Avsnitt

  • Seekordses "Eesti eso" saates käis külas Urmas Sõõrumaa, kes selgitas täpsemalt, mida jälgib tema suurte otsuste tegemisel. Muuhulgas kasutab mees tihtipeale pendlit. Miks?

    Lisaks on Urmas uurinud palju astroloogia kohta – seda nii lääne kui idamaise õpetuse koha pealt. Urmas on ise Amburi tähtkujust ning seda märki on näha ka mitmete mehe eelnevate ettevõtete logodelt.

    Kui vaatame Patarei Merekindluse aerofotot, siis ka sellel on üsna sümboolne kuju – kolmnurk ja vibu. Urmas selgitab saates lähemalt, mida selline sümboolika tema jaoks tähendab ning kas hoone kuju sai otsustavaks ka selle ostutehingus.

    Edukate päevarutiin

    Härra Sõõrumaa räägib saates ka sellest, milline näeb välja tema igapäev – mida teeb mees hommikul esimese asjana?

    Lisaks tuleb juttu ka sellest, milline on tema toidulaud. Näiteks liha sealt ei leia. Millest on selline otsus tekkinud?

    Urmas on elus kogenud väga erinevaid asju. Mida kujutab endast pimekamber, kus mees kolm nädalat elas?

    Kuula lähemalt saatest!

  • Kas depressioon on ikkagi ajukeemia kõikumine? Milline on depressiooni ja ülekaalu seos? Kumb töötab paremini – antidepressandid või treening? Kas keegi on sündinud paksuks? Aga kas keegi on mõne haiguse pärast ülekaalus? Kui kaua inimkeha üldse võimaline elama on?

    Neile ning paljudele teistele küsimustele leiab vastuseid ja mõtteainet järjekordsest "Eesti eso" saatest.

    Seekord käis saatejuhil külas Tallinna Ülikooli spordibioloog Kristjan Port.

  • Saknas det avsnitt?

    Klicka här för att uppdatera flödet manuellt.

  • Katrin Põld selgitab, et inimesel on neli erinevat unefaasi. Faasid erinevad oma kestvuse ja sügavuse poolest, samuti võib faaside järgnevus olla väikelastel teistsugune kui täiskasvanutel. Üks olulisemaid unefaase on REM-uni (rapid eye movement), kus inimene näeb unenägusid. Kummalisel kombel hakkab meie keha vähese une korral just unefaasit puudust tundma.

    Mis aga juhtub inimesega, kes on järjest väga pikalt ärkvel? Kindlasti on paljudel tulnud ette olukordi, kus on näiteks kaks päeva järjest üleval oldud. Keha hakkab käituma väga veidralt, võivad tekkida lausa viirastused. Miks see nii on? Lähemalt saab kuulda saatest!

    Lisaks võetakse arutluse alla ka mitmed muud unega seotud teemad. Räägitakse, et enne eksamit ei maksa öö läbi tuupida, vaid tuleks hoopis magama minna. Tundub esialgu pisut ebaloogiline. Mis siis une ajul meie ajuga ikkagi toimub? Aga meie kehaga? Uni mõjutab otseselt meie ainevahetust ja immuunsüsteemi. Kuidas? Katrin Põld selgitab lähemalt.

    Kuula saadet!

    Saatejuht: Taavet Kase
    Tagasiside: eso@delfi.ee

  • „EESTI ESO” seekordses saates käis külas Leonhard Järvis, kes on kirjanik ning aastaid tegelenud teadliku unenägemisega. Mees selgitas, millega on täpsemalt tegu. Unes nii-öelda üles ärkamist ja unenäo juhtimist saab ka täiskasvanuna harjutada. Kuidas seda teha? Leonhard jagas saates nippe ja harjutusi, mille abil enda unenäomaastikku paremini tundma õppida.

  • Hiljuti plahvatas uudis, kus Venemaa "Selgeltnägijate tuleproovi" saatejuht Sergei Safronov võttis osalejatelt altkäemaksu. Väidetavalt aitas mees neil raha eest erinevaid katseid läbida. Mis toimub Eesti "Selgeltnägijate tuleproovis"? Vastab Urmas Eero Liiv.

    Kodumaise "Selgeltnägijate tuleproovi" tuntuim saatejuht Urmas Eero Liiv käis "Eesti esos" ja selgitas, miks tema arvates on Eesti saade palju tõelisem kui Venemaal.

    Tihtipeale peetakse sellist laadi saateid kokkumänguks või montaažitrikiks. Safronovi uudis lisas sellele lõkkele muidugi õli juurde. Urmas selgitas täpselt, kuidas katseid saates filmitakse ning kirjeldas ka juhtumisi, mis võtteplatsil kõige rohkem kõhedust on tekitanud. Kas mees on võtteplatsil ka kummitusi või hingi näinud?

    Urmas rääkis ka Eesti "Selgeltnägijate tuleproovist" läbi käinud nõidadest ja šamaanidest. Kes on tema hinnangul šarlatan ja kes mitte? Mees mainib siiski, et kuigi on skeptik, siis nõidadesse ta usub. Täpsemalt on neli Eesti nõida Urmase sõnul tõesti nõiad, kellel on päriselt üleloomulikud võimed. Kes need on?


    Nõiad saavad ju ülipopulaarses saates kuulsaks ja hakkavad isegi seeläbi elatist teenima. Panused on kõrged! Pole mõni ime, et saatejuhtidele lisainfo eest raha pakutakse.

    Urmas avaldab saate lõpupoole ka selle, kas talle on samuti althõlma raha pakutud. Ja kui palju?

  • „Eesti esos” käis külas valuutavahetusettevõtte Tavid suuromanik Alar Tamming, kes rääkis oma kogemusest ayahuascaga. Ayahuasca on Lõuna-Ameerika šamaanide poolt kokku keedetud taimetõmmis, mida juues võib kogeda inimest raputavaid kogemusi. Võiks isegi öelda, et müstilisi kogemusi.

    Enne Brasiiliasse minekut suhtus Alar igasugustesse ainetesse nagu iga teinegi – kõik on narkootikumid, kõik on halvad. Toona õppis mees psühholoogiat ja läks ayahuasca-rituaalile puhtalt teaduslikust huvist. Pärast kogemust sai ta aga aru, et tegemist pole tavamõistes narkootikumiga ning kindlasti ei saa selliseid asju tarvitada lihtsalt lõbu pärast. Psühhedeelsetesse ainetesse tuleb suhtuda austusega, need õpetavad meid. On õpetanud juba tuhandeid aastaid.

  • See on tõsi – oleks aeg natuke varasem, viidaks Kevinski tuleriidale ja pandaks põlema. Mustkunsti on seostatud musta maagiaga ning üleloomulike võimetega. Tänapäeval on mustkunst osa meelelahutusärist, kuid niimoodi pole see alati olnud.

    Mustkunstnik Kevinski ei tegele klassikalises mõttes mustkunstiga. Ta seob enda etendustesse elemente mujaltki. Näiteks loeb ta pealtvaatajate mõtteid (vähemalt tekib selline illusioon), ennustab tulevikku ja viib inimesed psühholoogilisele rännakule, kus saab kogeda midagi müstilist.

    Kevinski tahtis juba väiksest peale võluriks saada. Ja mingis mõttes võib öelda, et saigi. Kuidas ta selleni jõudis, võib täpsemalt kuulata juba vestlusest.

    Tema etendused, elufilosoofia ja suhtumise üleloomulikku maailma võib kokku võtta nii: elu pole probleem, mida lahendada, vaid müsteerium, mida kogeda.

    Mustkunst on eesti keeles ilus sõna: see võib tähendada musta maagiat kui ka kunstivormi, mille köögipool on justkui varjus. Kuidas Kevinski on etendusi kokku paneb, kuula lähemalt saatest!

  • Arstid ei osanud terviseprobleemi kuidagi lahendada. Küll sõi kirjanik erinevaid tablette ja proovis kõikvõimalikke kuure. Gripitüsistusena tekkinud terviseprobleem ei lasknud 10 aastat rahulikult elada. Kuniks …

    „Eesti eso” saates rääkis kirjanik Mehis Heinsaar oma uskumatust kogemusest. Selle kohta võiks öelda lausa ime. Juhuslikult õllesaalist leitud mehed – üks neist oli äsja avastanud endal võimed – aitasid Mehisel terviseprobleemist vabaneda. Üks neist pani 15 minutiks käed ette ja järgmisel päeval oli mure kadunud. Ja on siiani kadunud.

    Kohtumine oli kusjuures niivõrd juhuslik, et Mehis pole siiani saanud baarišamaanile tänu avaldada. Kes saadet kuulates isiku ära tunneb, võib meile märku anda aadressil eso@delfi.ee

    Milline probleem kirjanikku vaevas, kuula lähemalt saatest!

    Lisaks rääkisime pikalt ja laialt ka Mehise kirjatööst ning seitse aastat väldanud romaanist, mis peaks ilmuma järgmisel aastal.

  • Draakonimaagia kõlab ju peaaegu muinasjutuliselt. Tuleb välja, et Eestis tegeleb kool nimega Moodne Müstikakool. Asse Sauga sõnul antakse seal edasi väga iidseid teadmisi ja praktikaid oma elujärje parandamiseks. Mediteerimise ja muu sellise kõrval jagatakse teisigi nipp-trikke, mida inimesed igapäevaselt kasutada võivad.

    Assega juhtus nii, nagu juhtub paljudega – mees sai edukaks, majanduslikus mõttes isegi rikkaks, ent tundis, et midagi jääb ikkagi puudu. Ta polnud õnnelik. Seepärast pöördus ta spirituaalsemate teemade poole ning on tänaseks jõudnud müstikakooli.

    Asse jagab saates ka konkreetseid nõuandeid, mida saab kasutada täiesti tavaline inimene – selle jaoks ei pea minema müstikakooli või draakonimaagiat õppima. Oluline on leida enda jaoks aega.

    Kuula vestlust lähemalt saatest!

  • Tegelikult on Terepingi sõnul kedagi psühhopaadiks nimetada pisut ennatlik. Diagnoosi paneb ikkagi psühhiaater. Küll aga võib rääkida inimese psühhopaatilistest isiksuseomadustest.

    Kui tihtipeale seostatakse psühhopaate sarimõrvaritega, siis tegelikkuses võivad sellised inimesed ka pühakud olla. Psühhopaatiliste iseloomujoonte hulka kuulub muuhulgas ka ülim sihikindlus. Lisaks veel kõrgelt välja arenenud manipuleerimisoskus ning häbi- ja süütunde puudumine. Tihti on psühhopaadid Terepingi sõnul äärmiselt sarmikad inimesed – nad oskavad inimestele meeldida ja vajadusel oma tundeid isegi teeselda. Kindlasti tulevad psühhopaatilised omadused kasuks poliitikamaastikul, kus tippu jõudmiseks läheb tarvis otsusekindlust, kainet närvi ja teatavas mõttes isegi halastamatust.

    Psühhopaatidega pannakse ühte patta ka sotsiopaate, nartsissiste. Tereping selgitab saates, kuidas neil vahet teha ning kui palju selliseid inimesi meie ümber üldse leiduda võib. Lisaks – miks psühhopaadid naistele meeldivad?

    Kuula saatest lähemalt!

    Saatejuht: Taavet Kase

    Tagasiside: eso@delfi.ee

  • Ilmselt on paljud meist vanemate-vanavanemate käest riielda saanud, kui toas vilet laseme. Vana uskumuse järgi seda teha ei tohi – maja läheb põlema! Aga miks see nii on? Marju Kõivupuu selgitab, kust see alguse on saanud ja millega seda seostatakse.

    Vanakuri, pagan või kurat on Eesti rahvapärimuses väga tihe külaline. Tema käest saab hinge hinna (sõna otseses mõttes!) eest endale krati tellida. Kratt või puuk, üks sama puha. Kratt aitab rikkust koguda, ent tema eest müüaksegi kuradile hing maha.

    Lisaks on väga paljud õudusjutud seotud loomadega. Saates arutatakse ka selle üle, millised loomad tähendavad halba ennet, millised head.

    Tänapäeval räägitakse heli- ja valgusreostusest. Pimedust meil enam polegi, alati paistab kuskil mõni tanklatuluke. 100 aastat tagasi võis olukord olla hoopis teistsugune, inimesed kogesid täielikku kottpimedust. Palju see peeruvalgus ikka valgust andis! Ja seal pimeduses hakatigi nägema tonte, kodukäijaid, haldjaid, kummitusi, poltergeiste, kuradeid, hingi ja kõiksugu muid tegelasi.

  • Kalju Paldis nimetab end energomaniks, kes on juba 20 aastat olnud taimetoitlane. Mingil hetkel toitus mees enda sõnul ainult veest. Kalju käis sellest „Eesti eso” kümnendas saates rääkimas.

    Kalju Paldis suhtub väga skeptiliselt ka vitamiinidesse. Tema sõnul toimub tänapäeval vitamiinide ületarbimine. Paastumine pole muidugi mingi uus nähtus – juba Jeesus Kristus tegi väidetavalt läbi 40-päevase paastu. Inimvõimete piire saab muidugi nihutada, kuid neli ja pool aastat ilma tahke toiduta elamine tundub üsna ekstreemne. Kuidas mees seda täpsemalt tegi ja mis tema kehaga sel perioodil toimus?

    Paldise sõnul suudab ta vee sisse kõik vajaliku ise sisse panna. Ta suudab veest isegi purju jääda. Kalju julgeb juba väiksest peale natuke “uhuu” olla ja kuulab enda keha. Ta ei allu tavareeglitele ning tema moto on järgmine: läbi kerguste tähtede poole.

    Lisaks arutasime saates ka kadunud hingede elu. Kalju rääkis noormehest, kes oli seksuaalses vahekorras juba siit maailmast lahkunud inimhingega. Kalju tundis ka ise ükskord füüsilist rünnakut suitsiidi kaudu lahkunud inimese poolt – ta löödi kehast välja. Skeptikutele ei pööra Kalju tähelepanu – ta ei pea end kellelegi tõestama.

    Kuula saatest lähemalt!

    Tagasiside: eso@delfi.ee
    Saatejuht: Taavet Kase

  • „Eesti eso” üheksandas saates käis küla Tartu Ülikooli ajuteadlane Jaan Aru. Jutuks tuli Elon Muski uus leiutis Neuralink, tehnoloogia areng üleüldisemalt kui ka tehisintellekt. Kas meist saavad vasti robotid?

    Mõned nädalad tagasi esitles Elon Musk toodet Neuralink. See on euromündi suurune kiip, mis paigaldatakse inimese koljusse. Leiutise eesmärk on õilis – panna halvatud käima, teha pimedad nägijateks ja ravida muid praegu ravimatuid haigusi.

    Selle kõige üle arutasime neuroteadlase Jaan Aruga. Kuhu selline tehnoloogia välja jõuab – kas tehnoloogia ja inimese kokkusulamine on paratamatus?

    Elon Muski esitluses tulid jutuks ka ulmelisemad ideed. Näiteks supernägemine, mälestuste salvestamine ja taasesitamine. Isegi telepaatia. Jaan Aru selgitas, millised võivad olla selliste ulmeliste ideede kõrvalmõjud.

    Kuula saatest lähemalt!

    Saatejuht: Taavet Kase
    Tagasiside: eso@delfi.ee

  • Hea muusika tõstab tuju, teadagi! Aga kas see võib mõjuda ka teraapiliselt? Mida kujutab endast heliteraapia, helimassaaž ja muusikateraapia? Sellest käisid „Eesti eso” järjekordses saates rääkimas heliterapeudid Denis Vinogradov ja Lilia Märtmaa.

    Kui rokk-kontserdi külastajad magama jääksid, oleks see muusikutele ilmselt suur solvang. Heliteraapias on aga vastupidi – kui inimesed magama jäävad, tähendab see, et heliterapeudid teevad oma tööd kvaliteetselt.

    Muusika (ja eriti teatud sagedused) mõjuvad nii kehale kui ajule. Oleneb siis olukorrast – kiire, agressiivne muusika tõstab pulssi, madalad sagedused seevastu rahustavad ning südamelöögid aeglustuvad. See on isegi teaduslikult tõestatud – ajutegevus lülitub teistele lainetele, inimene lõõgastub. Heliteraapias kasutatakse helikausse, gonge, didgeridood ja muid instrumente. Paljuski on need pärit idamaadest.

    Pikali maas lamades silmad kinni gongihelisid kuulata – tingimata on see rahustav, ent kas heliteraapiaga saab reaalselt ka stressi leevendada? Lilia Märtmaa võrdleb heliteraapiat vaimse saunaskäiguga, aga loomulikult pole tegemist mingi imeravimiga. Lähed helimassaaži ja stress on kadunud! Päris nii see ei käi. Kõik sõltub ikkagi inimese eluviisidest ja suhtumisest. Nii nagu saunaski – pärast sauna võib kange kael küll mingiks ajaks ära kaduda, kuid pikaajaliseks raviks ainult sellest ei piisa.

    Denis Vinogradov ja Lilia Märtmaa on heliteraapiaga tegelenud juba 12 aastat. Külalistel olid instrumendid ka stuudios kaasas ning saate lõpus saab reaalselt kuulda, kuidas müstilised pillid kõlavad. Vaata videost:


    Mida kujutab endast näiteks helimassaaž, heliteraapia või muusikateraapia – mis on nende vahe ja kuidas need inimesele mõjuvad?

    Lähemalt kuula juba saatest!

    Saatejuht: Taavet Kase

    Mõtted-ideed: eso@delfi.ee

  • „Eesti eso” seitsmendas osas käis külas Veiko Lasting, jututeemaks oli floating. Sensoorse deprivatsiooni kambri lõi 1954. aastal John C. Lilly, esialgu kasutati kambrit kosmonautide treenimiseks – neid harjutati kaaluta olekuga harjuma.

    Täielik pimedus, surmvaikus, kaaluta olek – see võib esialgu kõlada pisut hirmutavalt. Sensoorse deprivatsiooni kamber (sensory deprivation tank) on suur kaanega vann, kus inimene sisse poeb. Vannis on kehatemperatuuril vesi, kuhu on valatud suures koguses magneesiumsoola, nii et keha hakkab vee peal justkui hõljuma (seepärast nimetatakse seda inglise keele järgi floatimiseks). Justkui Surnumeres. Asja mõte on kaotada ära kõik välised aistingud – heli, visuaal, tunnetus. Kuna vesi on täpselt kehatemperatuuril, ei saa inimene pärast mõnda aega enam aru, kust algab vesi, kust lõpeb õhk. Keha kaob justkui täielikult ära, ent ajutegevus jätkub ilma segavate faktoriteta.

    Floatimist kasutatakse ravimeetodina väga palju Rootsis. Seal sai oma esimese kogemuse ka Veiko. Rootsis on viimaste aastate jooksul antud välja ka kaks doktoritööd – floativate inimeste ajutegevust on mõõdetud. Aju lülitub kaaluta olekus rahulikku režiimi, mis on võrreldav meditatsiooniga. Rootsis tehtud doktoritööd keskendusidki kahele aspektile – mentaalsele ja füüsilisele.

    Mentaalse poole pealt leiti, et kambris saab edukalt ravida depressiooni ja ärevushäireid. Füüsiliselt võitleb meie kesknärvisüsteem pidevalt gravitatsiooniga, ent kaaluta olekus kaob see faktor täielikult ära, mistõttu töötab kamber ka taastusravis. Meetodit kasutavad paljud sportlased, samuti leiavad floatimisest abi inimesed, kes vaevlevad igapäevaselt valude käes.

    Saatejuht käis enne saadet ka ise asja proovimas ning nimetab sensoorse deprivatsiooni kambrit üheks maailma kõige lõõgastavamaks kogemuseks. Kehaliselt võiks seda natuke võrrelda saunaga – luud on pehmed, meel rahulik, argipäevamüra kuskil kaugel-kaugel.

    Kuula saatest lähemalt!

    Saatejuht: Taavet Kase
    Tagasiside: eso@delfi.ee

  • Teatavasti hüpnotiseeriti noort Mike Tysonit, kelle sisendati, et ta peab oma vastased hävitama. Tulemused olid fenomenaalsed – 80ndate lõpus-90ndate alguses polnud talle poksiringis vastast.

    Ka Ants on palju töötanud sportlastega. Tema sõnul on hüpnoosi abil tõepoolest võimalik sportlaste tulemusi tõsta. Lisaks saab saatest teada hüpnoosi teistestki võimalustest. Kindlasti on paljud kas või teleekraanil näinud, kuidas hüpnoosi viidud inimesed lambana määgima või kanana nokkima hakkavad. „See on šõuhüpnoos, mida tuleb teraapilisest hüpnoosist rangelt eraldada,” selgitab Hüpnotisöör Ants.

    Antsul tuleb töös ette ka kurioossemaid juhtumisi. Nimelt juhtus ühe kliendiga nii, et tema seksuaalne orientatsioon muutus – geimehest sai hetero. Esialgu oli klient Antsu peale hirmus vihane – ta läks ju oma partnerist lahku –, ent kui pool aastat hiljem naise leidis, tänas ta hüpnotisööri kogu südamest.

    Saates tuli jutuks ka, miks mõned inimesed hüpnoosile ei allu või kui kiirelt kogu protsess aset leiab. Lisaks selgitas Ants, kuidas ta massihüpnoosi läbi viib.

    Loomulikult on hüpnoosiga võimalik ravida ka foobiaid – näiteks arahnefoobiat ehk ämblikukartust – ja isegi sõltuvusi, ent mida aeg edasi, seda rohkem Ants sellest hoidub.

    „Probleemi puhul tuleb vaadata ikkagi juurpõhjust ning selle avastamiseks kasutan peale hüpnoosi muid võtteid.”

    Ta viib läbi teraapiasessioone, mida nimetab perekonnapsühhoteraapiaks. Samuti võiks neid nimetada läbielamisteraapiaks. Enne saadet tegi Ants teraapiasessiooni ka saatejuhile, kes elas läbi oma lapsepõlvetraumasid, rääkis enda väikse mina ja surnud sugulastega ning ütles kõva häälega välja asju, millele igapäevaselt võib-olla ei mõtlegi.

    Ants jõudis hüpnoosi juurde tegelikult läbi enda vajaduse. Varasemalt eduka müügimehena töötanud mees on aga nüüdseks keskendunud täielikult terapeudiametile ning järjekorrad tema vastuvõtule on veninud kuudepikkuseks. Ta on läbi viinud üle 3000 sessiooni ja seetõttu tunneb eestlase hingeelu rohkem kui keskmine inimene. Eestlase põhiprobleem pole midagi üllatavad – ikka suhted, suhted, suhted.


    Ants selgitab, kuidas inimesed suhetesse oma vanemate traumasid kaasa võtavad. Ja mitte ainult vanemate – ka eelnevate põlvkondade.

    Kuidas näiteks vanavanemate küüditamiskogemused meid tänapäeval mõjutavad? Või miks saab Ants tapmisähvardusi? Või kuidas on töötada koos palgamõrvariga?

    Täpsemalt kuula juba saatest!

    Saatejuht: Taavet Kase
    Tagasiside: eso@delfi.ee

  • Muuhulgas tuli jutuks karma, millesse Nastja eriti ei usu. Õigemini ei pea ta ta karmaseadust nii-öelda karistajaks, vaid nimetab seda õppetunniks.


    „40 päeva pärast füüsilise keha suremist oleme hingedena veel siin," räägib Nastja sellest, mis tema arvates pärast surma juhtub. Ja kuhu hinged pärast lähevad?


    Nastja selgitab, kuidas tema teispoolsusest informatsiooni ammutab – palju infot tuleb unenägude kaudu. Kui inimene näeb unes näiteks põlevat maja, siis kas sellel on konkreetne tähendus, mis universaalselt kehtib?

    Jutuks tuli veel hulgaliselt muidki põnevaid teemasid, mida saab täpsemalt kuulata juba saatest.

    Saatejuht: Taavet Kase
    Tagasiside: eso@delfi.ee

  • Taimi Uuesoo hakkas astroloogiaga tegelema juba 1991. aastal. Saates rääkis Taimi lähemalt, kuidas üldse horoskoope koostada. Inimesed tunnevad tuleviku vastu suurt huvi – horoskoope loetakse palju. Ent paljud peavad igasugu horoskoobindust täielikuks jamaks. Mis vahe on väiksel ajalehehoroskoobil ja sünnihoroskoobil?

    Veemärkide käepigistus on Taimi sõnul külm ja märg, tulemärkide oma seevastu soe ja kuiv. Muuhulgas tuli saates juttu sellest, kuidas erinevaid sodiaagimärke välimuse järgi ära tunda. Või milline on erinevate märkide kõnnak? Või hoopis istumisstiil?

    Neljanda „Eesti eso" lõpus tõi Taimi näiteid ajaloost – millised on täheseisud olnud erinevate kriiside-sõdade ajal? Praegune koroonakriis olevat ju ka tähtedesse kirjutatud. Taimi mainis ka konkreetseid kuupäevi, millal koroonalaine läbi võib saada. Või vähemalt tuleb asjasse teatavat laadi muutus.

    Saatejuht: Taavet Kase
    Tagasiside: eso@delfi.ee

  • Koroonakriisi varjus tuli USA valitsus välja teatega, kus kinnitatakse meie planeedil leiduvaid tundmatud lendavaid objekte. „Eesti eso” kolmandas saates käis külas Igor Volke, kes on tulnukalugusid uurinud juba aastaid.

    Maailma võimsaima riigi juhtkond on nüüd siis ufode olemasolu lõpuks kinnitanud. Teade ilmus aprillis – sügavas koroonakriisis. Enam ei saa rääkida „tädi Maalidest”, kes pilvepiiril imelikke tulukesi näevad ja neid tulnukateks peavad. Nüüd näib, et oleme jõudnud ajastusse, kus maavälise elu olemasolus pole põhjust enam kahelda.

    Nüüd kirjeldavad oma kogemusi militaarinimesed, tõsised ja usutuvad, ning laiema avalikkuse ette on jõudnud ka videod, kus ebainimlikel kiirustel liikuvaid objekte näha saab. Kas maavälise elu eitamisel on lõpp ja ufoskeptikute argumendid lõplikult kummutatud, sellest Igoriga „Eesti esos” rääkisimegi.

    USA kaitseministeeriumi sünonüümiks olev Pentagon kinnitas andmeid, mis ilmusid tegelikult juba 2017. aastal New York Timesis – kaks hävituspilooti rääkisid enda kogemustest.

    Igoriga arutasime ka mitmete muude huvitavate teemade üle. Miks lendavad ufotaldrikud nii-öelda kõht eest? Või milline võiks välja näha tulnukas – kas väike keha ja suur pea on ka inimkonna tulevik? Kui veel suuremalt mõelda, siis mis eesämärgil need maavälised olendid meid üldse külastavad?

    Saatejuht: Taavet Kase
    Tagasiside: eso@delfi.ee

  • Kirsti tunnistab, et esialgu tarokaardid temaga ei rääkinud, ehkki tavalisi mängukaarte luges ta juba lapsest saati. Kui ta sõbranna Marilyn Kerro tehtud taropaki kätte võttis, siis olukord muutus – järsku hakkasid kaardid rääkima ja – kuivõrd kaardid valmisid Moskvas – esialgu vene keeles.

    Inimesed pöörduvad Kirsti poole väga erinevate küsimustega. Põhilisteks on loomulikult suhte- ja tööküsimused. Aga on ka tükkmaad tõsisemaid teemasid – näiteks tahavad paljud teada, miks nende lähedane on enesetapu sooritanud. Teadmatus närib. Kirsti selgitab, et tavaliselt võetakse enda elu kõige tühisemate asjade pärast ja eriti levib depressioon noorte meeste seas. Kirsti toob kogu saates mitmeid värvikaid näiteid erinevatest juhtumistest, millega ta kaarte pannes on kokku puutunud.

    Kirsti nimetab surma „härra surmaks" ning kasutab surmaenergiat ennustamisel palju. Lisaks on ta surma ise kohanud, kui rasedana peaaegu teise ilma oleks läinud. Milline oli Kirsti surmalähedane kogemus ja kuidas ta sellest imekombel pääses, saab lähemalt kuulata saatest.

    Kas saatus on ette määratud või saame seda ise muuta? Või mis üldse käib saatuse alla? Kui varba vastu lauajalga ära lööd, siis ilmselt see ikka kusagil kõrgemal ette polnud planeeritud. Aga kus elavad hinged – kas sealsamas, kusagil kõrgel?

    Kirsti vastab neile ja paljudele teistele küsimustele. Lisaks paneb ta saate lõpus ka kaardid lauale ja ennustab „Eesti esole" tulevikku.

    Saadet juhib Taavet Kase.

    Tagasiside: eso@delfi.ee