Avsnitt
-
Saknas det avsnitt?
-
Tänases Tallinna Ülikooli vestlussaates «Ekspert eetris» tuleb juttu õpetamisest, õppimisest, paindlikest õppimisviisidest ja õpetaja rollist klassis. Saates avab teemat Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi nooremteadur ja matemaatika didaktik Annika Volt. Saadet juhib Tallinna Ülikooli ajakirjanduse õppekava vilistlane Reelika Vaiksaar.
-
Tallinna Ülikooli vestlussaates "Ekspert eetris" on juttu USA presidendivalimistest ja sealjuures nii kandidaatide sise- kui ka välispoliitikast, aga ka sõdade mõjust kandidaatide valimisel. Teemat avab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvaheliste suhete dotsent Matthew Crandall.
-
Tänases Tallinna Ülikooli vestlussaates «Ekspert eetris» tuleb juttu tehnoloogia mõjust õppimisele ja õpetamisele ning laiemalt digilahenduste kasutamise olemusest koolielus. Saates on külas Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi teaduskorralduse juht Kadri Mettis. Saadet juhib Tallinna Ülikooli ajakirjanduse õppekava viimase aasta üliõpilane Katriin Lepik.
-
Tallinna Ülikooli vestlussaate «Ekspert eetris» kevadhooaja esimeses saates tuleb juttu vene ja eestikeelsetest koolidest, õpilaste võimalustest osaleda, arvamust avaldada ning eestikeelsele haridusele üleminekust. Oma uurimisteemat avab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õppekavateooria dotsent Maria Erss. Saadet juhib Tallinna Ülikooli ajakirjanduse õppekava viimase aasta üliõpilane Katriin Lepik.
-
Tänavuse aasta viimases „Ekspert eetris“ saates on külas Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde juht Aija Sakova, kes vahetas mõtteid teadmussiirde ning teadlaste vastutuse ja kohustuste teemadel.
Teadmussiire on termin, mida kasutatakse haridus- ja teadusasutustes viimastel aastatel üha rohkem. Moesõnalise maiguga termin pärineb ingliskeelsest knowledge transfer väljendist, mis viitab nii teadlaste, õppejõudude kui ka üliõpilaste teadmiste rakendamisele ettevõtluses ja kogu ühiskonnas.
Teadmussiire toob endaga kaasa teadlaste üha olulisema ja nähtavama rolli kogu ühiskonnas. Oluline ei ole mitte ainult suurepärane ja tipptasemel teadus, vaid ka küsimus sellest, millist mõju ja mil viisil see avaldab ühiskonnas laiemalt. Üheks kõigile tuntud teadmussiirde näiteks on teadusnõukoja töö valitsuse nõustamises viiruskriisi ajal ja suhtlus avalikkusega. Näoga ühiskonna poole tulemine võib tähendada aga teadlase jaoks keerulisi tagajärgesid: avalik laim ja mitte uskumine.
Milline on tänasel päeval teadlase roll, vastutus ja kohustus ning kuidas viia ühiskonnas läbi teadmussiiret, arutleme 15. detsembril Tallinna Ülikool saatesarjas „Ekspert eetris“ koos Aija Sakovaga. Saatejuht on Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Rein Olesk.
-
Rahvusvahelises teaduskirjanduses heidetakse õpetajatele pahatihti ette liigset leigust haridustehnoloogiliste uuenduste klassiruumi toomisel. Kas tegemist on õpetajate kiusliku kapriisiga või on põhjus pigem avatud innovatsiooni põhimõtete eiramises? Teemat avab saates Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi ettevõtluskoostöö ja innovatsiooni peaspetsialist ning samal teemal uurimistöö teinud värske doktor Janika Leoste.
Saatejuht on BFM-i lektor Mart Soonik.
-
Terasem silm on ehk linnaruumis või sotsiaalmeedias märganud kampaaniat, kuidas 68% LGBT+ õpilastest kogevad koolis enda soolise eneseväljenduse tõttu vaimset vägivalda. Lisaks vaimse vägivalla kogemisele selgus Eesti LGBT Ühingu korraldatud uuringust, et 19% LGBT+ koolinoortest on kogenud enda soolise ja seksuaalse eneseväljenduse tõttu füüsilist vägivalda.
Paraku ei leia noored usalduslikku abi alati ka õpetajate seast. Levinud on, et õpetajad ise teevad vähemuste teemal vaenulikke kommentaare ning kiusamist nähes ei sekku nad ega teavita näiteks kolleege või vanemaid. Sekkumine pole alati ka nii lihtne. Tihti ei soovi LGBT+ õpilane, et kiusamisest teaksid tema pereliikmed, sest noor soovib enda seksuaalset või soolist identiteeti pereliikmete eest varjata.
Milline on LGBT+ noorte turvatunne meie koolides ja kuidas luua vähemuste jaoks kaasavamat hariduskultuuri, räägib Eesti LGBT Ühingu tegevjuht ja Tallinna Ülikooli vilistlane Kristel Rannaääre.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Rein Olesk.
-
Klassikalised teooriad nägid inimest kui väikest mutrikest suures masinavärgis. Tänases maailmas juurdub juhtimisse üha enam inimeste kaasamine, motiveerimine ja nende areng. Paraku oleme jõudnud punkti, kus enam vanamoodi juhtida ei saa ja uutmoodi veel ei oska. Vanad koerad peavad õppima uusi trikke või tuletama meelde unustatud tarkused. Saates arutame, mis on muutunud inimeste juhtimises aastal 2021 ja mida ootavad tööandjad ja töövõtjad. Külas on Tallinna Ülikooli vilistlane ja Eesti Personalijuhtimise Ühing (PARE) tegevjuht Mailis Neppo.
Saatejuht on BFM-i lektor Mart Soonik.
-
Miks praegusel ajal, kui andmebaasides on tohutu hulk infot meie kõigi kohta ja Facebook teab meist rohkem kui me ise, on vaja korraldada mahukaid küsitlusi? Räägime Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvastikuteaduste professori Allan Puuriga praegu käimasolevast kahest suurest uuringust.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks.
Vaata saadet:
https://haridus.postimees.ee/7383102/allan-puur-sunnist-surmani-demograafi-pilguga
-
Ühiskonna nügimist nähtub meie elukeskkonnas palju: alustades toidupoodides tootepaigutusega ning lõpetades suitsetajate elu võimalikult keerukaks tegemisega. Nügimine on seega keskkonna kujundamine viisil, mis paneb inimesi soovitud viisil käituma. Viimastel aastatel on nügimist üha jõudsamalt integreeritud ka poliitika tegemise sekka. Milles siis seisneb nügimine kui võimutehnoloogia ja mida see endaga kaasa toob, räägib järgmises Tallinna Ülikooli (TLÜ) saatesarjas „Ekspert eetris” Häirekeskuse teenuse juht ja TLÜ vilistlane Heiko Leesment.
Heiko Leesment lõpetas 2021. aastal TLÜ politoloogia magistriõppe ning enda lõputööna kirjutas ta nügimisest kui võimu ja valitsemise tehnoloogiast. Muusikavaldkonnas on Heiko tuntud ka kui bändi Sibyl Vane mänedžer ja basskitarrist. Oma igapäevatöös juhib ta hoopis Häirekeskuse 112 teenust ja on varem töötanud kommunikatsioonivaldkonnas.
Heiko uurimisteema – nügimine, pärineb 2008. aastal USA-s avaldatud nügimise teooria raamatust „Nudge: Improving Decisions About Health, Wealth, and Happiness”, mille autorid on Nobeli majandusauhinna laureaat Richard Thaler ja Cass Sunstein.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Rein Olesk.
Vaata saadet:
https://haridus.postimees.ee/7377897/heiko-leesment-nugimine-millal-seda-kasutama-peaks
-
Meil on ühiskonnana nii makro-, meso- kui mikrotasandil vanemate inimeste suhtes patroneeriv hoiak ja käitumine. Me ei julge neilt muutust oodata. Püüame nende vajadusi välja mõelda ning pakkuda seda, mida me arvame, et nad ootavad. Uurijad on mugavad - uuritakse neid, keda kätte saadakse: aktiivseid, organiseerituid, uuritakse aktiivsete motivatsiooni, kirjeldatakse olukorda, aga ei arendata uusi vahendeid. Probleem on vanemate inimeste kaasamine teemadesse, mis praegu maailma raputavad - vanemad inimesed ei ole ei haridusprogrammide sihtgrupp ega muudatustele kaasaaitajad. Kuidas teha nii, et vanemaealised oleksid kaasatud ning saaksid tulevikku rohkem panustada? Sellest vestleme Tallinna Ülikooli värske doktori ja ühiskonnateaduste instituudi teaduri Tiina Tambaumiga.
Saatejuht on BFM-i lektor Mart Soonik.
Vaata saadet:
https://haridus.postimees.ee/7374820/tiina-tambaum-kas-vanemaealised-loovad-tulevikku
-
Viimased aastad on teravalt tööandjate ja töötajate fookusesse toonud kaugtöö. Kui eelmisel kevadel oli kaugtöö paljudele paratamatu, siis nüüd mõnede jaoks juba eelistatud vorm. “Ekspert eetris” saates räägime kodus töötamise ajal tekkinud rööprähklemisest, mida uuringud eestlaste kaugtöötamise harjumustest räägivad ning nii kaugtöö plussidest kui miinustest. Külas on Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi organisatsiooni- ja arengupsühholoogia teenekas lektor Kadi Liik, kelle eestvedamisel on kaugtöö temaatikat viimastel aastatel uuritud.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Rein Olesk.
Vaata saadet:
https://haridus.postimees.ee/7367927/kadi-liik-kui-lahedal-on-tootajad-kaugtoo-ajal
-
Sel aastal tähistab 120. sünniaastapäeva Eestis sündinud Ameerika arhitekt Louis Kahn, keda peetakse 20. sajandi üheks olulisemaks arhitektiks. Kahn arendas välja oma arhitektuurifilosoofia. Tema hooneid iseloomustavad lihtsad suursuguselt monumentaalsed vormid, palju betooni ja loomulikku valgust. Kümmekond aastat tagasi hakkas levima teooria, et suurkuju loomingut mõjutas ka lapsepõlves nähtud monumentaalne stiilipuhas Kuressaare linnus. Räägime Kahnist Tallinna Ülikooli kunstiajaloo lektori Heie Marie Treieriga, kes on olnud just selle käsitluse eestkõnelejaid.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks.
Vaata saadet:
https://haridus.postimees.ee/7362365/heie-marie-treier-suur-saarlane-louis-kahn
-
Järjekordne “Ekspert eetris” toimub täiskasvanud õppija nädalal ja meil on külas andragoogid: Larissa Jõgi, TLÜ haridusteaduste instituudi andragoogika dotsent, ja Kaire Povilaitis, TLÜ vilistlane ja andragoogika magistriõppe õppekava magistrant. Saates räägime täiskasvanute õppimise ja heaolu seostest. MIda rohkem vaatepunkte, seda rohkem perspektiive, mis võimaldavad mõista õppimise paradokse, müüte, võimalusi ja väärtusi. Räägime andragoogikast, selle valdkonna kujunemise loost ja perspektiividest ülikoolis ning väljaspool ülikooli. Muuhulgas tutvustame uut raamatut “Andragoogika. Raamat õppimisest ja õpetamisest” ja räägime andragoogika õppe- ja teadusvaldkonna juubeliga seotud sündmustest.
Saatejuht on BFMi lektor Mart Soonik.
Vaata saadet: https://haridus.postimees.ee/7358429/larissa-jogi-ja-kaire-povilaitis-aja-jaljed-mida-meil-on-elust-oppida
-
Eesti keele nädalal räägime samuti eesti keelest.
Õpetajad ja lapsevanemad on mures, sest tundub justkui lapsed enam ei oskagi kirjutada muud kui hüüatusi, pilte ja emotikone sõnumivahetuses. See võib tunduda uskumatu, aga võrreldes teise keele õpetamisega teeb hoopis emakeeleõpetus päris korralikku vähikäiku. Merilin Aruvee valmiva doktoritöö teema on keeleteadlik õpetus koolis üldisemalt kõigis ainetes, mis võiks ollagi probleemi lahendus. Selleks, et õpilase keel areneks on vaja, et ta igapäevaselt looks seotud teksti. Aineõpetuses on tekstiloome paraku pigem nõrk ja emakeele õpe keskendub õigekirjale. Samas igapäevases netisuhtluses ja suulises kõnes puuduvad olulised seotud teksti elemendid, mille tulemuseks on fragmenteeritud tekst ja halvasti seotud mõte. Emakeele õpetamise puhul napib nii teadustöid, teadureid kui ka doktorante. Eesti keele kui teise keele õpetust toetavad paljud rahvusvahelised projektid (nt Keelekümblusprogramm), paraku pole eestvedajaid ja vedureid, kes kaasaksid vajalikku rahalist ressurssi emakeeleõpetuse arendamiseks. Lisaks tuleb juttu tähenduslikul viisil grammatika ja muu keeleteadmiste õpetamisest ning tekstikesksest keeleõpetusest. Kes suudab pakkuda tekstikeskset õpetust tänase õigekirjakeskse lähenemise asemel?
Saate külaline on emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor Merilin Aruvee.
Saatejuht on BFM-i lektor Mart Soonik.
Vaata saadet: https://haridus.postimees.ee/7350925/merilin-aruvee-kui-ema-keeleteadlikud-me-tegelikult-oleme
- Visa fler
