt uuele süsteemile veidi aega. Et saada MMile tõelist väärtust ja püsivust, prooviks kõigepealt veel paar korda sama riikide arvuga. Alles siis tasuks vaadata, mis võiks edasi saada. 64 on liiga palju. Supp läheks lahjemaks ja ma ei usu, et globaalne huvi suureneks.“
-
„Euroopa jalgpall näitab küpsust ja võimu,“ ütleb jalgpallitreener Risto Sarapik Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“ MMi otsustavate sündmuste kohta.
Tõepoolest: Vana Mandri koondised läbisid eelmise ringi kadudeta ning kaheksast veerandfinalistist kuus tuleb just Euroopast.
Aga kes tuleb maailmameistriks?
Risto Sarapik: „Üks Euroopa satsidest võidab. Mina sooviks, et Norra - see oleks jackpot. Aga reaalses elus arvan, et võidab keegi, kes on varem juba võitnud.“
Mõistagi ei saa me kuidagi mööda minna ka kahest vanameistrist - Argentiina raskuste kiuste edasi tassinud Lionel Messist ja Portugaliga koju sõitnud Cristiano Ronaldost.
Paneme Sarapiku Portugali peatreeneri kingadesse ja küsime: kuidas olekse tema 41aastase Ronaldot manageerinud?
Viivuks peatume ka USA presidendi Donald Trumpi MMi sekkumisel ja FIFA kuuletumisel.
„Kui vaadata, mis maailmas toimub, siis see mind ei üllata. Aga ikkagi… See on täielik anekdoot! Olen jalgpallinimene ega mõista, kuidas saavad jalgpallis sellised asjad juhtuda. Ma ei tea… See on müstika!“ hämmeldub Sarapik. „Et Trump helistab, see ei ole müstika, aga et siis hakkavad asjad kohe juhtuma - see näiitab, milline maailm parasjagu on.“
Ning otse loomulikult: kui stuudios on jalgpallitreener, siis võtame appi ka taktikatahvli. Sedapuhku vaatame seal, kuidas Hispaania ja Prantsusmaa tähtede suunas liiguvad.
-
Nüüd, mil MMil on läinud tõeliselt põnevaks ja igal mängul vaat et kulla kaal, räägime jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“ pingetest ning sellest, kas ja kuidas paberil tugevamad nõrgemad lahti muugivad. Või siis ei muugi.
Harju JK Laagri peatreener Lauri Nuuma toob näiteid - ja mitte lihtsalt üldsõnaliselt, vaid ikka taktikatahvlil ette näidates ning konkreetsetele andmetele toetudes -, milline jalgpall on sel MMil edukas ja milline ei ole.
„Võtmeküsimus on lihtne: kuidas jõuda vastase kaitseliini seljataha?“ püstitab Nuuma lähtepunkti ning jõuab järeldusele, et edu on toonud võimalikult terav ja sagedane tolle tsooni ründamine.
Samuti tuleb erineval moel juttu sellest, mida tähendab - eriti väljakukkumismängudes - mängijatel lasuv vaimne surve.
„MM näitab väga selgelt, kellel on tugev ja kellel nõrgem psühholoogia. Eriti määravaks saab see mängu lõppudes ja muidugi penaltiseeriates. Näeme, et penalti löömine ja tõrjumine on selge oskus. Mängijatel tekib terve rahva patuoinaks saamise hirm.“
Nuuma kirjeldas koormat Egiptuse staari Mo Salahi näitel, millele ta reageeris ülikauni tabamusega: „Meie siin ei mõista, milline surve tegelikult nende meeste kukil lasub. Ja siis Salah läheb ja laseb sellise penalti… Vaat see on psühholoogiline tase! Aga kui ta eksinuks… See olnuks väga-väga karm, mis jätnuks jälje talle endale ja põlvkondadele. Need on kõvad mehed, kes panevad palli nii külmalt sisse. See õpetab võitma.“
Mõistagi tuleb juttu Saksamaa kriisist ning Rohenemesaarte muinasloost ning vaatame otsa 1/8-finaalide paaridele ning arutleme, kust tasub üllatust oodata ja kust mitte.
Head vaatamist ja kuulamist!
-
Jalgpalli MMi alagrupid on mängitud ja turniiripuu on selge, mis tähendas, et taas oli aeg koguneda ka Õhtulehe „Kolmanda poolaja“ MMi stuudiol.
Seekord rääkisime Brent Lepistu abiga mõistagi Eestit kõige enam puudutavast ehk Promise Davidist. Nõmme Kalju endine ründaja sai MMil jala valgeks ning nii palusime Lepistul teda iseloomustada ja rääkida, milline oli Eestis Kanada mehe skauting.
Seejärel puudutasime Uruguay müstilist kaasust: miks tabas staaridega palistatud meeskonda kogenud treeneri Marcelo Bielsa juhendamisel säärane krahh?
Ja lõpetuseks vaatasime alagrupiturniirile põhjalikumalt tagasi: kes on meie silmis favoriit number üks, kelle aktsiad tõusid alagrupiturniiriga enim ja kes mängis neid kõige rohkem maha?
-
Tuleb välja, et MMil mängib Eesti jalgpalliväljakute legendi Brent Lepistu teisik! Seega kutsusime Lepistu „Kolmanda poolaja“ MMi saatesse külla ja lasime tal sel teemal aru anda.
Loomulikult polnud see ainus põhjus, miks jaanilaupäeval vutijuttu ajada. Kui Lionel Messi purustab kõikvõimalikke rekordeid, palusime Lepistul vaadata olukorda mängija perspektiivist - miks on Argentina staar ka 38aastaselt nii edukas ja kas tõesti pole igavesele Messi - Ronaldo debatile enam kohta?
Kuivõrd ööl vastu teisipäeva peeti MMil esimene äikesepaus, siis rääkisime ka sellest. Lepistu jagas siinkohal oma mõtteid ja meenutas enda karjääri karmimaid kogemusi.
Seejärel peatusime pikemalt Saksamaa koondisel ja nende supervahetusmehel Deniz Undavil. Mis on tema fenomen, et ta on 56 minutiga (!) löönud kolm väravat ja andnud kaks resultatiivset söötu? Miks on ta endiselt pingil? Miks ongi osad mängijad vahetusest sekkudes oluliselt efektiivsemad kui teised?
Ja lõpetuseks Holland ja kurikuulus Lepistu teisik Bart Verbruggen!
-
Milliseid järeldusi saame teha jalgpalli MM esimesest mängudevoorust? Vastused annab Harju JK Laagri peatreener Lauri Nuuma, abimeheks ei miski muu kui vana hea taktikatahvel!
Lauri Nuuma ei salga, et kui jalgpalli vaatamiseks juba läheb, siis teeb ta seda alati professionaali pilguga. Mõistagi pole MM siin mingi erand.
Sestap on „Kolmanda poolaja“ stuudiosse püstitud ka taktikatahvel, kus Harju JK Laagri klubi juhendaja võtab pulkadeks lahti kaks viigimängu: Hispaania - Roheneemesaared ja Holland - Jaapan.
Lisaks saavad vastuse veel mitmed küsimused, nagu näiteks:
mida tasub Eesti koondisel ja klubidel MMilt ja tippmeeskondadelt õppida?
milliseid järeldusi saab või ei saa teha paljudest avavooru üllatusviikidest?
kas 48 meeskonnaga MM on hea või halb ning kas joogipausid on head või halvad?
-
Täna algab kõigi aegade suurim spordipidu, kui Mehhikos, USAs ja Kanadas läheb käima jalgpalli MM. Ühes sellega alustab ka Õhtulehe jalgpallisaate „Kolmas poolaeg“ MMi eristuudio, mille esimeses episoodis käis külas Brent Lepistu.
Lepistu avaldas, et tema esimesed mälestused MMist on 24 aasta tagused, kui talle kingiti Jaapanis ja Lõuna-Koreas toimunud suurturniiri pall, mille lõhn on tal seniajani meeles. Lisaks avaldab ta, mis või kes tegi temast Inglismaa koondise poolehoidja?
Seejärel läksime juba tänavuse turniiri juurde ning vastuse said küsimused:
Mis koondis võidab ja kes on turniiri parim mängija?
Mis koondis on turniiri must hobune ja kes tõuseb ootamatult esile?
Mis koondis ja kes mängijatest on turniiri ebaõnnestuja? Vastust näete juba pealkirjas.
-
Ross Allen on Eestis Briti suursaadiku kohuseid täitnud viis aastat ning parasjagu tiksub tal ametiaja viimane kuu. Eesti keele laitmatult selgeks õppinud mees on aga ka Crystal Palace’i klubi tulihingeline fänn ning just sellest – ning paljust muustki – ta Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“ pajatabki.
„Minul ei olnud valikut ja ka mu lastel ei ole valikut. See on kohustuslik!“ kirjeldab Allen perekondlikku tava, mis neid Lõuna-Londoni vutiklubiga põlvest põlve liidab.
Järgmisel nädalal mängib Crystal Palace oma esimest eurosarja finaali. Sinna Allen ise kohale minna ei saa, küll aga elas ta vahetult kaasa lemmikute mullusele ajaloolisele Inglismaa karikavõidule.
„Seda kõike oli natuke liiga palju! Ärkasin üles juba kell viis. Olin terve päev nii närvis ja väsinud, et… Mängu ajal oli mul päris tugev peavalu,“ meenutab ta suurt päeva. „Aga kokkuvõttes tundsin midagi sellist, nagu teie siin laulupeo ajal.“
Mõistagi räägime ka peagi algavast MM-finaalturniirist, kus Allen hoiab pöialt nii Inglismaale kui ka Šotimaale.
„Muidugi me tahame, et Inglismaa oleks jalgpalli kodu. Aga see on irooniline laul,“ ütleb ta inglaste kuulsa „Football coming home“ („Jalgpall tuleb koju“) viisijupi ja endiselt kümnendeid kestva tiitliootuse kohta. „Laul tekkis, sest me olime nii halvad. Ka suurema osa minu elust oleme me olnud halvad. Pidin pettuma. Ja siis jälle pettuma. Seepärast on minu usk ka nüüd väga-väga väike. Loodetavasti saan meeldiva üllatuse osaliseks.“
Samuti tuleb juttu Inglismaa jalgpalli mõjust, FIFAst ja UEFAst, Brexitist, rahast, Briti poissmeestest ning ka Alleni kohtumistest Konstantin Vassiljevi ja Ragnar Klavaniga.
Head kuulamist!
-
Ross Allen on Eestis Briti suursaadiku kohuseid täitnud viis aastat ning parasjagu tiksub tal ametiaja viimane kuu. Eesti keele laitmatult selgeks õppinud mees on aga ka CrystalPalace’i klubi tulihingeline fänn ning just sellest – ning paljust muustki – ta Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“ pajatabki.
„Minul ei olnud valikut ja ka mu lastel ei ole valikut. See on kohustuslik!“ kirjeldab Allen perekondlikku tava, mis neid Lõuna-Londoni vutiklubiga põlvest põlve liidab.
Järgmisel nädalal mängib Crystal Palace oma esimest eurosarja finaali. Sinna Allen ise kohale minna ei saa, küll aga elas ta vahetult kaasa lemmikute mullusele ajaloolisele Inglismaa karikavõidule.
„Seda kõike oli natuke liiga palju! Ärkasin üles juba kell viis. Olin terve päev nii närvis ja väsinud, et… Mängu ajal oli mul päris tugev peavalu,“ meenutab ta suurt päeva. „Aga kokkuvõttes tundsin midagi sellist, nagu teie siin laulupeo ajal.“
Mõistagi räägime ka peagi algavast MM-finaalturniirist, kus Allen hoiab pöialt nii Inglismaale kui ka Šotimaale.
„Muidugi me tahame, et Inglismaa oleks jalgpalli kodu. Aga see on irooniline laul,“ ütleb ta inglaste kuulsa „Football coming home“ viisijupi ja pikki kümnendeid kestvatiitliootuse kohta. „Laul tekkis, sest me olime nii halvad. Ka suurema osa minu elust oleme me olnud halvad. Pidin pettuma. Ja siis jälle pettuma. Seepärast on minu usk ka nüüd väga-väga väike. Loodetavasti saan meeldiva üllatuse osaliseks.“
Samuti tuleb juttu Inglismaa jalgpalli mõjust, FIFAst ja UEFAst, Brexitist, rahast, Briti poissmeestest ning ka Alleni kohtumistest Konstantin Vassiljevi ja Ragnar Klavaniga.
Head kuulamist!
-
Vallot Vainula on 40kordne Eesti individuaalne lauatennisemeister. Tema jalgpalliväravavahist poeg Jan Martti teeb kodusel tipptasemel alles esimese samme, aga kuulutab julgelt: „Loomulikult on ka minu unistus jõuda Eestist välja ja mängida Euroopas kõrgemal tasemel.“
Vahva spordipere käis Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“ oma lugu rääkimas.
Saatejuht on Andres Vaher.
-
„Mu motivatsioon oli mitme meeskonnakaaslase omast kõrgem,“ meenutas Zakaria Beglarišvili Õhtulehe jalgpallisaates üle-eelmise aasta lõpus Narva Transist lahkumist. „Nüüd on mu motivatsioon veel kõrgem. Tunnen, et see iga aastaga ainult kasvab ja loodan, et nii jätkub veel kaua.“
Nüüd Nõmme Unitedis mängiv, ent nii Flora (neli korda) kui Levadia (üks kord) ridades Eesti meistriks tulnud „Zaka“ leiab end ikka ja jälle mõttelt, miks siinsed noored platsil samamoodi ei põle nagu tema või ka Gruusia eakaaslased.
„Väga paljudes mängijates ma ei näe seda! Mina olen 35. Kui ma vaatan nooremaid, 18, 19, 20aastaseid… Nad lihtsalt mängivad. Jah, siis ma lähen vahel natuke närvi!“ tunnistab söödu- ja löögimeister, kes tuli esimest korda Eestisse palli lööma juba 2010. aastal.
Tervikuna ennustab ta Eesti jalgpallile siiski helge(ma)t tulevikku. Ühtlasi loodab end koos naise, tütre ja pojaga Tallinna mõnusalt sisse seadnud ning tuleviku Eestiga siduv Beglarišvili, et seitsmeaastasel pojal Nikolas õnnestub korda saata see, mis tal endal jäi tegemata: ehk tõmmata selga Eesti koondise sinine särk.
„Nikolas käib juba ka Nõmme Unitedis trennis. Kui mu naine vahel arvab, et ta võiks tulevikus ehk Gruusiat esindada, siis Nikolas ise ütleb kindlalt: ma olen sündinud Eestis, ma armastan Eestit rohkem ja tahan mängida Eesti eest! See ongi minu väike unistus: näha teda mängimas Eesti koondise särgis,“ avaldab Zaka.
-
FC Flora ja FCI Levadia ridades neljal korral Eesti meistriks kroonitud Brent Lepistu käis oma värvikat karjääri meenutamas Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“.
Alustuseks kinnitas Lepistu, et kuivõrd alanud hooajal pole ta ühegi klubi hingekirjas, siis on igati loogiline järeldus, et tema karjäär ongi lõppenud. Päris lõplikult ta ust kinni ei tõmmanud, aga sõnas, et 95protsendilise tõenäosusega on see nii.
Seejärel võtsime Lepistu karjääri pulkadeks lahti ja keskendusime selle võtmemomentidele. Iga teema sai vürtsitatud värvikate lugude ja põnevate meenutustega:
Kodune U19 EM
Ajateenistus
Eesti meistritiitlid ja kaptenipael Floras
Väliskarjäär (Kristiansund, Lahti, Mioveni)
FCI Levadia, opositsiooniliidri staatus ja karjäärilõpp
Pereelu ja isapõli
Selgus näiteks, millist palka teenis Flora kapten Lepistu 2017. aastal, kui ta meeskonna üheksa värava toel Eesti meistriks vedas ja mida pakuti talle uueks hooajaks. Milliste seiklustega puutus ta kokku koos Andreas Vaiklaga Kristiansundis ja kuidas lõppes keset õhtusööki tema teekond Rumeenia kõrgliigaklubis Mioveni.
Lõpetuseks valutas Lepistu mõistagi südant ka Eesti jalgpalli hetkeolukorra ja tuleviku pärast. Ta tunnistas, et on koos Tarmo Kingiga kodust jalgpallijuhtimist kõige enam kritiseerinud ja seepärast ka kannatanud.
-
Ken Kallaste on tänavusest Tallinna FCI Levadia jalgpallimeeskonna abitreener. Õigemini: paberita abitreener.
„Olen täiesti nullpunktis. Mais algab kursus, siis on plaan minna,“ räägib 37aastane endine profijalgpallur ning tunnistab: tegelikult soovinuks ta mängimist jätkata, aga mitte mõnes Eesti meistriliiga tagumise otsa võistkonnas.
„Ma ei arvanud, et hakkan treeneriks. Mõtlesin, et kui mängimisega lõpetan, pakin end kokku ja lähen Eestist ära, kuhugi soojale maale. Konkreetset ideed, mida tegema hakkan, ei olnud,“ teatab ta. „Siis aga tuli Levadia jutuga, et mind nähakse uues rollis. Mõtlesin: okei, proovin siis seda ametit. Seni olen nautinud.“
Kallaste nautis ka elu Poolas, kus ta veetis mängijakarjääri parimad hooajad. Saates pajatab ta, mis need viis aastat eriliseks ja meeldejäävaks tegi – meenutades ka külili keeratud bussi, hobupolitsei sekkumist ja mitmeid teisi värvikaid juhtumisi.
„Sa tunned ennast seal jalgpallurina. Kuidas fännid non-stop möllavad… See on jõhker! Väga raske on mitte pingutada,“ kõlab selle kõige lühike kokkuvõte koos tõdemusega, et „olin kõigis sealsetes meeskondades tehniliselt võib-olla kõige halvem mängija“.
Ainsana kolme erineva klubiga (Kalju, Flora, Levadia) Eesti meistriks kroonitud Kallaste räägib ka koduste tippklubide vahetamisest, särgi raskusest ja Flora fännide vihastamisest.
„Kui ma olin Floras, muidugi vihkasin Levadiat ja tahtsin neile korralikult keerata. Jah, ma ei kujutanud ette, et lähen Levadia särki. Aga kui pool sai vahetatud, avastasin, et ka see on väga sümpaatne klubi. Ja siis tahtsin Florale keerata.“
Risto ja Ken Kallaste on Klavanide ja Poomide kõrval ainsad Eesti koondises mänginud isa ja poeg. Milline oli isa roll Keni tippjalgpalluriks kasvamisel?
„Oleks võinud suurem olla. Kindlasti mängis rolli see, et me ei elanud koos. Aga nii palju kui trehvasime, midagi ma temalt ikka kaasa sain. Hakkasin jalgpalli tõsisemalt võtma alles 14-15aastaselt. Keegi võinuks mind nooremas eas rohkem tagant suruda.“
Saatejuht on Andres Vaher.
-
Kui siiani on Premium liigat arendatud pigem konservatiivselt, siis omaaegne pikaaegne jalgpallikoondislane, kuid alates detsembrikuust alaliidus tippliigasid juhtiv Teet Allas näeb kursimuutuse vajalikkust.
„Minu soov on teha ambitsioonikas plaan ja liikuda edasi suhteliselt kiirete sammudega, et publikut tuleks rohkem,“ lausus ta Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“.
„Mis puudutab liiga näitamist laiemalt, siis siin tahaksime teha suurema muudatuse. See pööre ei ole lihtne, vaid nõuab suurt pingutust. Kuhu me sellega täpselt jõuame, kas see teenus saab olema tasuline ja kas muutus tuleb juba 2027. aastal, seda näeme tänavuse aasta jooksul,“ avas Allas veidi kaarte. „Oleme märtsi keskel astumas Euroopa liigade assotsiatsiooni liikmeks. Üks võimalus on näiteks erinevate riikidega ühiste telepakettide müük.“
Selle kohta, et tänavuse hooaja avamäng lükkus ERRi soovil järgmise nädala reede õhtult laupäeva varalõunasse, lausus Allas: „Loomulikult ei neelanud me seda muutust alla liiga lihtsalt. Praegu on nii, aga tahaks, et edaspidi arvestataks neis kokkulepetes rohkem üksteisega.“
Küsimusele, kas pigem on tõenäoline ülejärgmisel hooajal ERRiga koostöö jätkamine või mitte, vastas Premium liiga uus boss: „Kõik variandid on võimalikud ja neid on palju. Mingeid piire meil ees ei ole: näiteks seda, et peame olema tingimata 36 mänguga ERRis. See on meie ja meie klubide otsus. Võib-olla peaks seal olema ainult kõige-kõige olulisemad kohtumised ja ülejäänud kuskil platvormil.“
Allas räägib ka muudest uue ametiga kaasnevatest muredest ja rõõmudest. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas talle ikka ja jälle kuulsat Moldovale löödud väravat meenutatakse, mida ta on pidadnud üle elama kohtunikuna kätt proovides ning sellestki, kui tundmatuseni on äärekaitsja amet vahepealsete aastate jooksul muutunud.
Saatejuht on Andres Vaher.
-
Tallinna Kalevi ülipikaaegne kogukonna- ja turundusjuht Remy Põld on klubi nimel elanud ja hinganud pea 11 aastat. Ühes tänavuse talvega tõmbab ta klubis asjaajamist veidi koomale.
Niisiis kutsusime Kalevi klubi pikaaegse asjaajaja endale külla ning vaatasime möödunud aastatele tagasi. Tugeva korvpallitaustaga mees – kes muuseas mänginud Eesti U20 koondises kõrvuti nii mõnegi siinse tippmängijaga – jõudis esmalt tänu tuntud jalgpalliagendile Inglismaale ülikooli ning sealtkaudu otsapidi jalgpalli juurde.
Praktika Leicester Citys, koduigatsus ja naasmine kodumaale päädisid sellega, et 2015. aasta kevadel asus toona 22aastane Remy tööle Tallinna Kalevi jalgpalliklubi arendusjuhina. Pea 11 aastat hiljem on ta endiselt seal, kuid viimati kogukonna- ja arendusjuhi ametit pidanud mees tõmbab ühes klubi esiliigasse langemisega nüüd ametialast haaret veidi koomale.
Lugusid peitub aga nii Kalevi- kui ka sellele eelnevates aastates lausa kuhjaga. Neile vaatamegi nüüd koos Remyga uuesti otsa.
Head kuulamist!
-
Veel 2024. aastal FC Flora duubelmeeskonna füsioterapeudiks olnud Tarmo Tikk otsustas aasta eest Eestimaa tolmu jalgelt pühkida ning asus tööle Singapuri jalgpalli valitsejaklubis Lion City Sailorsis. Oma tegemistest ja sealsest eluolust käis ta aasta alguses rääkimas Õhtulehe jalgpallisaates "Kolmas poolaeg".
Tikk kirjeldas saates, kuidas ta lõi Singapuriga kontakti tänu Artur Lõhmusele, kes läks Sailorsisse väravavahtide treeneriks paar kuud varem.
Loomulikult rääkis Tikk lahti Singapuri jalgpalli mured ja rõõmud. Ühest küljest on seal palju raha ning nii saab ta enda tööd - nagu ta ise ütles, siis on ta vigastatud mängijate treener - teha paremini, aga samas on seal ka puuduseid. Tikk rääkis ka neist.
Eesti ja Singapuri jalgpalli vahel saab luua ka teatavaid paralleele, sest Sailorsi klubi omanik on ka Singapuri jalgpalliliidu president ning nii on need süsteemid omavahel läbi põimunud. Tikk sõnas, et võrdlusmoment on tõesti arvestatav, aga tema hinnangul tehakse - või vähemalt soovitakse teha - Singapuris asju läbipaistvamalt.
-
Jalgpallitreener Risto Paju (22) on hoolimata väga noorest east juba kogenud nii mõndagi. Maardus sirgunud mees pääses vaid 20aastaselt tööle Slovakkia kõrgliigaklubisse Dunajska Streda ning on tänaseks jõudnud Paide Linnameeskonna abitreenerikohale.
Värskes „Kolmanda poolaja“ jutusaates vaatab Paju oma noorele, kuid kirevale karjäärile tagasi. 14aastaselt treenerina saadud tuleristsed Maardus, põiked nii FCI Levadia kui ka FC Flora süsteemi, käik Slovakkiasse, esiliiga meistritiitel Nõmme Unitediga ning koostöö kogenumate, kuid samas endiselt noorte ametivendade Vladimir Vassiljevi ja Nikita Brõliniga – need on vaid mõned teemad, millest saates räägime.
Juttu tuleb ka mugavustsoonist – miks ei jõua Eesti treenerid tihtipeale kodukamaralt kaugemale? „Mul oli Dunajskas Hispaania treener, kes ütles, et Risto, sa pead s*tta sööma. Ja siis Risto pidigi pool aastat s*tta sööma,“ vaatab Paju muigvelsui Slovakkia-ajale tagasi.
Milliseid tingimusi võimaldatakse analüütikutele Slovakkia tippklubis? Kui suur oli palgaerinevus? Ja millest 22aastasena Eesti tippklubi abitreeneriks kerkinud mees üldse unistab?
Vastuse saab ka konkreetne küsimus: kui näiteks mõni esiliigasats pakuks Pajule täna peatreenerikohta, võtaks ta selle vastu?
Head kuulamist!
-
2025. aasta Eesti aasta naisjalgpallur Siret Räämet mängib küll igapäevajalgpalli Austria kõrgliigaklubis LASK, kuid tuli talvepuhkuseks koju puhkama ning leidis aega külastada „Kolmanda poolaja“ jalgpallisaadet.
Täpselt aasta eest siirdus Räämet pärast kümmet FC Floras veedetud hooaega esimest korda välismaale. Selgub, et unistus profikarjäärist pole kaugeltki pikaajaline, vaid tekkis mõtetesse alles üsna hiljuti.
Räägime ka praegusest kodumaast Austriast – kuidas erineb elu mägede maal Eesti omast, millised on sealsed naisproffide tingimused ja kuidas on lood fännikultuuriga?
Enne Austria-võimaluse tekkimist oli Räämet kõrghariduse nimel tihtipeale välisklubide testimispakkumistele ära öelnud. Päevatöö on Eestis naisjalgpallurite igapäeva lahutamatu osa – uurime, millega tegeles keskkaitsja enne välismaale siirdumist igapäevaselt. Vihje: 2023. aastal lõpetas ta TalTechi Eesti mereakadeemia veeteede haldamise ja ohutuse korraldamise erialal.
Kiikame ka lapsepõlve: jalgpall pole Räämeti elus kaugeltki esimene ja ainuke spordiala. Nooremana tegeles ta näiteks ka kardispordi ja judoga.
Head kuulamist!
- Visa fler
