Avsnitt
-
Piibli järgi sai keelerikkus alguse Paabeli tornist. Inimesedtahtsid ehitada torni taevasse ja et plaan nurjata, segas Jumal suhtluse tõkestamiseks ära nende keeled. Ajapikku on „Paabeli torn“, „Paabeli segadus“ ja teisedki Piibli algupära väljendid niivõrd kinnistunud, et on leidnud metafoorina koha üldkeeles. Esimest korda ligi 60 aasta jooksul seisavad Eesti tõlkijad ja vaimulikud silmitsi mitte üksnes nende väljendite, vaid iga Piibli sõnaga: ette on võetudhiigelülesanne Piibel täielikult uuesti tõlkida.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja Tartu Ülikooli piiblitõlke töörühma liige Triin Leesmann arutavad saates muu hulgas seda, kuidas mõjutab Piibli mõistmist kaugenemine põllumajandusvaldkonnast ja kas Peetrus peaks olema hoopis Peeter. Samuti ilmneb, et üks sõna teeb eestikeelse Piibli maailmas ainulaadseks.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja Kairi Janson(EKI).
-
Kui kohalikus kohvikus on „piimakohv“ igati mõistetav tellimus, siis Itaalias võib selline soov segadust külvata. Kohvieksperte nii üldine sõnavara ei rahulda – tahab see klient siis cappuccino’t, caffè latte’t, latte macchiato’t või hoopis marocchino’t? Kui vale kohv annab kerge põntsu maitsemeelele ja vahest ka rahakotile, siis meditsiinis või sõjanduses võib täpne termin olla lausa elu hinnaga.
Seekordses saates ongi teemaks eri tegevusaladele omane keel ehk oskuskeel. Kaitseväe Akadeemia juhtivterminoloog Reet Hendrikson ja EKI koordineerija-terminoloog Kairi Janson kirjeldavad rohkete näidete varal, kuidas erineb oskuskeel meie igapäevakeelest ja miks on vahel tarvis keelekasutust pedantselt täpseks ajada. Juttu tuleb ka sellest, kuidas tehisaru eesti terminitega toime tuleb ja missugust abi võiks ta terminitega töötavale inimesele anda.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja Kairi Janson (EKI).
-
Saknas det avsnitt?
-
Eestlased on kodumaalt välja rännanud nii omatahtsi kui ka sunniviisil. Mõnel juhul on rände tulemusena tekkinud keelesaared – omaette väikesed eesti ühiskonnad. Seejuures võib keelesaartel kuulda sellist eesti keelt, mida Eestimaa pinnalt ei leiagi.
Selles „Keelehäälingu“ saates räägivad Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Jüri Viikberg ja Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Aivar Jürgenson oma retkedest eesti keelesaartele. Saame teada, miks ka eestlasi võib mõnel pool pidada kolonistideks, ja jõuame jutuga välja nii ühe prohveti kui ka väljendi „valget laeva ootama“ tekkelooni.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja Kairi Janson (EKI).
-
ÕS 2025 on ilmunud! Seekordses saates on külas ÕS-i töörühma juht Margit Langemets ja koostaja Maire Raadik. Räägime sellest, mida ÕS-ist leiab, mida mitte ja milline õigupoolest üks ÕS-i sõna on. Samuti puudutab vestlus keele ja sellega käsikäes ÕS-i muutumist ajas. Näiteks: kas keegi oskaks tänapäeval öelda, kes või mis on 1918. aasta ÕS-is leidunud raisuline?Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.
-
Kirjandustunnis kuuldud "päike, sinitaeva silm" oli ilmselt nii mõnegi jaoks esimene teadvustatud näide metafoorist. Ent metafoorid peituvad ka kõige igapäevasemas keeles, isegi kui me ise endale sellest aru ei anna.
Seekordses saates arutleme EKI juhtivteaduri Ene Vainiku ja Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse kaasprofessori Ann Veismanniga, milliste metafooridega räägitakse ühiskonnas olulistest ja tundlikest teemadest. Juttu tuleb nii kliimamuutusest, sõnastikuaruteludest, koroonapandeemiast kui ka vaimsest tervisest. Mida ütlevad metafoorid meie arusaamade ja tõekspidamiste kohta?
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.
-
Sotsiaalmeedia on pungil armsaid loomi, vaimukaid naljameistreid ja tuhandeid näpunäiteid, kuidas õigesti elada või klaari näonahka saavutada. Kõige selle keskel soovivad lehekerija tähelepanu püüda aga ka harivad postitused ja videod.
"Keelehäälingu" 30. osas arutame, kui hästi on Eestis selline sisu üles leitud. Külas on keeleteemalise somekanali Kõnetoru looja Marja Vaba ning Videoõpsina tuntud Kristo Siig, kes on samuti viimasel ajal keelelugusid vestnud. Jutuks tulevad suunamudijate elu (ja "suunamudija" sõna ise), sisu loomise ajendid, jälgijate kaasatus ning kaadritagune töö.
Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja on Kairi Janson.
-
Neljanda hooaja avasaates jagavad kogemusi inimesed, kelle jaoks "eestikeelsele õppele üleminek" on enam kui sõnakõlks meedias või rida mõnes dokumendis. Saates kuuleme vahetuid muljeid üleminekust kooli ja koolitajate vaatest.
Juttu tuleb sellest, kuidas on kohanenud nii õpetajad, õpilased kui ka lapsevanemad ning mil moel neid kõige paremini toetada. Näiteks arutatakse selle üle, miks tõlkimine pole parim keeleõppemoodus ning miks ei peaks muretsema, kui laps pärast esimest kuud eestikeelsel õppel veel kodus eesti keelt ei kasuta.
Esimese üleminekuaasta möödumise puhul on külas Narva Pähklimäe kooli eesti keele õpetaja ja õppealajuhataja Jevgenia Kirsanova ning EKI koolituse ja õppevara valdkonna juht Auli Udde.
Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja on Kairi Janson.
-
1. septembril algab Arvi Tavasti teine ametiaeg Eesti Keele Instituudi juhina. Milliseks kujunes tema esimene ametiaeg? Milliseid õppimiskohti see pakkus? Missugused ettevõtmised ootavad ees? Ja mis mees see Tavast ise üldse on?
Hooaja viimases „Keelehäälingu“ saates teeb tagasivalitud juht avameelse kokkuvõtte senistest kogemustest, jagab mõtteid EKI tulevikuplaanidest ja avab ka isiklikumaid tahke. Käsitlemata ei jää ka teravamad teemad.
Erisaadet juhib ajakirjanik Taavi Eilat (ERR). Uued saated ja saatekülalised tulevad taas sügisel, seniks soovime mõnusat suve!
-
Kuigi sõna "düsleksia" on kõigile tuttav, ei pruugi paljud meist teada, kui levinud nähe see tegelikult on. Koolis on igas klassis hinnanguliselt viis või kuus last, kes vajavad lugemisel või kirjutamisel lisatuge.
Seekordses saates käsitleme nii spetsialisti kui ka lugemisraskusega inimese enda pilgu läbi seda, milles düsleksia väljendub. Kas igal düslektikul lendavad ikka lugedes tähed paberil ringi? Ja kuidas pakkuda düsleksiat kogevale lapsele parimat võimalikku tuge?
"Keelehäälingus" on külas logopeedid Kai Mäses ja Kristel Lempu, kellest viimane on ka ise lugemisraskustega silmitsi seisnud.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.
-
Kuigi juttude järgi olla üks Tartu härrasmees juba möödunud sajandi 20ndatel loonud masina, mis tõlgib, siis üldiselt jäävad Eesti keeletehnoloogia algusajad mõnekümne aasta taha. Nüüdseks on meil olemas päris, mitte ainult arvatav tõlkemasin, suudame muuta emakeelset kõnet tekstiks ja vastupidi.
Kuidas on keeletehnoloogilised lahendused, mis veel mõnda aega tagasi tundusid kuuluvat vaid ulmekirjandusse, saanud osaks meie igapäevast? Mis tasemel on eesti keeletehnoloogia, mida selles vallas tehakse ning milline töö on aidanud meil jõuda siia, kus praegu oleme? Saates on külas EKI keeletehnoloog Eleri Aedmaa ning Tallinna Tehnikaülikooli kõnetehnoloogia kaasprofessor Tanel Alumäe.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.
-
Kui Tartu Ülikool sai enam kui 100 aastat tagasi eestikeelseks rahvusülikooliks, siis seisis ees suur keeleline tööpõld – tuli leida viisid, kuidas kõigist erialadest eesti keeles rääkida ning seda teadmist oma keeles edasi anda.
Ent ka tänapäeval ei saa eestikeelset teadust ja kõrgharidust pidada enesestmõistetavaks. Kuidas hoida eesti keelt tippteaduse keelena? Ja kes on Eesti teadlaste töö sihtrühm? Neil teemadel arutlevad Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang ning rakubioloogia professor ja teaduse populariseerija Toivo Maimets.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.
-
Kas keeletoimetaja paneb vaid komasid? Seekordses saates räägime toimetajatöö tegelikust sisust – sellest, kuidas valmivad ladusad, selged ja tabavad tekstid.
Arutleme, milline on keeletoimetaja igapäev veebiuudiste toimetuses ja reklaamiagentuuris. Samuti teeme juttu toimetaja rollist eri tüüpi tekstide juures, näiteks luules. Külas on ERR-i keeletoimetaja-korrektor Ester Põldma ning reklaamiagentuuri Kontuur Leo Burnett keeletoimetaja Mari-Liis Müürsepp.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.
-
2025. aasta on eesti raamatu aasta, millega tähistame 500 aasta möödumist esimesest eestikeelsest raamatust. Aga kas see esimene raamat oli ikka üleni eesti keeles – ja mis andmeid meil selle olemasolu kohta üldse on?
Seekordses saates viivad meid giididena läbi eesti kirjasõna sajandite EKI juhtivteadur Kristiina Ross ja Tartu Ülikooli eesti keele kaasprofessor Külli Habicht. Uurime, millised olid varased eestikeelsed tekstid ja kas vaimuliku kirjanduse kõrval on säilinud ka teistlaadi materjale. Saate lõpus saab ühtlasi teada, kes on meevike ja kes jähvkemees.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.
-
Kõik need, kes pole nüüdseks kuulnud tehisintellektist ja ChatGPT-st, on ilmselt paar viimast aastat olnud tõsisel meediapaastul. Seekordses saates keskendumegi tehisarule, täpsemalt selle keelelisele sopile ehk suurtele keelemudelitele nagu ChatGPT.
Arutleme, kuidas seesugused mudelid nii hästi eesti keelt oskavad ja kas peaksime ka Eestis päris enda suure keelemudeli looma. Samuti tuleb juttu tehisabimehe luiskamisoskusest ja -lembusest. Juurdleme selle üle, milleks on otstarbekas suure keelemudeli abi kasutada ja milleks mitte.
Külas on EKI teadus- ja arendusjuht Martin Eessalu ning keeletehnoloog Silver Vapper.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.
-
Kui enamik meist õppis lugema karu- või kukeaabitsast, siis tänapäeva lapsed saavad peale aabitsa omandada teadmisi ka nutikate õppevahendite abil. Nendest digi-abimeestest seekordses saates räägimegi.
Kindlasti on neid, kelles laste ja digiseadmete kombineerimine umbusku tekitab. Saates aga arutleme hoopis selle üle, milliseid lisavõimalusi nutiseadmed pakuvad. Juttu tuleb lastele mõeldud digimängudest, mille abil saab omandada keele- ja muid oskusi, aga ka sellest, milline peaks selle kõige juures olema vanema või õpetaja roll.
Külas on Kelly Lilles, kes on EKI nooremteadur, Tallinna Ülikooli doktorant ja laste digimängude ettevõtte Alpa Kids tegevjuht, ning Elyna Heinmäe, kes on Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia lektor.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja Kairi Janson.
-
Seekordses „Keelehäälingus“ lähme tagasi juurte juurde ja suuname pilgud hõimurahvastele. Mis teeb hõimlasest hõimlase ja keda võib eestlane keele alusel oma lähimaks sugulaseks pidada? Teeme ajarännaku tuhandete aastate taha ja arutame, kuidas ühised juured sugulaskeeltes väljenduvad.
Mõtestame ka rahvuse tähendust ning puudutame katsumusi, millega meie sugulaskeeled ja nende uurijad silmitsi seisavad – nende seas asjaolu, et paljud hõimlased elavad meie idanaabriks oleva riigi aladel.
Külas on EKI vanemteadur Sven-Erik Soosaar ning Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor Petar Kehayov.
Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja Kairi Janson.
-
„Õpetaja“, „juht“, „helitehnik“ ja „lapsevanem“ – mis soost inimesi neid sõnu lugedes ette kujutasid? „Keelehäälingu“ uue hooaja avasaates räägime sellest, kuidas sugu keeles väljendub ning millised stereotüüpsed mõtteviisid seonduvad ka näiliselt neutraalsete sõnadega.
Muu hulgas tuleb juttu spordist ja vanemlusest – nii nendega seonduvast sõnavarast kui ka laiemast kontekstist. Külas on Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Elisabeth Kaukonen ning õpetaja ja feminist Greta Roosaar.Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja Kairi Janson.
-
Mis häält sina viimati tegid, kui oma kallimat kallistasid? Või kas oled mõelnud, kas kasutad sõnu „jah“ ja „mhmh“ ikka täpselt samamoodi? Seekordses saates räägime, milline tähendus on suulises suhtluses kõigel sellel, mida me enamasti isegi tähele ei pane.
Taskuhäälingus on külas Linköpingi Ülikooli professor Leelo Keevallik ja Tartu Ülikooli nooremteadur Piret Upser. Piret räägib suhtlusprobleemidest hädaabikõnedes ning Leelo selgitab, kuidas tantsuõpetaja häälitsuste abil õpilasi juhendab ja millist häält me kallistades teeme.
Selle saatega läheb „Keelehääling“ pisikesele suvepuhkusele ja on uute põnevate teemadega tagasi juba sügisel. Soovime kõigile meele(- ja keele)olukat suve!
Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja Kairi Janson.
-
Kui hiidlane ja seto omal ajal kokku said, siis tõenäoliselt ei saanud nad üksteisest aru, sest nende räägitavad keeled olid nii erinevad. Seekordses saates räägimegi Eesti murretest ja nende eripäradest. Vaatame ka seda, millistest keeltest on eesti keelde jõudnud näiteks sõnad „köök“ ja „plika“, ning uurime, kas ka eesti keelest on kuhugi sõnu laenatud.
Saates on külas Eesti Keele Instituudi vanemleksikograafid Iris Metsmägi ja Mari Kendla.
Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja Kairi Janson.
-
Kes meist poleks kunagi õppinud, et ütlema peab „pärast kella kuut“, mitte „peale kella kuut“. Ent kui emakeelne kõneleja peab siiski loomulikuks öelda „peale kella kuut“, siis kas saame öelda, et ta ei räägi oma emakeelt õigesti? Selle küsimuse üle arutas aastal 2009 ka Emakeele Seltsi keeletoimkond ja leidis, et kirjakeeleski peaks pidama sobivaks varianti „peale kella kuut“.
Seekordses saates räägime selliste tähenduseristuste taustast ja sellest, miks emakeelsed kõnelejad siiski keele suhtes ebakindlust tunnevad. Külas on EKI nooremteadur-keelekorraldaja ja Tartu Ülikooli doktorant Lydia Risberg ning Tartu Ülikooli doktorant-nooremteadur Kristel Algvere.
Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.
- Visa fler
