Avsnitt
-
Kas Vene kiriku keelamisel on mõtet? Kes Tallinna võimukõnelustel järgi annab? E-eksamite e-käkk, Eesti Energias tehakse audit, mida Konstantin Vassiljev valesti tegi, kärpejutud on tagasi.
-
Tallinna võimukõneluste edenemine. Riigikogu sai uue juhatuse. Magnumi andmed läksid jalutama. Majanduskasv on ümmargune 0. Mida teha Vene õigeusukirikuga Eestis? Operail müüdi maha ja ikka on paha.
-
Saknas det avsnitt?
-
Tallinna praeguse linnavõimu kukkumise üle arutlenud Eesti Ekspressi ajakirjanikud Greete Lehepuu ja Urmas Jaagant ning Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja leidsid, et sotsid tegid julge sammu kui aitasid maha võtta senise linnapea Mihhail Kõlvarti. Uuest neljapealisest võimuliidust ei ole aga linnakodanikel just palju võita.
Jaagant ütles saate alguses „läbirääkimismeeskondade“ asemel „kampaaniameeskonnad“ ja see sõnavääratus osutus kogemata päris täpseks. Riikoja sõnul on hetkel kõik nii lahtine kui olla saab. „See paralleel mulle meeldib, et koostatakse kampaaniameeskondi, sest eks töö käibki järgmise aasta kohalike volikogude valimiste nimel,“ tõdes ta. „Linnakodanikul sellest kõigeks küll mitte midagi võita ei ole.“
Lehepuu nentis, et samas ei ole linlastel ka midagi kaotada. „Isamaa sõidab bravuurikalt, aga tõmbab üle. Neil pole vaja oma reitingu pärast tõmmelda. Kas neil tõesti on jõuõlga minna siitkaudu riigi koalitsiooni mõjutama?“ küsis ta.
Kuna Isamaa on riigi vaatest ainus opositsioonierakond, kes läheb linnas koalitsiooni tegema, on Jaaganti arvates neil vaja end näidata ja kehtestada. „Sõnaväärtatusena ütlesin ennist „kampaaniameeskondi“, aga just selle kampaania jaoks on neil vaja võtta neist kõnelustest maksimum. Ja selle saavad nad siis kui need kõnelused kestavad võimalikult kaua,“ ennustas Jaagant, et kõnelused ei lõppe nii kiirelt kui tahaksid sotsid ja Reformierakond.
-
Kevade esimeses saates palju jooksvaid teemasid: Tallinna linnavõimule joostakse pärast Porto Franco otsust tormi; Kalle Laanet pistis jooksu justiitsministri kohalt; Vene kodanikud Eestis jooksid valima, kas keelata neil valimast Eestis? Kuhu jookseb regionaalminister Madis Kallas?
Vanuse ülempiir autojuhilubadele? Boonusena: Greete eluloterii!
-
Täna Päevakorras: Taavi Rõivas annab ekspeaministritele eeskuju. Laanet vs Parmas – kes on tegelikult süüdi? Keskerakond tikub ikka Venemaa külje alla. Millal ületab Eesti 200 oma kasvuraskused? Järjejutt Riigikogus ehk kuluhüvitused aastal 2023. Reklaamiseadust muutes keeruliste asjadega ei tegeleta
-
Reformierakonna esimees ja peaminister Kaja Kallas ütles ALDE-le „ei“.
„Mulle tundub, et selle otsuse ootus hoidis Kallase suhtes mingit kriitikat tagasi, et noh, vaatame, mis ta siis teeb,“ ütles Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant. „Üldiselt Kallase otsus väga palju ei muuda, Euroopa ametikohad jaotatakse kokkulepete alusel ja seal pole lõpuks tähtsust, kes on esikandidaat või mitte. Lõpuks võib Kallas ikkagi saada mingi konkreetse ametipakkumise.“
Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja nõustus, et kriitika on seni paisu taga püsinud. „Kindlasti juhtub Kallasel see, et teda tabab erakonna sees senisest suurem kriitikalaine. Kuna paljud tajusid, et peaministrit ja erakonna esimeest on vaja vahetada, siis paljud kriitikud seal lootsid, et Kallas kasutab võimalust välja tagurdada,“ selgitas Riikoja. „Kriitika Kallase suhtes läheb suuremaks, iseasi, kui palju sellest avalikuks saab.“
Greete Lehepuu Eesti Ekspressist tunnustas Kallast, et too oma otsusega sellele õhus olnud küsimusele ja spekulatsioonidele punkti pani. „Mingi võbin ja ebakindlus on olnud tajutavalt õhus, et öelgu Kallas mis tahes, aga äkki ikka kuskil taustal mingid läbirääkimised käivad,“ ütles ta. „Et ta selle teema nüüd ära lõpetas ja see teema on maas, siis võib vaadata seda kui kohta, kust ka erakond saab uuesti edasi minna.“
-
Seekord päevakorras: Eesti 200s toimuv paistab tõsine eksistentsiaalne kriis. Narva haigla ja muud piirilinna imed. Veiko-Vello Palm lahkub kaitseväest. NATO riikide sõdurid Ukrainasse? Swedbanki rahapesu süüdistus kukkus ära.
EV106 ehk (kirutud) kontsert ja kõned.
-
Täna Päevakorras:Kuidas käitus Anna Levandi ja kes selle selgeks peaks tegema?Kas ministri ja ajakirjaniku autode rüütamine on FSBlt alles algus?Kas Kaja Kallas saab Euroopas kõrge ametikoha?Miks Eesti Energia raha küsib ja eestlasi hirmutab?Miks Signe Riisalo jälle lapsi kiusab?Tallinnas tehti vist jälle tulemuslikult kunsti.
-
„Probleem on korruptsiooniohus,“ ütles Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. Tema sõnul pole küsimus selles, kas personaalse riigi idee ja projekt laiemalt on hea asi, täiesti võib olla. Ka see pole küsimus, et ministeerium on võtnud oma visiooni aluseks Nortali materjalid.
„Probleem on korruptsiooniohus. Eestil on vaja ettevõtet või ettevõtteid, kes seda projekti ellu viivad. Ja Nortal on üks vähestest, kellel oleks selline võimekus,“ ütles Riikoja. „Meil pole mingit teadmist, kas Nortal on seda projekti juba ette valmistanud, kui suur on tema konkurentsieelis juba teiste firmade ees kui peaks hakatama hankeid korraldama.“
Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant tõdes, et poliitikute-ettevõtjate jaoks on kujunenud nokk kinni-saba lahti olukord. „Ühelt poolt tõesti, kui poliitikud midagi omast peast mõtlevad, mingit kriisi lahendavad, öeldakse igalt poolt, et aga spetsialistid ja ettevõtjad, miks te nendega ei räägi? Ja siis kui räägitakse, küsitakse kohe, et miks tegutsete ettevõtjate ärihuvide järgi,“ ütles ta.
Greete Lehepuu Eesti Ekspressist leidis, et tekkinud olukorra nn süüdlane võib olla ministeerium, kus pole ehk olnud aega, suutlikkust või võimalust asju läbi mõelda.
-
Seekord päevakorrapunktides. Mölderi Isamaast lahkumine: noorliikme pärast partei võitlema ei hakka. Kaja Kallas ja Andrus Ansip tülitsevad avalikult. Piirkiiruse alandamine Tallinnas ajab meid korralikult tülli. Mis loom on personaalne riik, kust see tuleb ja kuhu ta läheb. Metropoliit Eugeni lahkus Eestist. Kaitseväe uueks juhiks võib saada Andrus Merilo. President jagab teenetemärke, meie kiituseid.
Viimaks tagasi: Greete eluloterii! -
Ratas käitus, kui õige mees. Kas streigist kaotasid õpetajad või Reformierakond, apteegireformi olematu kasu, riik ei edenda jätkuvalt taastuvenergeetikat.
-
Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant tõdes, et kokkulepet kriisi lahendamiseks ei ole, aga retoorikamuutus on toimunud „Nii haridusminister, kes osaliselt justkui on valitsuses ja osaliselt ei ole, on leidnud, et peaks reformima õpetajate palga- ja karjäärisüsteemi. Peaminister Kaja Kallas on leidnud nüüd, et peaks reformima õpetajate palga ja karjäärisüsteemi,“ ütles ta.
Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja leidis, et kompromissi siiski ei paista. „Kui poliitikute juttu kuulata, siis kõige pentsikum on see, et kui haridustöötajate liit on tulnud vastu, tulnud palganõudmise osas allapoole kuni selleni, et saaks pikaajalise plaani paika, siis selle peale teatas peaminister, et ka pikas vaates pole midagi kokku leppida, kuna raha on vähe,“ ütles ta. „Järjest rohkem tekib tunne, et mängitakse selle peale, et õpetajad ei saa lõputult streikida, nende südametunnistus ei luba seda.“
Saateosaliste arvates peaksid õpetajad olema ka pikaajalise kokkuleppe osas ettevaatlikud, sest kui see sõlmitakse ja streik lõpeb, ei pruugi see kokkulepe mõnel järgmisel aastal enam pidada. „Ärgem unustagem, et õpetajate palga tõstmine 120%ni Eesti keskmisest palgast on ju ka pikaajaline kokkulepe, aga seda pole täitnud mitu valitsust järjest,“ meenutas Jaagant. -
Sel korral päevakorras veel:
Haridusminister püüdis käskkirjaga eelarveseadust muuta; miks Martin Herem ära läheb? kas ja kuidas rääkida sõjast ja sõjaohust? Suur tüli teatrite ja publikuga: matsid saalis? KAPO ja professor ja väidetav spioneerimine; Eesti Päevaleht sulgeb paberlehe -
Kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi avalikustas ise oma nn Balti riikide tuuri, lendas tõenäoliselt vastu taevast ka Eesti julgeolekuasutuste plaan, kuidas visiiti piisavalt kaua sajalas hoida.
Greete Lehepuu Eesti Ekspressist tõdes, et kogu turvaoperatsioon - iseenesest äärmiselt vajalik - distantseeris ürituse rahvast. „Meil on nii palju ukrainlasi Eestis, et kujutasin ette kogunemisi Vabaduse väljakule või Toompea lähedusse, kuhu aga vähegi saab, lipud lehvivad ja ollakse elevuses,“ sõnas ta ja tõdes, et nii siiski ei läinud.
Hindrek Riikoja Maalehest lisas, et turvaoperatsiooni korraldajate sõnul tulenes kogu käsitlus ohuhinnangust. „Vilniuses pidas Zelenskõi avaliku kõne, kuhu Leedu president kutsus kõiki inimesi kohale tulema. Eestis sellist asja ei tehtud. Kas see siis tähendab, et Eestis oli ohuhinnangu järgi olukord kuidagi ohtlikum?“
„Minul ei ole ka muud järeldust teha, kui et siin oli mingi põhjus, mistõttu oli kogu korraldus teistsugune kui Leedus,“ ütles Urmas Jaagant Eesti Ekspressist. „Ma tean, et politsei ei saa seda kinnitada ega ümber lükata, alati jääb võimalus, et meie noored ja hakkajad politseijuhid tegid kõik mis võimalik ja natuke rohkem.“
„Päevakorras“ veel:
Keskerakonna pooldumise jätkud ja mõjud;
kas Eesti peaks ostma osaluse lätlaste Air Balticu lennufirmas?
õpetajate streigipäev aina läheneb, aga vähemalt väliselt käib palavikuline kokkuleppe otsimine;
kas märtsipommitamise aastapäeval tohib kabareed etendada?
naiste hügieenitarbed koolidesse - lõpuks ometi. -
Suurte külmade ajal murdub Keskerakonna küljest tuntud poliitikuid aina naks! ja naks! See tähendab, et Riigikogu saalis läheb põnevaks kolimiseks. Saates veel: Kallas vs. Ansip; president saatis seaduse riigikohtusse; tuumajaama tulekust; veebilehtede monitoorimisest
-
Vaidlustes sündinud tõde ehk Päevakorra 2023. aasta TIPP 12. Mis oli lõppeval aastal kõige olulisem nii oleviku kui tuleviku mõttes.
-
Võrklaeva avang ja valang tema pihta, Eesti ärihuvid Dubais ja Abu Dhabis, Jaan Toots tahab Narvale erandeid, kuidas müüa geene turvaliselt, kui kõik on haiged, siis kes maksab vaktsiini eest?
-
„Mind üllatas Martin Helme ettepanek, et nemad oleks küll valmis kompromissi otsima ja alustada võiks Ukraina toetaamise eelnõudest,“ ütles Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. „See on ilmselgelt märk sellest, et nad on väsinud. Nad ei jaksa jätkata riigikogus seda lõputut pidurdamist. Poleks arvanud, et nad nii kiiresti alla annavad.“
Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant tõdes, et kompromissi otsimist oli EKRE ettepanekus vähevõitu. Ukraina toetamise neljast eelnõust vähemalt kaks on seotud rahvusvaheliste lepetega, mida ei saa nii lihtsalt muuta. „Nutikas oli pakkuda see n-ö kompromiss Ukrainaga seotud eelnõude peale. Sel teemal kindlasti Reformierakond ei taha Eestist väljapoole jätta muljet, et sisepoliitiliste võitluste pärast võetakse mõni toetussamm Ukrainale tagasi,“ ütles Jaagant. -
Õpetajad on avanud Pandora laeka. Sellest, kuidas nemad streigi teemal käituvad, sõltub tulevikus paljude riigipalgaliste saatus. Saates veel: ubsõlmede lahendamine presidendi juures; talvel pole mitmel pool elektrit; Palestiina toetuse meeleavaldus Tartus tühistati; Sveta baar ja Tactical Food ei suuda end ära majandada. Viktoriinike!
-
Kas valitsus teeb midagi majanduse turgutamiseks, kes õpetaks autojuhte talvel sõitma, kuidas toovad väiksemad toetused rohkem lapsi, mis kohaga mõeldakse Otepääl, miks meil võõrtöölisi vaja on.
- Visa fler