Avsnitt
-
Just selle nimega artiklisari on ilmunud ajakirjas Horisont alates 1/2024 numbrist. Ajame juttu sarja autori, TÜ professori Mati Lauriga: saame teada, et Tartu ülikooli ajaloo õppetool on üks vanimaid omataolisi, milline oli ajalookirjutus kahe maailmasõja vahel Saksamaal ja Venemaal ning kes olid ajalooga ja ajaloota rahvad.
-
Eesti orhideekaitse klubi valis tänavuse aasta orhideeks püramiid-koerakäpa, taime, keda võib leida Sõrve poolsaarel Saaremaal ning Noarootsis. Saates räägime nii püramiid-koerakäpast kui Eesti orhideekaitse klubist, millel tänavu täitub 40. tegutsemisaasta. Külas on botaanik ja orhideeuurija Tiiu Kull. Saatejuht on Tiiu Rööp.
-
Saknas det avsnitt?
-
Räätsad annavad võimaluse liikuda rabapinnasel, kuhu muidu kõndides minna ei saa. Võimalus kogeda rabasaarte ja laugaste ilu, näha puutumatuid rabakooslusi, on põhjuseks, miks räätsamatkad on aasta-aastalt järjest populaarsemaks muutunud. Räätsamatkamise hea tava koondab soovitusi, mida rabas matkamisel silmas pidada. Saatekülaliseks on EMÜ elurikkuse ja loodusturismi õppetooli nooremteadur Kadri Erit.
-
Külas on ulukibioloog ja EMÜ jahinduse õppejõud Tiit Randveer, kellelt küsime, kuidas tänavune talv põdrale sobib ja kas kliimamuutustega kaasnevad suvised kuumaperioodid on talle karvamööda. Veel räägime põdra toidulauast: miks mänd on põdra nn talvetoit ja kuidas metsa raiumine põtra mõjutab. Kindlasti võtame jutuks põdra arvukuse viimase 100 aasta jooksul ja kui saateaega jagub, uurime sedagi, miks on põdral habe?!
-
Ajakirja Horisont veebruari-märtsi numbrist saab lugeda pikka intervjuud Eesti teaduste akadeemia presidendi Mart Saarmaga, aga ka seleukiidide impeeriumist, toidu reformuleerimisest, palveränduritest pühapaikades, tsaariaja rüütelkondade mundritest ning paljust muustki. Sellest ajakirjanumbrist alates hakkab ilmuma uus artiklisari: Tähetorni kalender. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt.
-
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2025. aasta linnuks kormorani: linnu, keda on Euroopas sajandeid vaenatud. Saates on külas Kunter Tätte Eesti Ornitoloogiaühingust, kellelt küsime, miks valiti kormoran aasta linnuks? Mis põhjustel läheb kormoranidel Läänemere ääres hästi? Kas on värskeid uuringuid, mis kalaliigid on põhiliselt kormorani toiduks? Kuuleme sedagi, et on maid ja rahvaid, kes kormoranist lugu peavad.
-
Ajakirja Horisont kvantmehaanika erinumbrist saab lugeda, kuidas rändlindude kompassi töö põhineb kvantmehaanikal. Saates on külas artikli autor Ülar Allas, kellega räägime lindude rändest laiemalt.
-
Harilik saar on Lääne-Eestist ja saartelt pärit inimestele koduselt tuttav, kuid Lõuna- ja Kagu-Eestis mitte niivõrd. Saates on külas Eesti maaülikooli metsa- ja putukateadlane Ivar Sibul, kellelt kuuleme, miks harilik saar valiti aasta puuks, kes ja mis on saarepuu vaenlased, kuidas on võimalik saarepuud kinnisilmi, lõhna järgi ära tunda ja mis teeb saarepuidu väärtuslikuks. Uusi tahke aasta puu kohta saavad teada needki, kes saarepuud hästi tunnevad. Saatejuht on Tiiu Rööp.
-
Ajakirja Eesti Loodus jaanuari-veebruari number tutvustab aasta olendeid: nii leiab ajakirjast põhjaliku ülevaate aasta loomast – harilikust põdrast, aasta puust – harilikust saarest, aasta orhideest – püramiid-koerakäpast ning aasta linnuks valitud, vastuolulisi tundeid tekitavast, kormoranist. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus toimetaja Katre Palo.
-
Saates on külas Andi Hektor, ettevõtte GScan kaasasutaja, kes selgitab, miks müüon on füüsiku hea sõber, kuidas töötab müüontomograafia ja millised on müüontomograafia võimalikud kasutusalad.
-
Ajakirjal Eesti Loodus on kombeks valida aasta autor: saates on külas tänavune aasta autor Remo Savisaar. Kas teadsite, et esimest korda jõudis Remo Savisaare foto ajakirja Eesti Loodus kaanele 18 aastat tagasi? Kuid me ei räägi sellest esimesest fotost, vaid kannatlikkusest ja pühendumisest, mis on hea loodusfoto sünni eelduseks. Saatejuht on Tiiu Rööp.
-
Külas on arengubioloog Tambet Tõnissoo, kellega räägime rasvkoe ülesannetest, karust ja insuliinist aga ka talveunest ja taliuinakust. Lisaks tuleb juttu beežist rasvkoest.
-
Lõppeval aastal sai nüüdisaegne kvantfüüsika 100-aastaseks. Väärika tähtpäeva puhul andis ajakiri Horisont koostöös keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi ja Tartu ülikooli teadlastega välja kvantfüüsikale pühendatud erinumbri. Millest tavapärasest paksemast ajakirja numbrist lugeda saab, räägib Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.
-
Puidu-sametkõrgesed on meie parimad talvised söögiseened. Millal ja kust tasub neid otsida? Mitu liiki talvised söögiseeni kasvab Eestis? Miks on seenele kasulik moodustada viljakehi hilisügisel või talvel? Millised talveseened pakuvad mükoloogile enim huvi? Saates on külas mükoloog Leho Tedersoo.
-
Nii nagu teisedki elusolendid, koguvad ka putukad varusid ebasoodsate aegade üleelamiseks. Milliseid strateegiaid kasutatakse, sellest räägime TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessori Toomas Esperkiga.
-
Mis on ülitöödeldud toit ning kuidas seda poes ära tunda? Miks ülitöödeldud toit on ahvatlev? Kuidas ülitöödeldud toidu söömine mõjutab inimese seedekulgla mikroobikooslust? Mis on toidukõrb? Saatekülaliseks on Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor Kristel Vene.
-
Kas rasval ja rasval on vahet? Just sellist pealkirja kannab artiklisarja „Tegutse teadlikult“ lugu ajakirja Eesti Loodus novembri-septembri numbris. Saates on külas artikli autor, keskkonnaaktivist Martin Tikk, kellega räägime taimset ja loomset päritolu rasvast, küllastunud ja küllastumata rasvhapetest ning sellest, et rasvu ei pea kartma.
-
Ajakirja Eesti Loodus novembri-detsembri number keskendub rasvadele: saab teada, miks on rasvad imetajatele väga olulised ning millised on putukate varude kogumis- ja talletusstrateegiad. Lisaks saab lugeda tammest rahvapärimuses, adru kasutamisest, Reigi kihelkonnast, talvistest söögiseentest, ülevaadet Eesti Looduse 25. fotovõistluse tulemustest ning intervjuud kliimaminister Yoko Alenderiga. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk.
-
Ajakirja Horisont 5. numbrist saab aimu, milline nägi välja suursugune Narva Keisrivärav, linnavärav, mida loetakse arhitekt Domenico Trezzini esimeseks tööks Venemaal. Saates on külas artikli autor Ragnar Nurk Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonnast. Küsime, miks oli Narva linn Peeter I-le nii oluline, et ta isiklikult sekkus Keisrivärava ehitusse ja mida tõi Narva langemine põhjasõja ajal Vene vägede kätte kaasa linnaelanikele.
-
Suure väljarändelainega 19. sajandi teises pooles pidid Abhaasiasse sattunud eestlased toime tulema uute elutingimustega: palju niiskema kliima ning senitundmatute metsloomadega, ka tuli õppida, kuidas kasvatada maisi ja puuvilju. Abhaasia eestlaste kohanemisest uue kodumaa loodusega räägib etnoloog ja folklorist, Eesti rahva muuseumi vanemteadur Aivar Jürgenson.
- Visa fler