Avsnitt

  • Podcast „Suusajutud“ tõmbab talihooajale 2022-2023 joone alla. Külaliseks, juba varasemalt välja hõigatud, kahevõistluse MK-sarja üldarvestuse viies ja Planica maailmameistrivõistluste suure mäe võistluse neljas mees Kristjan Ilves.

    Juttu tuleb peamiselt lõppenud hooajast ning praeguseks hetkeks juba aastaid kestnud viljakast koostööst Norra koondisega.
    Ilves kirjeldab elavalt, mis tunne on sõita maailma parima hooldetiimi poolt ette valmistatud suuskadega. Peab tegema sada trikki, et laskumistel vastastest mitte mööda libiseda, kui möödaminekut pole taktikalistel kaalutlustel vaja. Näiteks Planica MM-il oli Norra kahevõistlejatel, kaasa arvatud Kristjan Ilvesel, kasutada Norra murdmaasuusatamise koondise know-how ja uudsed suusapõhja mustrid. Ütlemata suur privileeg.

    Maailmameistrivõistlustest rääkides ei saa me kuidagi mööda minna suure mäe võistluse dramaatilisest lõppvaatusest. Kes nägi, see teab, millest jutt. Kristjan Ilves jäi tulises medaliheitluses neljandaks, jäädes korduvalt austerlase Stefan Retteneggeri blokeeringute taha toppama. See röövis võimaluse esikolmikuga kaasa minna.
    Kas sa Retteneggerile midagi sosistasid ka finišis?
    „Sosinast oli asi kaugel. Seal sai kõik näkku ära öeldud, mida ma temast arvan. Ega tal midagi väga tarka ei olnud vastu öelda. Ma ei näinud sind..., siis ma küsisin... olgu, ei hakka seda kõnepruuki siin kasutama. Olen hästi rahulik sportlane, ma pole kunagi endast väljas, põhimõtteliselt mitte kunagi. See oli üks kord. Ja ta sai kõik, mis mul südamel oli. Minu jaoks oli see täielikult ebasportlik käitumine, mida ta tegi, ja see oli tahtlik sissesõitmine. Tal oli viis meetrit ruumi sõita oma rada ja ma läksin veel suure ringiga mööda ja siis ta sõitis mulle otse sisse lihtsalt.“

    Maailma karika kokkuvõttes teist talve järjest viies.
    Vägev hooaja lõpp andis usu tagasi, et kahevõistluse maailma kõige kõvemad tipud on hea õnnestumise korral alistatavad. Lahti MK-etapi kaks poodiumikohta pakkusid rahulolu ja naudingut. Teise võistluspäeva suusasõit oli midagi müstilist.
    Võrreldes sellega, millise sportlasena Ilves 2019. aasta suvel Norrasse läks, on tänaseks toimunud totaalne muutus. Ja ta on alles teel. Sihid on esialgu seatud 2026. aasta taliolümpiani.

    Head kuulamist! Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Ühtlasi tuletame meelde, et podcast „Suusajutud“ on kättesaadav Delfi Tasku, Soundcloudi, Spotify ja Apple Podcasti keskkonnast.

  • Lõppeva talispordihooaja eelviimase „Suusajuttude“ podcasti külaliseks on Eesti suusaliidu kahevõistluse ja suusahüpete alakomitee juht Rauno Loit.
    Räägime eelkõige kahevõistlusest, kõigest sellest, mis spordihuvilistele igapäevaselt selle ala juures silma ei jää.

    Kui keegi on Eestis kahevõistluse telgitagustega kursis, siis Loidist kompetentsemat inimest väga võtta pole. Tema enda taust on samuti kahevõistlus ja suusahüpped, lõpetanud Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaali ning esindanud Eestit nii Euroopa noorte taliolümpiafestivalil kui ka universiaadidel. Aga, tippsportlaseks ei kasvanud, jõudis hoopis ala arendamise ja juhtimise juurde.

    Räägime kahevõistlusest suurte tiitlivõistluste valguses.
    Alles eelmisel aastal ähvardasid rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) juhtfiguurid kahevõistlust olümpiamängudelt välja sõeluda. Rauno Loit selgitab üksikasjalikult, mis põhjustel see teema niivõrd jõuliselt esile kerkis. Suurte traditsioonidega ala jäi olümpiaprogrammi, aga ROK vähendas osalejate kvooti. Meie vaates see võib-olla ei olegi liiga halb, vähemalt hetkel, kuna see võib tähendada meeskonnavõistluse asendamist tiimsprindiga.

    Otseloomulikult tuleb juttu rahast.
    Kui palju ikkagi maksab Kristjan Ilvese üks hooaeg Norra koondise juures? Ei tasu arvata, et kõik saab tasutud viisaka käitumise ning malbe naeratusega. Kaugel sellest. Üks pool müüb teadmisi ja tänapäevast tippspordi taustsüsteemi, teine pool ostab ehk maksab kogu selle kupatuse kinni. Me räägime kuuekohalisest numbrist.
    Tõsi, Loidi sõnul on koostöö taga ikkagi palju enamat kui lihtsalt ostja-müüja suhe. Ta toob konkreetseid näiteid, mis seda veenvalt kinnitavad.

    2026. aasta kevadel ehk järgmisel taliolümpiahooajal peaks Otepääl toimuma kahevõistluse MK-sarja finaaletapp, vähemalt sellised on esialgsed plaanid.
    Kas siis on võimalik, et eduka murdmaasuusatamise MK-sprindietapi valguses tuuakse suusasõidud Tallinnasse, Lauluväljakule? Rauno Loit arvab, et seda lõpuni välistada ei saa, vähemalt viimase võistluspäeva valguses, kui tiimid peaks nii või naa Tallinnasse tulema, koju reisimise eesmärgil. Aga jah, pigem kõlab see jutt ilusana teoorias, praktilisest aspektist mitte nii väga.

    Teeme juttu ka kahevõistluse ja suusahüpete tagalast, kuidas on seis järelkasvuga.
    Head kuulamist! Ühtlasi tuletame meelde, et podcast „Suusajutud“ on kättesaadav Delfi Tasku, Soundcloudi, Spotify ja Apple Podcasti keskkonnast.

  • Saknas det avsnitt?

    Klicka här för att uppdatera flödet manuellt.

  • Teie ees on käesoleva hooaja „Suusajuttude“ podcastiga number 12. Esimest korda sel hooajal teeme juttu suusahüpetest, stuudiost astus läbi ja puhus tunnikese spordijuttu Eesti viimaste aastate edukaim suusalendur Artti Aigro.

    Viimased kolm hooaega on kunagine juunioride maailmameistrivõistluste üheksas mees Aigro treeninud koos Soome A-koondisega. Kas koostöö jätkub ka pärast käesoleva hooaja lõppu Aigro ei tea. Seni on võetud aasta korraga ja järjekordne tõehetk saabub lähimate kuude jooksul.
    Soome suusahüpped on teadupärast madalseisus ning kõrgesse mängu neil asja pole. Käeoleva hooaja MK-sarja üldarvestuses hoiab Antti Aalto koondise esinumbrina 36. kohta, Planica maailmameistrivõistlustel jäi tema parimaks tulemuseks normaalmäe 24. koht. Aigro suutis suurel mäel peaaegu sama, olles 25. Mõttekoht, kas Soomes ikkagi on arenguks kõige parem keskkond?

    Palju on juttu käesoleva hooaja tegemistest.
    Mis Lillehammeri MK-etapil hüppekombinesooniga ikkagi juhtus, 4-hüppemäe turneel esimest korda 30 parema hulgas, Lake Placidi MK-etapil katsetatud uudsest võistlusformaadist, mis võiks lähiaastatel leida tee tiitlivõistlustele.
    Hüppekombinesoonide teemal peatume pisut pikemalt ja uurime, kui palju kombinesoon tulemuse osas ikkagi määrab? Millise rüüga on võimalik hüpata kaugele ja millisega mitte. Kui lopsakas on kombinesoonide kapp?

    Head kuulamist! Ühtlasi tuletame meelde, et podcast „Suusajutud“ on kättesaadav Delfi Tasku, Soundcloudi, Spotify ja Apple Podcasti keskkonnast.