Avsnitt
-
Migreen on tervisehäire, mis halvendab märkimisväärselt inimese elukvaliteeti. Virtuaalkliiniku erisaates selgitab neuroloog Toomas Toomsoo, milliseid ravimeid kasutatakse migreeni ennetavas ja hooravis. Selleks, et mõista, kuidas erinevad ravimid toimivad, tuleb mõista ka peavalu tekkemehhanisme.
Saatest saad teada, kas migreeni puhul aitavad paremini spetsiifilised ravimid või saab abi ka käsimüügi valuvaigistitest, kellele on näidustatud ennetav ravi, miks noorematele inimestele sobivad teistsugused ravimid ning kuidas toimivad bioloogilised ravimid. Nii nagu iga inimese migreenivalu on erinev, erineb ka arsti käekiri, ütleb dr Toomsoo, tõdedes, et mida paremini patsient oma peavalu läbi mõtleb, seda paremini saab arst teda aidata.
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol dr Toomas Toomsoo. Foto Õnne Puhk. -
Kroonilise valu puhul on patsiendil sageli tunne, et ta on jäänud üksinda. Äripäeva raamatuklubi saates räägivad raamatu "Võta oma elu valult tagasi. Kuidas leevendada artriiti, peavalu, seljavalu" põhjal kroonilisest valust kaks spetsialisti – migreenik Elery Vaik ja valuraviarst Pille Sillaste.
Saatest saad teada, mis tänapäeva valuravis uut on, kuidas aitavad teadmised valuga toime tulla, kui suurt rolli mängivad valu tundmisel geenid ja emotsioonid ning kui palju saab igaüks ise teha, et haarata valuravis ohjad. Selgub, et su valu tunneb sind tavaliselt märksa paremini kui sa ise, arstilt aga ootab patsient enim selgitust.
Saatejuht on Õnne Puhk.
Fotol Elery Vaik ja Pille Sillaste. Fotod Õnne Puhk -
Saknas det avsnitt?
-
Talv on tulekul ja energiat kipub nappima. Kui nooremana ei pane keha vahel väsimust tähelegi, siis vanuse lisandudes ilmutavad organismi energiakatkestused ennast aina sagedamini. Tervislik toitumine ja eluviis on hea tervise ja enesetunde vundament, mida saab toidulisanditega vajadusel toestada, ütleb Pharma Nordi toitumisterapeut ja nõustaja Triin Terasmaa.
Virtuaalkliiniku erisaates on sel korral vaatluse all kaks toidulisandit, mis aitavad väsimuse korral – need on Q10 ja NADH. Saatest saad teada, millal ja kuidas on otstarbekas neid võtta ning kuidas täpselt need organismi toetavad, aga ka seda, kas ebapiisava toitumise korral aitab mõni toidulisand august välja.
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol Triin Terasmaa, foto Õnne Puhk. -
“Energeetikas levib müüt, et vana töötab jätkuvalt edasi ehk saame vana ja fossiilsetel kütustel põhineva mudeliga edasi minna. Kuna investeeringud energeetikasse on suured, siis aus oleks uutesse võimsustesse tehtavate investeeringute kõrvale tuua ka summad, mida on vaja vanade seadmete töökorras hoidmiseks,“ rõhutab saates Utilitase juht Priit Koit. „Sellisel juhul pole need vahed suured ja tuleb investeerida õigetesse asjadesse, sest investeerida tuleb niikuinii.“
Miks on tema ettevõte võtnud endale ambitsioonikama kliimaeesmärgi kui riigid ja riikide ühendused, miks energeetikaettevõtted peavad majandusmudeli muutuses rohkem ära tegema, milline saab olema uus majandusmudel kui turumajandus endiselt kehtib, kuidas suuri muutuseid enda ettevõttes ning ühiskonnas ära juhtida.
Saadet juhib Rivo Sarapik.
Saade "Juhtides tulevikku" valmib koostöös Rohetiigri ja Äripäeva teemaveebiga kestlikkusuudised.ee.
Fotol: Utilitase juht Priit Koit. Autor: Andras Kralla -
Koolitusele kuluvaid summasid saab paremini rihtida, kui juba värbamisprotsessil on pööratud tähelepanu sellele, et kandideerija eviks ettevõttele olulisi hoiakuid, kinnitasid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja töötaja kogemuse juht Gerly Roosmets.
„Teadmisi saab juurde õppida, kuid motivatsioon töö tegemiseks peab inimesel endal olemas olema,“ tõdes Pechter.
Kui juht töötajale kuvab, mis ootused on ettevõttel ja juhil, siis on töötaja tulemuslikum ning tema motivatsioon ja rahulolu tööga kõrgem. Bigbanki osakonnajuhtide tööriistakasti kuulub kompetentsimudel, millega saab toetada ettevõtte väärtusi nagu koostööoskus ja tulemustele orienteeritus. „Meil on olemas ka juhtide ootuste mudel, kuna me juba täna tahame, et töötaja saaks öelda, et tal on elu parim juht. Siin saab personaliosakond juhti toetada aga kompetentsid peavad juhil endal olema,“ tunnistas töötaja kogemuse juht Gerly Roosmets.
Kuula, mida rääkisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja töötaja kogemuse juht Gerly Roosmets saates "Minu karjäär" ja kuidas töötajate arendamisel aitavad metoodikad: 4DX, LEAN ja agile? Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol: Jonna Pechter ja Gerly Roosmets. Autor: Juuli Nemvalts -
Alates uuest aastast peavad olema kõik rahvusvahelisi vedusid tegevad veokid ja bussid olema varustatud uute nutikate sõidumeerikutega. Kui Eestis jääb õigeks ajaks välja vahetamata pigem tühine arv meerikuid, siis suurtes riikides ähvardab see saada tõsiseks probleemiks: „Üks küsimus on seadmete kättesaadavus ja paigaldajate võimekus, teine aga see, et puudu hakkab jääma ka teisi vajalikke komponente,“ nentis Digimeerik OÜ juht Siim Truusalu.
Jäänud on vaid üks kuu, kas kõik Eesti vedajad jõuavad õigeks ajaks oma vanad sõidumeerikud uute vastu välja vahetatud? „Ilmselt mitte, sest mõned avastavad alles nüüd, et sellega on vaja tegelema hakata. Võrreldes aga paljude teiste riikidega on Eestis lood siiski päris hästi,“ nentis nutimeerikute paigaldusega tegeleva Digimeerik OÜ juht Siim Truusalu saates „Logistikauudised eetris.“
See, mis toimub riikides kus vedajaid on sadu tuhandeid, on seis Truusalu sõnul päris hapu. Kui veel aasta keskel ütlesid kõik seadmete tootjad, et kõik on korras, ärge muretsege, tootmismahud on piisavad, siis täna on lehter lehti täis ja raputa seda kui palju tahad, välja ei taha enam midagi tulla,“ lausus Truusalu kelle sõnul on tekkinud tõsine defitsiit ka teiste vajalike detailide, näiteks Scania kiirusandurite järele.
Teine saatekülaline, igapäevaselt Euroopas tegutsev Optimum Fleet juhatuse liige Heikko Laas tunnistas, et tema hakkas meerikuid välja vahetama juba aasta tagasi ja on selleks valmistunud. „Kolmel autol on veel vahetamata, aga need ma toon Eestisse, sest meil on ka siin vedusid. Eks näis mis uus aasta kaasa toob ja kui palju Rumeenia, Poola või Leedu vedajad koju peavad jääma. Siiani ei ole minu tellimuste list veel täienema hakanud,“ lausus Laasi.
Mis seisus on meerikute väljavahetamine, Eestis, milliseid tõrkeid on Optimum Fleetil nende kasutamisel Euroopas tekkinud ja kuidas neid lahendada on õnnestunud, sellest saates põhjalikult arutletaksegi.
Saadet juhib Logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm.
Saatesarja toetab Digimeerik.ee
Foto: Tõnu Tramm, Fotol: Optimum Fleet juhatuse liige Heikko Laas ja Digimeerik OÜ juht Siim Truusalu Äripäeva raadio stuudios. -
Taltech käivitas kevadel kuus uut fookustippkeskust, millest üks keskendub targale tööstusele. Saates "Fookuses: tark tööstus" on külas Taltechi tootmistehnika professor ja targa tööstuse fookustippkeskuse juht Tauno Otto, kellega räägime tippkeskuse loomisest ja eesmärkidest. Fookuses on ka inseneeria ja välistalentide meelitamine ning Leedu riigi püüd liikuda samuti targa tootmise poole. Saadet juhib Harro Puusild.
„Eestis on palju eeskujuks toodud just Leedut, sest sealne majandus areneb kiiresti. Tulin just Leedust ja seal on tõepoolest tehtud märkimisväärseid arenguid,“ kõneleb Tauno Otto.
Otto lisab, et Leedu on Vilniuse juurde loonud oma tööstuse oru, kus saavad tegutseda valitud deeptech, robootika, AI ja militaarvaldkonna paljulubavad ettevõtted. „Samas on Leedus ka üks probleem – neilgi pole tudengeid. Tudengite vastuvõtt inseneeriasse on madal ja seda on püütud kompenseerida välistudengite abil,“ selgitab Otto, et taevas Leedu kohal pole sugugi pilvitu.
Tippkeskuse juht leiab, et tegelikult on Eestis ja mujal Euroopas siiski välistalentidele liiga vähe tähelepanu pööratud. „Eks see on probleem terves Euroopas. Olen seda meelt, et võiksime olla avatumad,“ märgib ta.
Samuti näeb Otto, et meil on probleem pikaajalise strateegiaga. „Kui vaatame Taanit, siis nende investeeringute plaan on 100 aastat ette, kui vaatame Leedut, siis neil on strateegia 2050 juba olemas. Leedu mõtleb strateegiliselt pikalt ette ja see on midagi, mida tahaksin ka Eestis näha,“ sõnab ta.
Fotol: Tauno Otto. Autor: Harro Puusild -
ATHst ehk aktiivsus-tähelepanuhäirest on ilmselt midagi kuulnud kõik, ent sageli seostuvad sellega vaid negatiivsed ja sildistavad stereotüübid nagu “paha laps”, „lapsesuu“, „kärsitu tüüp“ jms. Saates selgitavad psühhiaater ja Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg ning Toompargi Vaimse Tervise Keskuse psühhiaater Margus Lõoke, kuidas ATH võib väljenduda, millised on erinevused poiste-tüdrukute ja meeste-naiste diagnoosimisel ja toimetulekul ning mis juhtub ATHga lapseeast täiskasvanuikka siirdumisel. Lisaks saame teada, millised on ATHga inimeste supervõimed ja kuidas neid inimesi toetada nii lasteaias, koolis, kodus kui töökollektiivis.
Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Pexels -
Euroopa Liidu määrus muudab aastast 2026 kohustuslikuks selle, et kõikidel töökuulutustel ka Eestis peab avalik olema pakutava palga vahemik.
Saates “Töö ja palk” räägivad eesseisvatest muutustest LHV personalijuht Age Leedo, IT-firma Datel personalijuht Madli Mirme ja saadet juhib Äripäeva teemaveebide digitoimetaja Annika Kald.
“Palgavahemike avalikustamine töökuulutustel on LHV-s kindlasti lähituleviku teema,” ütleb Leedo ELi määrusele viidates. Ta lisab, et kandidaadid on uut tööd otsides ka palju teadlikumaks muutunud ning palga kohta uuritakse kohe värbamisprotsessi alguses – nii hoitakse kokku kõigi aega. Leedo täpsustas, et kandidaate on veidi rohkem - 2023. aastal oli kandidaatide arv pangas 6980 inimest ja selle aasta septembri seisuga 6200 nimest. Tööpakkumise on neist vastu võtnud tänavu 240 inimest.
Dateli personalijuht Madli Mirme lisab, et IT-firmas on kandideerijate arv võrreldes möödunud aastaga korralikult tõusnud. „Oleme üllatava kergusega leidnud väga kõrge tasemega IT-spetsialiste oma kosmosetiimi,“ ütles Mirme. Ta lisab, et pigem on personaliosakonnas olnud raskusi kõigile kandidaatidele vastamise ja hea värbamiskogemuse pakkumisega.
Fotol: Age Leedo, Annika Kald ja Madli Mirme. Allikas: Äripäev -
Saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" uurime, kuidas tehisintellekt (AI) kujundab e‑kaubanduse tulevikku ning millised on e‑kaupmeeste võimalused AI‑st kasu lõigata.
Enda kogemusi jagavad kuulajatega Net Groupi e‑kaubanduse tootejuht Olari Tõnison ja Arvutitarga äriarenduse juht Tõnis Lind. Nad selgitavad, kuidas AI muudab äriprotsesse efektiivsemaks, alustades tootekirjeldusest kuni kliendiostude personaliseerimiseni.
Arutelus keskendutakse sellele, kuidas tehisintellekt aitab ettevõtetel lihtsustada tooteinfo loomist, täiustada ostukogemust ja hallata suuri andmemahtusid. Lisaks räägitakse riskidest nagu AI kasutamine pettustes ja sellest, kuidas väiksemad ettevõtted saavad tehnoloogiat taskukohaselt rakendada. Külalised toovad välja ka tulevikutrendid, sealhulgas vabas vormis otsingud ja AI loodud sisu, mis võivad muuta ostlemist viisil, mis viib kliendi ja e‑poe vahelise suhtluse täiesti uuele tasemele.
„AI ei ole pelgalt moesõna – see on tööriist, mis lubab saavutada rohkem vähemaga,“ ütleb Tõnison ning lisab, et integratsioon on ülioluline. Lind rääkis, et AI on nende jaoks eelkõige abivahend, mis kiirendab tööprotsesse ja muudab need intuitiivsemaks.
Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest.
Saadet toetab DPD Eesti.
Fotol: Saatejuht Kuldar Kullasepp, Net Groupi e‑kaubanduse tootejuht Olari Tõnison ja Arvutitarga äriarenduse juht Tõnis Lind. Allikas: Äripäev -
Olukorras, kus tarbijate ebakindlus on laes ja poes ostetakse aina enam soodushinnaga tooteid, tuleb toidutööstusel tegeleda ka aina kasvavate sisendkuludega ja silmitsi seista uute maksutõusudega. See omakorda on survestamas kasumeid, millest omakorda sõltuvad investeeringud.
Saates "Tööstusuudised eetris" kommenteerivad toidutööstuse olukorda ja uue aasta väljavaateid Leiburi juht Ott Neeme ja Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp. Saadet juhib Harro Puusild.
Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.
Fotol: Ott Neeme ja Sirje Potisepp. Autor: Harro Puusild -
"Äripäeva juhtimiskool" võtab fookusesse juhi ja tema väljakutsed inimeste juhtimisel, tuues esile lisaks väljakutsetele ja takistustele ka lahendused. Kuidas märgata, kus juht on hetkel oma juhtimisviisiga ja kuidas ja miks muutuda inimkesksemaks. Külalisteks on Aili Nurmeots ja Jaanika Rannula, kes on Äripäeva TOP raamatu KUIDAS OLLA JUHT, KEDA SU INIMESED PÄRISELT VAJAVAD? autorid ja koolitajad. Nad jagavad väärtuslikke vaatenurki ja kogemusi inimesekesksemaks muutumiseks.
Arutelu keskmes on juhi mõtteviis, eneseteadlikkus, väärtushinnangud ja uskumused, mis kõik kokku loovad käitumise. Pakutakse kuulajatele praktilisi lahendusi, kuidas saada enda juhtimisviisist teadlikumaks ja kuidas inimestele suunatud juhtimisviisi veel paremaks saada või uue nurga alt vaadata. Autorid tutvustavad enda loodud JUHTIMISKOMPASSI, mis annab sihi, hoiab fookust ja aitab liikuda tulemuslikuma tuleviku suunas. Tutvustatakse ka Äripäeva Akadeemias algavat juhtide arenguprogrammi JUHTIMISKOMPASS. Programm algab jaanuaris ja kestab kuus kuud. Uuritakse, mille poolest see eristub teistest programmidest.
Saade on mõeldud kõigile juhtidele, kes soovivad oma juhtimisstiilist aru saada, kellel on meeskonnad või kelle tulemused sõltuvad teiste inimeste panusest.
Saadet "Äripäeva juhtimiskool" juhib Äripäeva Akadeemia juht Tiina Tohver.
Foto autor on Meelika Riiberg -
Kuigi laevandussektoris on regulatsioonide hulk muret tekitavalt suur ja uue põlvkonna lahendusi kütuse tarbimisel pole, on Tallink pühendunud olemasolevate süsteemide parendamisele ja toonud sõitma ka uusi aluseid, ikka selleks, et CO₂ jalajälge vähendada.
2015. aastal sõlmitud Pariisi kliimalepe on kõige olulisemalt mõjutanud laevanduse arengut, kus piiratakse kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri. Transpordisektorile, kuhu kuulub ka merendus, on seatud eesmärgiks aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaase 50% võrreldes 1990. aasta näitajatega ja 2050. aastaks saavutada kliimaneutraalsus.
„Kuidas seda saavutada on iseküsimus. Seadusandjad on öelnud, et nad on tehnoloogianeutraalsed ja ei saa laevandusettevõtetele ette öelda, mida need peaksid tegema. Seetõttu on igaüks selles tegevuses jäetud omaette,“ kommenteeris Tallinki keskkonna- ja jätkusuutlikkuse spetsialist Andrus Vaher sektoris toimuvat.
Valdav enamik laevu kasutab sisepõlemismootoreid ja seetõttu on kõige suurem kasvuhoonegaaside tekitaja laevanduses siiski kütus. Kuula saates milliseid lahendusi on Tallink kasutusele võtnud, et vähendada CO₂ heidet, milliseid alternatiive nähakse praegusele laevakütusele ja milline on laevade keskkonnamõju. Saates räägib Tallinki keskkonna- ja jätkusuutlikkuse spetsialist Andrus Vaher laevanduses toimuvast.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol: Andrus Vaher. Autor: Juuli Nemvalts -
Seekordne “Rohepöörde praktikute” saade keskendub sotsiaalsele mõjule ehk ESG S-tähele, täpsemalt värbamisele. Nimelt kirjutas kaubandus-tööstuskoja teenuste direktor Piret Potisepp hiljuti arvamusartiklis, et on värbamisel kuulnud lauset "Penisonieelikut me ju küll ei taha!".
See lause üllatab, tõdevad saates personalijuhtide ühingu ehk PARE juhatuse liikmed, Filter Grupi personalijuht Merike Kim ja Coop Eesti Keskühistu personalidirektor Kerstin Jaani.
Kimi sõnul on küsimus selles, kas kellegi inimõigusi või -väärikust riivatakse, kui ta töökohale kandideerib. "Kui on kasvõi üks või kaks olukorda, siis see on juba tõsine olukord,” ütles ta.
Kim ja Jaani avavad takistusi, millega seisavad tööle kandideerides silmitsi nii noored kui ka keskealised. Kui noortel on tihti kogemusest puudu, siis 40-50ndates inimesed pelgavad töökohta vahetada, kartes, et neid ei tahetagi enam ametisse. Personalijuhid jagavad ka seda, kuidas utsitada eri vanuses töötajaid koostööd tegema.
Samuti jagavad nad nõuandeid, kuidas värvata kompetentsi põhjal, laskumata stereotüüpidesse.
Saatejuht on Karmen Laur. Fotol Merike Kim (vasakul) ja Kerstin Jaani. Foto: Karmen Laur -
"Digiturunduse praktikumi" saates vaatleme seekord partnersuhteid turunduses ja räägime sellest, kuidas seeläbi ettevõtte brändi kasvatada.
Enda parimaid praktikaid partnersuhete vallas jagab Veebimajutuse partnersuhete juht Tõnis Bramanis, kes toob mitmeid näiteid, kuidas nad ettevõtetega koostööd teevad, millised on partnerturunduse tegevused ning milliseid tulemusi see on täna toonud. Samuti annab ta kuulajatele põgusa ülevaate, kuidas ta tulemusi mõõdab ning kellega ta üldse koostööd teeb.
Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrow Digitalist.
Fotol: Tõnis Bramanis ja Priit Kallas. Allikas: Äripäev -
Internetisõimajate vastutusele võtmine on teinud viimaste aastatega hüppelise kasvu. Samal ajal on enamgi veel kasvanud inimeste hulk, kes viitsivad teistele väga halvasti öelda.
„Kui teha statistikat, siis nende kaasuste arv kohtusüsteemis on kasvanud lopsakalt,“ nentis vandeadvokaat Karmen Turk saates „Triniti eetris“.
Vandeadvokaat Maarja Pild-Freiberg toob välja, et inimesed, et saa seni aru, et kohtu vaatest pole vahet, kas kommentaari kirjutab Äripäev, Delfi või jätab selle tavaline kommenteerija.
„Vastutuse mõttes pole vahet ning normid, mida rakendatakse on samasugused,“ nentis Pild-Freiberg.
Triniti advokaadibüroo advokaadid toovad saates välja, et uueks kohtutrendiks on saamas kuulsuste kraaklemised. Pild-Freiberg toob ühe näitena välja Brigitte Susanne Hundi hagi Andrei Zevakini vastu.
„Kohus hakkab nüüd valgete kinnastega ilusas kohturuumis arutama ühe sõna üle. Mina olen poiste poolt, sest nalja peab saama teha ja end välja elada. Aga tahaksin elada riigis, kus mõeldakse enda nalju läbi,“ selgitas Pild-Freiberg.
Millistes nüanssides erinevad kuulsuste internetilaimu kaasused ühe tavalise kalamehe pasakotiks sõimamisest?
Miks jääb hageja enamasti võidu korral miinusesse? Mille osas tuleks internetisõimu ja küberahistamise küsimustes kohaneda politseil ja prokuratuuril? Ning millega peaks arvestama, kui sind sotsiaalmeedias maatasa tehakse? Neile ja teistele küsimustele leiate vastuse saatest.
Saates on järgnevad teemad:
1.05 Kasvav hulk inimesi viitsivad öelda väga halvasti
6.35 Parvel Pruunsild loob uut praktikat
8.08 Kohtusse sisenevad meelelahutajad
15.22 BSH hagi Zevakini vastu
17. 44 Äripäev peaministrit PVH-ks ei kutsu
23.00 Tapmisähvardus pole politsei rida
30.30 Laim kohtunike ja ametnike vastu ja karistamatud
38.30 Palju maksab sõimaja vastutusele võtmine
Pildil paremalt Andrei Zevakin, Brigitte Susanne Hunt ja Robin Valting. Autor Madis Veltman/Postimees/Scanpix. -
Alari Arro, kes on üks Inseneribüroo Arro & Agasild asutajatest rääkis, kuidas nad koroonaaja lõpus võtsid „igaks juhuks“ projekteerimisse ühe suure korterelamute projekti. „Arvasime, et kui suur see kahjum ikka olla saab, 20-30 000 võib-olla tuleb peale maksta,“ kirjeldas ta toonast arutluskäiku. Tegelikkuses kulus palju töötunde ning peale tuli maksta 150-160 000 eurot.
Arro ütleb, et pärast seda on nad muutunud palju paremaks, sest neil on väga hea asutusesisene statistika: ettevõte loeb igat töötundi ja teab täpselt, mida tehakse. Mõni aasta tagasi nad veel uskusid klienti, kes ütles, et tal on odavam hinnapakkumine, et keegi teine suudab selle töö oluliselt odavamalt teha. Täna usuvad nad ainult iseenda näitajaid. „Sellest on tulnud ka viimaste aastate kasumi tõus, et me teeme rumalaid otsuseid oluliselt vähem,“ ütles ta.
Ettevõte on projekteerinud terve rea uusi riigigümnaasiume ja ehituse uueks trendiks on puidu kasutamine. Inseneride jaoks tähendab see täiesti uue distsipliini selgeks õppimist. Arro tõi näiteks Sisekaitseakadeemia uue õppehoone Narvas, mida ta peab väga huvitavaks tööks ja mis oli arhitektuurses mõttes keerukas: lasketiir, kaheksarajaline bassein. „Basseini kohal on tavaliselt kerge katus, kuhu sajab ainult lund,“ rääkis ta. „Aga seal on basseini kohal kolmekorruseline liimpuidust hoone!“
Alari Arro räägib ka sellest, mis teda insenerina nõutuks teeb ning miks ta arvab, et majanduslangus tuleb kvaliteedile kasuks.
Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv. -
Kas tööandjal on õigus teada, kes tema töötajatest kuulub ametiühingusse? Kuidas hüvitab töötaja tööandjale tekitatud kahju? Kas koondamise korral on tööandjal kohustus võtta koondatav tööle ilma konkursita? Kui suur peab olema leppetrahv konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise korral? Kas töötaja peab tööandjale esitama oma lapse andmed?
Neile ja teistele küsimustele annavad vastuseid advokaadibüroo WIDEN partner ja vandeadvokaat Kristi Sild ning advokaat Kaisa-Maria Kubpart. Muuhulgas selgitatakse, et kui konkurentsipiirangu kokkuleppe puhul on leppetrahv ebamõistlikult suur, võib kohus seda nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni. Samas on tööandjal õigus nõuda lisaks leppetrahvile ka talle tekitatud kahju hüvitamist.
Saadet juhib teabevara projektijuht Külli Seppa.
Fotol vasakult: Kaisa-Maria Kubpart ja Kristi Sild. Autor: Andres Laanem -
Saates "Mets ja majandus" avab Finnlogi tegevjuht Alar Anton puitmajasektori käekäiku ja tulevikuväljavaateid. Anton on kindel, et puitmajasektor tuleb kriisist välja ja taastab oma positsiooni Eesti ekspordivedurina, aga selleks on vaja tõsta meie ettevõtete efektiivsust nii, et kasvaks käive, mitte tööjõukulud.
Saate teises pooles tutvustab Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp seda, kuidas aitab Maaülikool kaasa puidutööstuse arengule. Maaülikoolis on käimas muudatused metsatööstuse õppekavas, samuti on käivitunud tihedam koostöö ettevõtetega.
Saate pani kokku Toomas Kelt.
Pildil Finnlogi tegevjuht Alar Anton, foto autor Johanna Adojaan. -
Äripäeva raadio rohetehnoloogia ja innovatsiooni saates "Cleantech" räägime Eestis tehtavast uuendtoidust. Millised on võimalused ja probleemid, kuidas on vaja seadusandlust muuta kogu Euroopas, et uuendtoidu tegijad pigem siia turule tuleksid ning ei vaataks Aasia ja Ameerika suunas ning mis asi see uuendtoit ikkagi on. Külas on Oliver Rätsep Accelerate Estoniast, Märt-Erik Martens Gelatexist ja Mary-Liis Kütt Äio techist.
Toiduinnovatsiooni on vaja teha, et meie planeet oleks elamiskõlbulik ka saja ja tuhande aasta pärast, sõnab Märt-Erik Martens. "Me teeme täpselt äravahetamiseni samasugust liha kultiveeritud lihana, aga me teeme seda bioreaktoris ja võime seda teha Lasnamäe keldris. Eeldus on, et rahvaarv kasvab ja linnastumine suureneb. Maakasutust saab efektiivistada, kui see ei ole lihatööstuse all ja meil on alternatiivid. Kui me vaatame tulevikku ja võib olla me hakkame käima teistel planeetidel. Siis on vaja toidutööstust, mis ei sõltu planeedi biosfäärist. Me ei saa teha asju selliselt nagu me oleme 10 000 aastat teinud." ütleb Martens.
Milline võiks olla toidutööstuse tulevik, saab kuulda juba saatest.
Saadet juhib Mart Valner.
Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Sunly AS.
Fotol vasakult: Märt-Erik Martens, Mart Valner, Oliver Rätsep, Mary-Liis Kütt. Autor: Andres Laanem - Visa fler
