Avsnitt
-
"Eesti suhe teiste Euroopa rahvastega on väga asümmeetriline," ütleb endine poliitik, riigiametnik ja ajakirjanik Hannes Rumm. Me tahame, et meile olulistes asjades oleks Euroopa ühtne, ent teiste muredest me suurt ei hooli. Näiteks sellest, et Lõuna-Euroopa on hädas migratsiooniga.
Kui tahame, et mõistetaks meie muresid, peame mõistma ka neid, kes meist geograafiliselt kaugel.
Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga möödus äsja 20 aastat ja sestap arutaski "Äripäeva arvamusliider", kas oleme selle ajaga eurooplasteks saanud ja kas me suudame enda seisukohti Brüsselis kaitsta
"Kui mingi Eesti poliitik siin kurdab, et meid ei kuulata või meist sõidetakse üle, siis mu sõnum on lihtne: võta kätte ja kehtesta ennast," on Rumm resoluutne.
Saates tuleb juttu nii liitumisloo algusest kui ka viimaste kümnendite olulisematest sõlmpunktidest.
Teises pooles räägib politoloog Tõnis Saarts EKRE käekäigust ja saatusest. Ning Martin Palmiste, kelle essee pälvis äsja Eduka Eesti konkursi eripreemia, selgitab, kuidas roherevolutsiooni päriselt läbi viia.
Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: meeleavaldus Ukraina toetuseks. Foto autor: AP/Scanpix
-
Riina Sikkut nahutab kärpimismantra kuulutajaid. Lisaks: mida teeb Ukraina uute relvadega ja kas Aivar Pohlaku juhitud jalgpalliliitu ähvardab Edgar Savisaare järgse Keskerakonna saatus.
“Kui me soovime kõige efektiivsemat viisi vaesuse suurendamiseks, siis tuleks minna pensione kärpima,” lajatas selle nädala “Äripäeva arvamusliidris” terviseminister Riina Sikkut (SDE).
“See on niivõrd arusaamatu ja absurdne arutelu. Ja me kulutame selle peale aega, lehepinda, emotsionaalset energiat. See peaks olema midagi sellist, mis on laualt maha võetud.”
Küsimus on mõistagi riigieelarves, mis ka parema tahtmise juures tasakaalu suunas ei tüüri. Eelarvepuudujääk on üle 5 protsendi SKTst ja see tuleb kinni taguda üha värskema laenurahaga. Sestap kõlabki arvukalt hääli, mis kutsuvad riiki usinalt kärpima. Sikkut ütleb aga, et see on pealiskaudne lähenemine.
“Oleks siis kuskil midagi üleliia, üleliigset heldust. Näeksime, et inimesed pole huvitatud tööle minemisest või lähevad esimesel võimalusel pensionile, sest pension võimaldab maailmale tiiru peale teha – me oleme sellest väga kaugel. Näiteks pensionäride heaolu puhul oleme tõesti Euroopa põhjakiht.”
Seega usub Sikkut, et tuleb makse tõsta – midagi pole teha. Ta viitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe hiljutisele tõdemusele, et andmeid vaadates kuulub kümnendikule rahvast ligi 60 protsenti varadest.
Sikkut leiab, et kui märkimisväärne osa riigiaparaadist töötab just jõukate inimeste heaks, tuleks neil ka sellesse rohkem panustada. “Näiteks äriregistri teenuseid kasutavad madala sissetulekuga inimesed väga vähe.”
Saate teises pooles selgitas julgeolekuekspert Rainer Saks, mis saab nüüd Ukrainast, kellel on peagi sõdimiseks jälle rohkem moona ja relvastust, sest lõpuks ometi võttis USA kongress vastu 61 miljardi dollari suuruse abipaketi.
Ning lõpetuseks mõtiskles jalgpalliajakirjanik Andres Must selle üle, missuguseks kujuneb Aivar Pohlaku pärand jalgpalliliidu eesotsas. Eesti Ekspressist on Pohlak viimastel nädalatel käinud läbi seepärast, et jalgpalliliidu ja Flora jalgpalliklubi ning ka tema isiklik rahakott paistavad olevat taas sassi läinud.
Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Riina Sikkut. Foto autor: Andras Kralla.
-
Saknas det avsnitt?
-
Riik on end ise puudujääki indekseerinud. Lisaks: kas riigikogus toimuv viib põhiseadusliku kriisini ja kas ajakirjandust on hakatud kohtu abil vaigistama.
“Praegune [valitsussektori] puudujääk, mis ka möödunud aastal oli üle 3 protsendi SKTst, ei ole suures ulatuses seotud sellega, et majanduses on nõrk periood,” selgitab Rasmus Kattai. Ta vastutab Eesti Pangas majandusprognooside eest ja nende põhjal on selge, et ka hea aeg meid august välja ei tõsta.
“Erinevus tulude-kulude vahel on püsiv, süsteemne. Ja see on tekkinud lihtsalt kulude suurendamise kaudu,” ütleb Kattai, rõhutades, et paljud riiklikud kulutused on majanduskasvu suhtes indekseeritud ehk hakkavad kohe tõusma kui majandus uuesti kasvule pöörab.
Seega oht, et võlakoorem kuhjub – veel rohkem kui pandeemia aja algusest võlgu võetud 5 miljardit eurot – on reaalne.
“Me ei peaks mõtlema sellest kui tulevasest ohust, sest juba mitu aastat on see, et võlakoorem kuhjub, reaalsus.”
Seega võlg ei jää mitte meie lastele, vaid näpistab meid juba mõne aasta pärast. Kattai sõnul kulus näiteks Soomel 15 aastat, et paisutada riigivõlg 35 protsendilt SKTst 75 protsendini. Ja nüüd põhjanaabrid kärbivad ja tõstavad makse.
“Mingit müstilist ideaalset aega selleks pole. Need otsused ongi valusad.”
Saate teises pooles diagnoosib riigiõiguse korüfee Jüri Raidla, mis seisus on riigikogu, kus koalitsioon ja opositsioon piltlikult öeldes ühte saali ära ei mahu. Raidla hinnangul on seis väga kehv, aga mõni lahendus ka terendab.
Ning lõpetuseks avab Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Sulev Vedler tausta kurioossel lool, kus maakohus keelas tal avaldada lugu, mis polnud veel valmiski kirjutatud. Kas ajakirjandust on hakatud tõepoolest vaigistama?
“Äripäeva arvamusliidri” tegid valmis Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Kaja Kallas ja peegelduses Mart Võrklaev. Foto autor: Andras Kralla
-
Pealinna uus võimuliit loodab pooleteise aastaga jälje maha jätta. Lisaks: kas e-riik vaagub hinge või pingutab avalik arutelu üle ning kas Nevski katedraali aeg on otsa saanud?
Tallinnas saab lähematel päevadel kokku uus võimuliit, mis jätab esimest korda üle kahe kümnendi valitsemisest kõrvale Keskerakonna.
Sotsiaaldemokraadid, kelle liige Madle Lippus praegust vahevalitsust linnapea kohusetäitjana juhib, usuvad, et pooleteise aastaga, mis on jäänud järgmiste kohalike valimisteni, võiks omajagu asju ka ära teha. Ent miks pole paljusid vajalikke muutusi juba toimunud?
“Järjepidev ühe partei valitsus ei saa põhimõtteliselt innovatsiooni toetada,” vastas Lippus “Äripäeva arvamusliidri” saates. Tema sõnul on veel omaette küsimus, kes olid linnapead neil aastail.
“Aga pole ju mingit põhjust, miks on pidanud innovatsioon toimuma Tallinnas kuidagi hiljem kui Riias või Vilniuses, mis nii ajaloo kui ka asukoha mõttes on meiega väga sarnased,” lisas Lippus. Tema sõnul on mõlemad lõunanaabrid meist kaasaegse linnaruumi arendamisega ees.
Lippus pole seejuures nõus keskerakondlase Vladimir Svetiga, kes veel abilinnapeana ütles paari nädala eest, et rattateed ja parem ühistransport on jäänud ajalooliselt ühiskondliku tellimuse puudumise taha.
“Poliitilise eestvedamise puudus oli suuresti see, miks seda [ühiskondlikku] tellimust ei tekkinud,” arvas Lippus.
Saates kirjeldab ta, millal uus võimuliit kokku saab ja mida see päriselt plaanib ära teha. Ning lisaks küsime ka: kes siis uueks Tallinna meeriks saab?
Saates tuleb juttu ka IT-ettevõtja, endise majandusministeeriumi asekantsleri ja tüdrukute koodimiskooli eestvedaja Taavi Kotkaga, kellele ei mahu pähe, kuidas avalikus sektoris asju aetakse. Mitte üksnes see, et eksamite infosüsteem vajalikul hetkel kokku kukkus, vaid üleüldine viis, kuidas tööd tehakse ja prioriseeritakse.
Publitsist Jaak Juske selgitab aga, mida võiks viimaste uudiste valguses teha Nevski katedraaliga, milles toimetav Moskva patriarhile alluv õigeusukirik on poliitilise surve all. Kas eestlastel on aeg võtta ka see okupatsioonimonument lõpuks enda kätte?
“Äripäeva arvamusliidri” saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja Indrek Lepik.
Pildil: võimalikud järgmised linnapead Madle Lippus ja Jevgeni Ossinovski. Pildi autor: Liis Treimann.
-
Marko Mihkelsoni hinnangul pelgavad NATO juhtjõud Ida-Euroopa hoiakut Moskva suhtes. Lisaks: millega veenab Tiit Riisalo rahva ära, et sisserännet kavatada, ja kas rohepööre on läinud pausi peale.
Ukraina täiemahulise sõja algusest saati on olnud jutt: NATO peasekretäriks võiks saada alliansi idatiiva naispoliitik, kelle riik on ka järjekindlalt üle 2 protsendi SKTst kaitsele kulutanud. Mõistagi on siis kummastav, kui favoriidiks on tõusnud Hollandi pikaajaline peaminister Mark Rutte, kes isegi oma armee korduvatest palvetest hoolimata kaitsekuludele liigset tähelepanu ei pööranud.
“Kahjuks näeme eriti Ühendriikide ja Saksamaa puhul – kes ju lõpuks oma hoiakuga määravad ära, kellest saab uus juht NATOs –, et neil on naha vahel päris suur hirm Venemaa ees,” nentis riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson “Äripäeva arvamusliidri” saates.
Mihkelsoni sõnul pelgavad alliansi suuremad riigid endiselt seda, et idatiiva poliitilised liidrid võivad Venemaaga konflikti eskaleerida ja seekaudu tekitada pingeid ka NATO sees. “See on väga vale, aga endiselt püsiv kartus.”
Samas nentis Mihkelson, et Rutte on paljuski ka loogiline kandidaat, sest on hoidnud Hollandis pea 15 aastat koos väga eriilmelisi koalitsoone ning ta suutis 2018. aasta pingelisel Brüsseli tippkohtumisel oskuslikult määrida mett mokale ka toonasele USA presidendile Donald Trumpile. Seda oskust võib olla tarvis nüüdki.
Lisaks tuli Mihkelsoniga juttu Ida-Euroopa võimetusest koostööd teha ja Lääne suutmatusest Ukrainat pikaajaliselt aidata.
Saate teises pooles selgitab majandusminister Tiit Riisalo, kuidas ta suudab kõige ja kõigi kiuste võõrtööjõu kvooti kasvatada ja majandust seekaudu paisutada. Ning automüügi tarkvaraettevõtte Modera juht Raido Toonekurg hindab, kas elektriautode suhtes on entusiasm juba raugenud.
Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Saksamaa kantsler Olaf Scholz (vasakul) ja USA president Joe Biden, foto autor: dpa/Scanpix
-
Lõppenud nädal lõhkas tõelise tuumapommi pealinna poliitikas, kus Keskerakond tõugati üle kahe kümnendi võimult. Tallinnas proovivad koalitsiooni moodustada keskparteiga lahku läinud sotsid, Reformierakond, Isamaa ja Eesti 200.
Jüri Ratas, kes kannab nüüd Keskerakonna võistlusvormi asemel Isamaa oma, rõhutab, et koalitsioon tuleb kiiresti kokku saada. Ent veelgi enam: ta ei näe Keskerakonnale ka suurt tulevikku.
“Kui erakonda toetab kolm protsenti eestikeelsest elanikkonnast, siis me ei saa enam rääkida tõsiseltvõetavast erakonnast,” ütles Ratas “Äripäeva arvamusliidri” stuudios.
Eriti kurb on tema sõnul tõsiasi, et endine meer Mihhail Kõlvart on asunud hirmutama ja ähvardama, lausudes, et Porto Franco kaasuses vastutavad isiklikult ka Ratas, Tanel Kiik ja Taavi Aas. Ratas ütleb, et talle meenub aeg, mil ta esimest korda Edgar Savisaare vastu erakonna esimeheks kandideeris.
“Tagasi on hirmutamine, mingite vihjete saatmine. Poliitikas, kui inimene tahab olla tugev, siis ta peab oskama ka kaotada,” lausus Ratas. “Seda sappi mis Kõlvartilt tuli, oli kahju kuulata.”
Saates räägib Ratas, millised peavad olema uue võimuliidu prioriteedid, kui tõenäoliselt liit kokku üldse saab ja mis rolli mängib selles tema.
“Äripäeva arvamusliidri” teises pooltunnis selgitab aga luure ja terrorismi asjatundja Ivo Juurvee, miks ja kuidas džihadistid Venemaad ründasid, mida Moskva veresaun Kremlile tähendab ja kuidas mõjutab see kõik Ukraina sõda.
Ning lõpetuseks prognoosib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, mis suunas tänavu majandus liigub. Mertsina sõnul on kasvu jaoks tarvilik valem lihtne.
Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja Indrek Lepik.
Pildil: Mihhail Kõlvart (vasakul) ja Jüri Ratas, foto autor: Liis Treimann.
-
Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul on pall sotside käes. Lisaks: kas Eesti kohtusüsteemis on midagi mäda ning kas Soomes alles tulevad suuremat sorti streigid.
“Ma pole loll, näen matemaatikat – tean, kuidas poliitikat tehakse. Inimestel võivad olla aated ja väärtused, aga kui on muutunud rinnamärk pintsakul, siis nad hääletavad teistmoodi,” ütles “Äripäeva arvamusliidris” Tallinna abilinnapea Vladimir Svet, kelle sõnul pole midagi teha – ilma sotsideta pealinnas võimuliitu ei ole.
“Lõpuks pole küsimus [Igor] Gräzinis, nii nagu polnud see [Tõnis] Mölderis, Jüri Ratases. Küsimus on meie partnerites,” selgitas ta. “Kui nad soovivad koalitsiooni õhku lasta, siis nad lasevad ja me ei saa midagi teha.”
Kriitikasõnu jagus Svetil nii konkurentidele kui ka erakonnakaaslastele, eriti neile, kellele tuli negatiivne kohtuotsus Porto Franco kaasuses suure üllatusena.
Saates kommenteerib kohtuotsust ka endine riigiprokurör, praegune Soraineni advokaat Norman Aas.
Ning saatejuht Indrek Lepik käis Helsingis külas ka suursaadik Sven Sakkovil, kellega lahkas nii Soome aastat NATOs kui ka streike ja üldist majandusseisu.
Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja Indrek Lepik.
Fotol: Vladimir Svet, foto autor: Andras Kralla
-
Lavly Perling küsib: mis on justiitsministri ja peaprokuröri tüli taga tegelikult? Lisaks: vaidleme joogitootjaga suhkrumaksu üle ja küsime, miks ei lase riik talente üle piiri.
Justiitsminister Kalle Laanet ja riigi peaprokurör Andres Parmas peavad üha avalikumat tüli. Prokuratuur väidab, et minister sekkub liialt nende töösse, minister aga pareerib, et tahab tulemusi näha. Riigi endine peaprokurör, tänane Parempoolsete juht Lavly Perling küsib, aga mis rolli mängib üks eksminister.
“Kui alguses tundus, et see on Andrese ja Kalle tüli, pärast peaprokuröri ja justiitsministri tüli, siis päris huvitav oli kuulata, kuidas ühel hetkel muutus opositsioonierakonna [Isamaa] juht Urmas Reinsalu prokuratuuri pressiesindajaks,” lausus Perling selle nädala “Äripäeva arvamusliidris”.
“Parmase tõigi peaprokuröriks Urmas Reinsalu,” rõhutab Perling ja küsib: “Mis on päriselt selle loo taga?”
Saate teises pooles vaidleb Indrek Lepik joogitootja A. Le Coq juhi Jaanus Vihandiga selle üle, miks ja kellele suhkrumaksu ikkagi planeeritakse – ja kas viisakad inimesed üldse joovad plastpudelist õlut – ning lõpetuseks läheb Indrek külla ettevõtluskõrgkooli Mainor, mille rektor Andrus Pedai on mures, et riik ei anna talendikatele noortele õppimisviisasid.
Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: peaprokurör Andres Parmas, foto autor: Liis Treimann
-
Eestis ei pruugi olla õige aeg energiainvesteeringute tegemiseks. Lisaks: kas eestlastest peaksid saama eurooplased ja uussisserändajatest eestlased?
“Kui me kerime aega 5-10 aastat tagasi, siis meil oli väga odav elekter – väga suur osa sellest tuli Venemaalt. Sellises olukorras ei olegi võimalik ühtki investeeringut teha,” ütles “Äripäeva arvamusliidri” saates energeetikaekspert Einari Kisel.
Arvestades, kui keeruline on energeetikas seis praegu, siis kas see oli kaotatud kümnend? Võib-olla, aga nagu Kisel selgitas, oli see tarbijale kuldne aeg. Nüüd tuleb rajada tuuleparke maale ja merele, päikeseparke, aga ka juhitavaid võimsusi, millegi vajadusel auke täita.
Kuid Kiseli sõnul on üks lahendus siiski veel: Rootsis tuleb leida mõttekaaslased, kellega kahasse riike ühendav merekaabel ehitada.
“Kui küsida seda võrguettevõtte käest, siis neil huvi muidugi väga suur poleks,” tõdes Kisel. Kuid ta teab, kes võiks olla huvitatud.
Saates tuleb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Vivian Loonelaga sellest, kuidas teha nõnda, et suve alguse Euroopa valimistel ka päriselt Euroopa asjadest räägitakse. Sest viimased aastad on näidanud: kriiside lahendus peitub ühises tegevuses.
Ning Brett Lemsalu, kes on juhtinud Wise’is personalivaldkonda, annab praktiku hinnangu Marju Lauristini ja Kantar Emori esitletud lõimumisuuringule, kus on eraldi peatükk ka uussisserändajatele.
“Äripäeva arvamusliidri” tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Enefit Green tuulepark ja päikesepark Pakri poolsaarel. Foto autor: Andras Kralla.
-
Eestlased ostavad väliskapitalilt järjepanu ettevõtteid välja, aga mis on selle taga? Lisaks: kas Jüri Mõisal oli õigus ja mil määral kõlab maailmas Ida-Euroopa hääl?
Pensionifondid müüvad Tallinna börsi ettevõtteid, Ülemiste ja Viru keskus läheb väliskapitalilt kohalike kätte, tööstusettevõtete juhid ostavad ärid välisomanikelt tagasi ja toidutööstuski on taas eestlaste käes. Tore küll, 1990. aastatel “läks kõik rootslaste-soomlaste kätte”, aga miks nad nüüd siis lahkuvad?
“Olukord oleks väga raske, kui oleksid välisinvestorid, kes soovivad lahkuda, ja poleks kohalikku kapitali – siis oleksime hädas,” ütleb Redgate Capitali partner Valeria Kiisk. Kuid ta ei kuuluta kaugeltki lõpu saabumist – vastupidi, tema sõnul on hea, et eestlastel on lõpuks endal raha omanik olla.
Kiisk rõhutab, et paanikat ju pole, sest välisinvestor ei lahku kaugeltki ükskõik mis hinnaga. Pigem on ajaloolistel omanikel – soomlastel, rootslastel, sakslastel – koduturul seis piisvalt kehv, et piiride taha rahapaigutamine pole prioriteet.
Just sellest sel nädalal räägimegi: kas Euroopas valitseb sõjahirm ja “idatiib” jääb tõmbetuulte kätte või vastupidi, Eesti majandus on astumas järgmisse arenguetappi, kus prioriteet on innovatsioon. Ning eriti hea, kui seda veab siis ka veel kohalik kapital.
Saate teises pooles selgitab regionaalminister Madis Kallas, kuidas tema töötab selle nimel, et maal elu õitseks. Kallase sõnul näitab juulikuu, kus “kõik elavad seal, kus päriselt tahavad”, et eestlane on ikka maarahvas ja tahab palja jalaga rohelise muru peal lipata. Ja sestap tuleb aktiivse regionaalpoliitikaga sellele kaasa aidata.
Delfi Meedia uurivat ajakirjandust vedav Holger Roonemaa selgitab aga, kuidas valmis rahvusvahelist tähelepanu pälvinud artiklite seeria “Kremli lekked” ning mil määral kõlab 2024. aastal ka suures maailmas Ida-Euroopa hääl.
“Äripäeva arvamusliidri” tegid valmis Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Valeria Kiisk, foto autor: Raul Mee.
-
Ükski riik pole sõjaks lõpuni valmis, aga neil, kes on end spartalikult kurjuse vastu karastanud, on parimad eeldused rahu hoidmiseks. Lisaks: kuidas murda Venemaad ja mis tähtsus on päriselt 24. veebruaril?
“Kui sõda algab, siis selgub, et niikuinii on midagi tegemata. Aga kui me ainult halame, siis tekib sinna juurde ka vastasele kuvand, et me oleme kerge saak,” selgitas “Äripäeva arvamusliidris” filmimees Ilmar Raag.
Aktiivselt Ukraina abistamisega tegeleva Raagi sõnul on näitus “Hetk”, mis kujutab Tallinna suurte magistraalide ääres virtuaalseid sõjapurustusi, vajalik, et me suudaksime Vene ohu ees karastuda.
“Putinil oli tekkinud ettekujutus, et Ukraina oli kerge saak. Meie strateegilise kommunikatsiooni eesmärk on ühelt poolt kasvatada inimestes enesekindlust, et me elaksime nagu Iisrael, kes teab, et iga hetk võib sõda puhkeda, aga teisalt on vaja ka projitseerida seda enesekindlust väljapoole – ükskõik mis, me hakkame igal juhul vastu,” selgitas Raag.
Selle nädala saade ongi pühendatud nii Ukraina täiemahulise sõja teisele aastapäevale kui ka Eesti Vabariigi 106. sünnipäevale.
Saates selgitab välisministeeriumi asekantsler Erki Kodar, kuidas sanktsioonide abil Venemaad murda ning mida peab Eesti veel tegema, et selles uues, julgeolekuarhitektuuri fundamentaalselt muutnud olukorras mitte üksi jääda.
Kommunikatsiooniasjatundja Raul Rebane räägib aga 24. veebruari sümbolist. Mida tähendab ühe parlamentaarse vabariigi jaoks sünnipäev ja riigipea. Ning miks peaminister Kaja Kallase otsus peopäev pere keskis veeta ei pruugi olla õige.
“Äripäeva arvamusliidri” panid kokku Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Foto: Korterimajade hävimine on Ukrainas paratamatu rutiin, Eestis tekitavad aga ka pildid sellest võimalusest õudu. Foto autor: Zumapress/Scanpix
-
Kolm suurt teemat: Eesti 200 ja Nortali suhe, lõhe majandusstatistika ja reaalse elu vahel ning TikToki salakavalad plaanid.
Majandusministeeriumi plaan personaalsest riigist on Eesti IT-hiiu Nortali pealt maha viksitud – või siis samade inimeste kokku kirjutatud. Minister Tiit Riisalo vannub, käsi piiblil, et pole korrumpeerunud.
“Välja näeb see väga halb,” ütleb politoloog Erik Moora selle nädala "Äripäeva arvamusliidris".
Ent Moora ei tahaks Eesti 200 ja Nortali suhet siiski vaadelda mitte korruptsiooni teemana, vaid pigem sedapidi, et Eesti on lihtsalt väike – ja Nortal juba osa e-riigist valmis ehitanud.
Ometi on tõsiasi, et Priit Alamäe, Nortali juht ja Eesti 200 asutajaliige, on annetanud koduerakonnale ligi 440 000 eurot. Nortaliga võrreldav suurettevõte, samuti riigihankeid hulgi võitnud Helmes, on oma juhi Jaan Pillesaare käe läbi toetanud erakonda 50 000 euroga. Ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liitu, mida majandusministeerium peab oma põhipartneriks, juhib Nortal Eesti tegevjuht Ats Albre.
Moora sõnul on selgelt õhus küsimus: kas personaalse riigi poliitika oleks sündinud üldse ilma annetajate surveta.
“Kõikvõimalikud hanked tuleb läbi viia erilise avalikkuse tähelepanu all ja eriliselt läbimõeldult,” selgitab ta, kuidas huvide konflikte edaspidi vältida.
Selle nädala saates arutamegi Erik Mooraga, milline on raha roll poliitikas ja mida ootab suurettevõtja parteilt, kui sellele raha annab.
Saate teises pooles otsime Kaspar Ojaga kinnitust peaminister Kaja Kallase hüpoteesile, et eestlased vinguvad end vaeseks.
Ning saate lõpetuseks sõitis Indrek Lepik Tartusse, et istuda jaoskonnas maha politseikapten Maarja Punakuga – teemaks kolmandikku eestlastest hullutav TikTok ja selle varjus toimetav Hiina kompartei.
“Äripäeva arvamusliidri” saatemeeskond on Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Nortali juht Priit Alamäe Eesti 200 asutamiskoosolekul; autor: Andras Kralla.
-
Erinevalt peaministrist ei arva Eesti töösturid, et majanduse kehv seis vingumise taha jääb. Ja asjatundja ütleb, et Venemaast pole ka midagi head oodata.
“Sellel aastal ei usu, et midagi paremaks läheb,” ütleb metalli- ja masinatööstuse Hekotek juht ja suuromanik Heiki Einpaul. Tööstuses on madalseis, ehkki viimaste kuude statistika näitab justkui tõusu. Einpaul arvab, et see on mõõtmisviga.
“Miks meie majandus alla käib? Ainult sellepärast, et me teeme valesid otsuseid. Rahapuudust maailmas pole,” annab ta olukorrale diagnoosi, leides, et konkurentsiolukord on Vene turu ärakukkumisega muutunud ning meie eelised Läänes on märksa nõrgemad kui idaturul toimetades.
Peamiselt muretseb ta sellepärast, et Eesti eksport kiratseb: “Kõik need ettevõtjad, kes töötavad ainult Eestis – nemad ju lisaväärtust riigile globaalses mõttes ei too. Toimub ainult olemasoleva raha ümberjagamine.”
Selle nädala “Äripäeva arvamusliidris” on pessimistlik meel ka E-Piima juhil Jaanus Murakal, kes selgitab, et Euroopa suured põllumeeste meeleavaldused ei ole tühjast kohast tulnud.
“See peab olema tõsine sund, et nad läheksid protestima. Aga protestimiseks on põhjust,” ütleb Murakas.
Saate kolmas teema keskendub Venemaale, kuid ka Kremli kohta ütleb Karmo Tüür, et suuri muutuseid ehk Putini langemiseni viivaid rahutusi sealt ei paista.
“Äripäeva arvamusliidri” saatemeeskond on Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Hekoteki juht Heiki Einpaul, foto autor: Andras Kralla.
-
Selle nädala kolm teemat: Ratas Isamaasse, õpetajate palgatõusu hind ja Ungari tulevik Euroopa Liidus.
“Väga kaheldava väärtusega samm,” ütleb Reformierakonna auesimees Siim Kallas Jüri Ratase otsuse peale Keskerakonnast lahkuda. Tema sõnul pole küsimus niivõrd selles, kas sotsid või Isamaa, vaid et Keskerakonnas endas oli Ratase poliitilise jõu kese.
Kui aga juba erakonda vahetada, siis tõepoolest Isamaasse, sest opositsioonipartei saab talle lubada riigikogu teise aseesimehe kohta, mis on Ratasel praegugi.
Laiemalt pelgab aga Kallas, et Keskerakonnast võib nüüd tõepoolest saada vene erakond, sest ka riigikogu fraktsioonis, kuhu on jäänud kuus liiget, räägib eesti keelt emakeelena üksnes Lauri Laats.
Kas see kõik toob kaasa ka seismilisi nihkeid Eesti poliitikas? Sellele vastab Kallas selle nädala “Äripäeva arvamusliidris”.
Lisaks tuleb juttu ka õpetajate streigi järeldustest. Ühtpidi leiti haridustöötajatele 5,5 miljonit, teisalt pole selge, kuidas see raha siis õieti riigieelarvesse nüüd tekkis. Endine regionaalminister, parempoolsete liige Siim Kiisler ütleb, et probleem on tegelikult fundamentaalne.
Advokaat ja Euroopa õiguse asjatundja Carri Ginter selgitab seevastu, miks tahe Ungarit karistada – olgugi, et Viktor Orbán oli lõpuks nõus Ukrainale raha andma – on lühinägelik. Soovis otsustusprotsessi tõhustada, ähvardab ka Eesti iseenda positsiooni, ütleb Ginter.
"Äripäeva arvamusliidri" tegid valmis Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Foto: Jüri Ratas (paremal) soovis küll Mihhail Kõlvartile juhivalimistel õnne, ent võis nüüd kogu parteile vee peale tõmmata. Foto autor: Liis Treimann
-
Nädalalõpusaade lahendab kolm teemat: konkurents pangandusturul, õpetajate streigi järgmine nädal ja oht Donald Trumpi presidentuurist.
“Kui me Eesti pangandust vaatame, siis 80-90 protsenti turuosa on siin Põhjala pankadel ehk meil oleks vaja rahvusvahelise haardega pankasid,” tõdes “Äripäeva arvamusliidri” saates suurtööstur, Infortari eestvedaja Ain Hanschmidt.
See tõdemus lähtub uudisest, et omal ajal Nordea ja DNB pealt kokku pandud Luminor pank on müügiks. Ühtpidi võib tuua müük uusi tegijaid Eesti pangandusmaastikule, teisalt võib see peegeldada Maarjamaa ääremaastumist.
Geopoliitilist riski aga Hanschmidt ei karda, kui me jätkame kaitsepoliitikas praeguste, õigete sammudega: “Sõda ei tule siis, kui me end hambuni relvastame,” nõustub ta valitsuse praeguse strateegiaga kaitsekulutusi jõuliselt tõsta. Hanschmidt usub, et kui me oleme tugevad nii majanduses kui ka sõjanduses, ei peaks olema kellelgi hirmu Eestisse raha paigutada.
Saate teises pooles vestlesime aga Gustav Adolfi gümnaasiumi ajalooõpetaja Indrek Riigoriga, kes streigib ka seekord, ent oli üks streigi eestkõnelejatest ka 2012. aastal. Riigor ütleb, et kui muud üle ei jää, hakkavadki õpetajad oma palgajärgse miinimumi järgi õppetöösse panustama.
Saate kolmanda teemana lahkasime aga perspektiivi Donald Trumpi valimisvõidust. Ekspresidendi ja praeguse vabariiklaste peakandidaadiga korduvalt kohtunud Kersti Kaljulaid ütleb, et aastaid 2016-2020 võib pidada Ida-Euroopa seisukohalt edukaks, sest ameeriklased üksnes kasvatasid oma sõjalist kohalolekut. Kuidas võiks minna nüüd, saates arutlesimegi.
“Äripäeva arvamusliider” on eetris igal reedel kell 17 ning selle panevad kokku Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Ain Hanschmidt. Foto autor: Tanel Meos.
-
Uues nädalalõpusaates on põletavaid teemasid täpselt kolm: sõjakommunikatsioon, ühendus välismaailmaga ja õpetajate streik.
“Keegi [Stenbockis] ei mõtle seda, et Eesti või Baltikum on järgmine,” ütleb resoluutselt Kaja Kallase kabinetiülem Gerrit Mäesalu. Tema on see, kes aitab sättida peaministri sõna ja tegu ning mängib rolli selleski, mida Kallas välismeedias ütleb.
Kui Londoni Timesile antud intervjuus kõlas tõdemus, et Venemaa võib meid kolme-viie aasta jooksul rünnata, lõi kohalik arvamusplats kihama. Aga Mäesalu rõhutab, et sõjapaanikat meil pole – see lihtsalt ongi kaine olukorrahinnang.
Värskes nädalalõpusaates “Äripäeva arvamusliider” rääkisime hoopis sellest, kuidas praegune keeruline geopoliitiline olukord oma tugevuseks pöörata.
Saates vestlesime ka lennundusspetsialisti, Eesti 200 fraktsioonijuhi Toomas Uiboga, kel on võluvõti, mis keerab lahti tolle roostes luku: Eesti mugava lennuühenduse maailma oluliste finantspealinnadega.
Ning mõistagi tuli juttu õpetajate streigist, mis algab tulevast nädalast. Viimsi gümnaasiumi direktor Karmen Paul selgitas, et aeg haridusmaastiku ümberkorraldamiseks on käes.
Saatejuht on Indrek Lepik. Saatemeskonda kuuluvad ka arvamustoimetajad Neeme Korv ja Karl-Eduard Salumäe.
“Äripäeva arvamusliider” on Äripäeva raadio uus nädalalõpu arvamussaade, mis on eetris igal reedel. Iga saate fookuses on kolm põletavat küsimust, millele vastavad just nende teemade mõjukaimad arvamusliidrid
Fotol: Kaja Kallas koos Gerrit Mäesaluga. Foto autor: Raul Mee / Postimees / Scanpix
